Esmaspäev: kõndimine. Kuulasin oma Crime Junkie podcasti ja kulgesin Tähtveres mööda libedaid teid ja tänavaid. Ma tõsiselt kaalun seda, et saabastele mingid lisavidinad alla osta, et vähem libe oleks. On kellelgi selles osas soovitusi? 🧐 6,5 km, 10:58 min/km, 118 l/min
Teisipäev: trennivaba. Rügasin arvuti taga tööd teha sellise hooga, et kõik Exceli tabeli lahtrid sulandusid ühte. Pärast sellist päeva kulus õhtu diivanil igati ära.
Kolmapäev: kõndimine. Suht-koht sama ring, mis esmaspäeval, ainult et vastupidises suunas. Isegi podcast oli samast sarjast. 😅 Kuidagi peab end nendel pimedatel üksi kulgetud kõnniringidel ju lõbustama. 6,2 km, 10:17 min/km, 115 l/min
Neljapäev: kõndimine. Neljapäeval ühendasin õhtuse kõnniringi pakiautomaadis käiguga, lihtsalt läksin sinna 4 km ringiga. Jalutasin päris tempokalt jõeäärsetel kõnniteedel, kus ei vähemasti natuke vähem libe kui kuskil majade vahel. Isegi natuke tuli juba jooksuigatsus (loe: jooks-kõnni) peale, kuigi ilmselt oleks sellistel teedel jooksmisega pulss kohe laes. 4,5 km, 10:18 min/km, 121 l/min
Reede: kõndimine. Tegelikult vist pigem jalutamine, sest käisime härra Jooksja minu tavalisel Tähtvere tiirul jalutamas. Kahekesi kõnnime alati rahulikumalt. Kõige imelikum oli see, et umbes 2 km enne lõppu tuli mul mingi jõhker väss peale ja korraks oli isegi rindkeres selline veider/haiglane tunne. Ütlesin härra Jooksjale ka, et jube imelik ja midagi vist toimub selle kehaga. Ega kaua polnud vaja oodata, et teada saada, mis täpsemalt… 6,4 km, 11:37 min/km, 108 l/min
Laupäev ja pühapäev: trennivaba. Ärkasin laupäeva hommikul kumiseva pea ja korraliku nohuga. 😕 Ime pole, sest härra Jooksja jäi reedel pärast neljapäeva õhtul tekkinud palavikku töölt koju (õnneks reedel oli tal juba palju parem) ja minu immuunsusega pole nakatumisest mingit pääsu, kui kodus keegi haige on. Ilmselt tuleb homme perearstiga nõu pidada ja sammud jälle tipa-tapa koroonatestile seada… Nädalavahetusele plaanitud ÜKE ja matk looduses jäid loomulikult ära. Ja nii palju siis uuel nädalal spordiklubisse naasmisest, kus esmaspäevast jälle vähendatud mahus rühmatrennid algavad. 🙄
Kokkuvõttes:
Nüüd tahaks võimalikult kiirelt terveks saada. Enne mingeid plaane teha pole üldse mõtet.
Nourish, Train & Flourish 
Pärast 3-aastast Põhja-Norras elamist ei ole kuskil enam liiga libe ega järsk 😀 Seal sai teadmiste (ja varustuse)arsenal head täiendust.
Kuna enamasti jalutasin seal beebiga või rasedana, kasutasin lihtsalt saapa peale tõmmatavaid naelasid (mitte neid 2-naelaseid, mis on ülimõttetud, vaid terve talla pikkuseid). Tegelikult tuleb meelde, et käisin nendega vahepeal jooksmas ka – täiesti tavaline toss jalas (vajadusel soe sokk ka) ning naelad tossude alla tõmmatud. Miinuseks on see, et nad ei pruugi alati superhästi jalatsi küljes püsida. Plussiks see, et saad need alles õues jalga panna (ei retsi põrandaid!).
Lisaks on üks paar naeltega jooksujalatsid (Innov8), millega sai ka kiilasjää peal hakkama. Icebug on üks teine tootja, mis ongi spetsialiseerunud sellistele jalatsitele.
Kiire googeldamine näitas, et Icebug on Eestis täitsa müügil; Innov8 mitte. Jäänaelasid müüakse paljudes kohtades (sh ehituspoed).
MeeldibMeeldib
Mul kunagi vanemate juures ca 7? aastat tagasi olid ka sellised terve talla ulatuses naeltega asjad, mis tõmmata jooksutossu otsa, aga ainus mälestus on see, et need olid megarasked. Peab vaatama, kas nüüd leiab kuskilt paremaid. 😊
MeeldibMeeldib
Prismas on Icebug Nirakid 97 euroga, kui tahad mingit ogadega jalutamissaabast, just täna jäid silma. Mul endal on ka ühed inov-8 orienteerumisjalanõud naeltega, neid julgeks soovitada talvisteks treeninguteks.
MeeldibMeeldib