2017. aasta viimane nädala kokkuvõte. Loodan, et võtsite uue aasta toredalt vastu. 🙂

Esmaspäev: lühike jooks. Üldiselt kannaks selline lühike jooks minu treeningpäevikus nime kerge jooks, aga midagi kerget sellel päeval jooksmises ei olnud. 😀 Kõht oli jõulupraadi täis ja jalad istumisest puhta kanged. Pulss oli kuskil taevas ja tempo aeglane (6:54 min/km, 149 bpm), libedusest ei hakka rääkimagi. Aga pole vigu: vähemalt sain end liikuma.

Teisipäev: Vigastusteta Vatsast Vabaks. Ehk meie oma pekist priiks saamine üritus. Sel aastal alustasime Käärikul ja lõpetasime samuti Käärikul, taaskord Kekkose saunas. Vahele mahtus üle 34 kilomeetri matkamist ja jooksmist. Õnneks olime kuni 32. km-ni asfaltteedel ja libedust õnnestus laias laastus vältida. Tõuse oli isegi ootamatult vähe Otepää kohta. Lõpp kiskus ikka väga raskeks ja puusapainutajad andsid täiesti otsad, viimased kilomeetrid olime üle pahkluu vees ja lumesopas (loe: Tartu Maratoni rajal). Pärast matka veetsin pool tunnikest silme eest virvendades, aga üldiselt oli ju täitsa tore. 😀 Ei, tegelikult ka. Oleks võinud 5 km lühem olla, siis oleks elu põhimõtteliselt lill olnud. Aga natuke oli vaja reaalsust ka kohale tuua: et veebruari lõpus 26-kilomeetrine sünnipäevajooks ära teha, peab jaanuaris selleks treenima hakkama. Keskmine tempo tuli 8:21 min/km ja keskmine pulss 137 bpm – hea baasvastupidavuse treening.

Kolmapäev: trennivaba.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: BodyPump. Kuna oli Treeneri sünnipäev, siis teda asendas Elari, keda ma peaaegu 2,5 aastat näinud ei ole. Läksin siis ikka vana sõbra trenni. Peab ütlema, et selle aja jooksul on Elari väga palju treenerina arenenud ja küpsemaks ning enesekindlamaks saanud. Oli väga meeldiv tund.

Laupäev: trennivaba.

Pühapäev: BodyPump180. Ehk 3-tunnine traditsiooniline aastalõpu BodyPump. Esimesel aastal oli mul ca 38-kraadine palavik. Teisel aastal oli mul varbaluus mõra. Seekord ei olnud mul vist esimest korda midagi viga. 😀 Kohale jõudsin ikka väga hilja, vaid 3 minutit enne trenni algust, sest tegin suure vea: jätsin suure veepudeli ostmise samale päevale ega arvestanud, et poodides on megajärjekorrad. Õnneks sain siiski koha praktiliselt ette ritta. 🙂 Kokkuvõttes oli superäge tund ja mõnusad lood. Teise tunni lõpus hakkas korraks päris raske, aga kolmas tund on ikka ja alati ühesugune: teed kõik ära, mis öeldakse. Kui tavaliselt olen 3. kükiloos alati poole peal raskuse maha pannud, siis seekord tahtsin raskusega lõpuni teha. Meenutasin, kuidas jooksime maratoni viimased 2 km ja see motiveeris nii tohutult. Kokku ca 3000 kordust, 3 kükilugu, 4 väljaastete lugu, 3 õlalugu, 3 Sally challenge’it (kätekõverdused, plangud, kätekõverdused) ja palju muud. Korralik trenn aastale joone alla tõmbamiseks.

Kokkuvõttes:

Pea 10 tundi trenni: pole aasta viimase nädala jaoks üldsegi mitte paha. Peagi ilmub ka suur 2017. aasta kokkuvõte numbrites ja piltides. 😉 Nüüd aga ootan juba uueks jooksuhooajaks ettevalmistavaid trenne. 🙂