Oli iseseisva trenni nädal, sest spordiklubi pääse oli veel pausil ja ausalt öeldes oli töönädal nii hullumeelsete päevadega täidetud, et hea oligi, kui kuskile kellapealt minema ei pidanud. Pühapäeval sai õnneks juba TYSKi naasta.

Esmaspäev: jooks. Avastasin mõni aeg tagasi, et veidike tuleb rohkem pingutada, kui tahan sellel aastal 1000 jooksukilomeetrit täis saada. Selles mõttes tuli mu iseseisva trenni nädal täpselt õigel ajal: sai lihtsalt iga trenni asemel joosta ja kilomeetreid koguda. Tööpäev oli pikk ja jooksurajale jõudsin alles kella 20 ajal. Hilja. Panin podcasti käima ja kulgesin/ukerdasin rahulikult lumised ja jäiseid teid mööda. Väga mõnus. 10,33 km, 7:58 min/km, 149 l/min

Teisipäev: jooks. Teisipäeval sain juba tund aega varem töölaua tagant minema – asi seegi. Tiksusin jälle oma 10 km ära, seekord teisel rajal, käisin hoopis Ihastes. Minnes oli jube väss sees, aga iga kilomeetriga läks aina paremaks. Sadas laia lund, teed olid sodised, aga ma ei lasknud sellest end häirida. Olin sulalumesajust lõpuks täiesti märg, kuid Nike tuulekas ja keskmise paksusega meriino kiht hoidsid mind megahästi soojas: polnud kordagi palav, polnud kordagi külm, tuul kehale ligi ei saanud. Head riided on head. Oleks vaid Goretex pealistega ja vähe asisema tallamustriga tossud ka, oleks elu päris lill. 10,21 km, 7:24 min/km, 155 l/min

Kolmapäev: trennivaba.

Neljapäev: jooks. Neljapäeval oli plaan teha pikem ots ehk 12 km, kuid kell 21 rajale minnes erilist optimismi polnud, kas päriselt üle oma tavalise 6 km ringi midagi teha enam jõuab. Õudselt libe ja jäine oli, kohati liikusin teosammul, aga väga mõnus oli aju pingetest vabastada. Oleks võinud vabalt ka pikemalt joosta, aga reaalne öö oli juba käes. 12 kilomeetrist piisas seega kenasti. 12,26 km, 8:01 min/km, 155 l/min

Reede: trennivaba. Plaanisin küll hommikul vara jooksma minna, aga kuna neljapäevane jooks lõppes alles pärast kella poolt ühtteist õhtul, tundus mõistlikum puhata ja unest maksimum võtta. Õhtul sõitsime Tallinnasse, et härra Jooksja saaks laupäeval Vana-aasta maratoni joosta. 48 tundi puhkust kodust ja tööst eemal. Hädavajalik ja nii ärateenitud.

Laupäev: trennivaba. Aktiivsust oli aga omajagu, kõndisin kokku üle 9 kilomeetri, sest andsin härra Jooksjale raja ääres igal ringil geele ja tegin lisaks palju-palju pilte. Tüüp jooksis võimsa isikliku rekordi. Väga uhke ja tubli saavutus. Pärast sai spaas vedeleda ja väljas süüa. Puhkus!

Pühapäev: BodyAttack. Uue kava esitlus. Mul oli toss väljas ja sääred olid nagu kivist, kuigi spaas vedelemise järel oleks eeldanud vähe rohkem pingevaba lihaskonda. Eks see eilne pikk jalgadel olek andis täna ikkagi veel tunda. Kava iseenesest tundus täitsa mõnus ja tempokas. Finaalilugu oma hullude kosmonautidega ilmselt saab lemmikuks. Jube raske, aga hea. 63 min, 156 l/min, max 183 l/min

Kokkuvõttes:

Järgmine nädal on jõulunädal, kuhu peab mahtuma lõpmatus koguses töiseid tegemisi, omajagu palju huvitavaid eritrenne, perede seltsis jõulude veetmine ja üks pikem jõulumatk. Mul tuleb suuremat sorti stress oma kalendrit planeerides. 🤯 Kõige hullem on tööga, kus üks asi veel lõppeda pole jõudnud, kui järgmine lisakohustus juba uksele koputab. Kuidagi on vaja jaanuari lõpus terendava kolmenädalase äraoleku jaoks juba omi asju ette teha, aga kuidas sa jõuad, kui uksest ja aknast tuleb peale asju, milleks üldse valmis polnud ja mis kogu ajaplaneerimise sinnasamusesse keeravad. Tavaline aasta lõpu hullus, kus järsku kõik ärkavad ja saavad aru, et jube kiire on, ning millegipärast minu abi vajavad. Lihtsalt oeh, aga kui on vaja, siis on vaja. Lihtsalt tuleb silma peal hoida, et jälle läbipõlemise rattasse sisenemist vältida. Tuleb kuu aega kiiret aega ära kannatada, siis saab pikemalt vabalt võtta. Sport õnneks aitab raskest ajast kergemini läbi minna.