See nädal oli konkreetselt hullumeelne. Nii palju asju oli vaja ajada, et pool to-do listi on ikka tegemata. Ma pole isegi raamatupoodi jõudnud, et endale uus 2022. aasta kalendermärkmik osta! 🤯 Tuleb homme hommikul kohe minna, sest tunnen end vaatamata elektroonsetele abivahenditele (mul on kõik telefoni kalendrisse, meeldetuletustesse ja märkmetesse duubeldatud) ilma pabermärkmikuta nagu peata kana. Tööülesanded, kodused tegemised, trennid, pildistamised ja kõik muud toimetused on mul alati kalendris omal kohal kirjas. Millegipärast ühes kohas ühel paberlehel koos olles toimib asjade joonel hoidmine mul kõige paremini.

Igal juhul oli möödunud nädal trennide osas tõesti väga tagasihoidlik. Esmaspäeval ja teisipäeval taastusin veel meie pikast jõulujärgsest jooksumatkast. Süda puhkas kenasti välja ja puhkeolekupulss naases stabiilsusesse, aga süvalihas andis sellele vaatamata endast veel kuni reedeni selgelt märku. 27 kilomeetrit lumistel teedel püstipüsimist ei ole naljaasi. Kolmapäevane jooks oli mõnusalt kerge ja kiire sodistele teedele ja pingeseisundis mõistusele vaatamata. Täielik jooksurõõm. 6 km, 7:08 min/km, 150 l/min

Reedel oli käes aasta viimane päev, mis tähendas, et traditsiooniliselt saab kolm tundi järjest BodyPumpida. Süvalihas värises terve aeg nagu haavaleht, aga üldiselt oli enesetunne tugev. Jõudu jagus, surma ei saanud. Kui ma nüüd millegagi puusse ei pane, siis tehtud sai üks soojendus ja lõdvestus, kaks kõhulugu, kolm küki-, selja-, biitsepsi-, triitsepsi- ja õlalugu, neli rinnalugu ja viis (!) väljaastete lugu. Ehk siis kaheksa jalalugu. 😅 Vanad hitid ja uuemad palad. (185 min, 132 l/min) See peaks selgitama, miks ma nädalavahetusel trenni ei teinud, kuigi plaanisin korra jooksmas käia. Mul on niiiiii hull lihasvalu, et maratonijärgsed valud on sellega võrreldes käkitegu. Liigun kodus ringi nagu invaliid. Kui täna hakkab ülakeha vaikselt järele andma, siis jalad on ikka täiesti sodid. Loodame, et homseks on parem, sest siis ootab juba uus trenn.

Kokkuvõttes:

Nüüd aga peaksin hakkama eelnevat aastat ühe postitusega kokku võtma. Üldse pole seda kirjutamistuhinat, aga tuleb ette võtta, sest kus seda vaba aega enam lähiajal võtta. Homsest kuni 28. jaanuarini tuleb sellises tempos tööd vihtuda, nagu homset poleks. Mis mind uuel aastal ees ootab – küllap kirjutan oma 2021. aasta kokkuvõtte lõpus veidi ka sellest.