Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Rahulik jooks Aveliisiga: mul on nii hea meel, et keegi veel minuga sarnasel ajal pärast pausi trennidega taasalustas. 🙂 Kahekesi on ikka lihtsam neid esimesi rahulikke ja aeglaseid kilomeetreid mõõta, samal ajal kui teised juba fartlekkidega vormi tuunivad. Küll meie ka varsti sinna jõuame, natuke läheb lihtsalt kauem aega. 6,56 km, 7:42 min/km, 150 l/min ÜKEt tegime ringtreeninguna ja saime korraliku kogu keha trenni kirja. Kõik harjutused mõjuvad treenimata lihasele ikka väga kiirelt. Tõhus! 35 min, 124 l/min

Teisipäev: trennivaba.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Teistel oli lõigutrenni päev, meie võtsime Aveliisiga rahulikult. Aeg läks jutustades lennates ja kokku jooksime üle tunni aja. Päris pikk jooks keset nädalat, aga tõesti nautisin seda aega. 9,41 km, 7:39 min/km, 154 l/min Hiljem tegime veidike ÜKEt peale ja venitasime. Sellest täiesti piisas, et oma lihaseid veel paar päeva tunda. 34 min, 119 l/min

Neljapäev: trennivaba.

Reede: BodyPump. Täpselt 2 kuud tagasi käisin viimati Pumpis. Kui trennist koju kõndisin, siis tuli pähe ideaalne analoog, milline ma seal kangi all olin: nagu kiirnuudel, kes on liiga kauaks kuuma vette jäänud. 😅 Katastroof ei olnud, aga ikka päris raske, kui vahe on nii pikk olnud. Hoidsin raskused tagasihoidlikud ja näiteks väljaasted tegin ilma kangita. Aga Pump on alati tore, isegi kui on raske. Küllap varsti see jälle lihtsamaks läheb, kui ma ise tugevamaks saan. Nüüd naudin korralikku lihasvalu. 78 min, 141 l/min

Laupäev: pikk jooks-kõnd. Käisime Aveliisiga natuke pikemal tiirul. Tegime 5+5 minutit süsteemis, mis keskmise pulsi kuskil enam-vähem normaalsuse piirides hoidis, aga ikka oli omajagu raske. Eks see ülitormine ilm, vastutuul kohati kiirusega 35 km/h ja lumesadu otse näkku ka just pulssi all ei hoidnud, aga saime hakkama. Küll see pulss varsti jälle allapoole liikuma hakkab. Tuleb esimesed nädalad lihtsalt liikumises olles üle elada. Vähemalt ei pidanud üksinda võitlema seal tuules. 🙂 11,32 km, 8:26 min/km, 149 l/min

Pühapäev: trennivaba.

Kokkuvõttes:

Lihasvalu saadab mind ilmselt veel mõnda aega: eks näis, mis tunne homses ÜKEs olema saab. Kolmapäeval on väike mõte koos teistega Cooperit joosta, et mingi aus jooksuvormi nullpunkt ära fikseerida. Eks see saab päris õudne olema, kui selle ette võtta julgen, aga iseenesest oleks hea teada, mis tasemelt alustama peab. Lohutan end mõttega, et uued algused on alati rasked olnud, aga aeg möödub nii ehk naa. 🙂