Esmaspäev: rulluisutamine. Jep, lugesite õigesti: ma käisin uisutamas. Registreerisin end Tartu Rulluisumaratoni 10 km distantsile ära ja suures hirmus läksin kohe sõitma. Mõtlesin, et 4–5 km sõidan Anne kanali ümber. Ilm oli aga nii mõnus ja uisutamine kulges lihtsalt ja sõitsigi kohe need 10 km ära. 🙂 Nüüd olen rulluisumaratoniks valmis. 😀 Nali.

Esmaspäeval kasutasin teist korda oma #MinaJooksja konkursil võidetud Eesti Massaaži- ja Teraapiakooli spordimassaaži kinkekaarti. Esimese korra võtsin eelmisel nädalal. Kui siis tundus mulle, et massaaž oli kuidagi liiga pehme minu jaoks (varem olen käinud ainult Herje Aibasti juures – loe SIIN ja SIIN – ja tema massaaž on pääääris valus, aga väga efektiivne), siis teisel korral oli nooremmassöör minu tagasisidet kuulda võtnud ning julges mind juba veidi tugevamalt mudida. 🙂 Küllap ei tahtnud ta uut klienti kohe laual karjuma panna, mis iseenesest on täitsa õige tegu. Kasutatavad võtted samuti erinevasid Herje omadest, kuid efektiivsed olid nad siiski: mõlemad korrad olen pärast massaaži järgmise päeva jooksutrennis liikunud nagu noor hirv (vähemalt endale küll tundus nii). Jalad läksid kergemaks, tagareis isegi andis järele ja selg-õlad valutavad ka vähem, kuigi remondiga saavad nad omajagu vatti sellegipoolest, juurde istuv töö. Järgmine kord peaks tulema 16. augustil ehk siis parajalt enne Suvejooksu ja Rulluisumaratoni.

Üldiselt soovitan Eesti Massaaži- ja Teraapiakooli teenuseid proovida küll: õpilase ja nooremmassööri teenused on tunduvalt soodsamad, massööri ja massaažiõpetaja omad kõigi teiste pakkujatega samas hinnaklassis. Andke ainult laual julgelt tagasisidet, kui tugevat massaaži tahate ja millisele piirkonnale, siis teab massaaži tegija kohe oma võtteid korrigeerida. Aitäh ajakirjale Jooksja ja Eesti Massaaži- ja Teraapiakoolile selle kinkekaardi eest, sest minu koonderamist arvestades poleks ma ise küll raatsinud oma lihaseid taastama minna. 😀 #vaene #kooner 

Teisipäev: kerge jooks. Lõpuks hakkasin end natuke rohkem endana tundma, sest samm oli kerge ja pulss ei olnud kohe kõrgel. Päikeseloojang oli taaskord võrratu. Kõik klappis. Häid jookse on hea joosta. 6:34 min/km ja 148 bpm.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev ja ohohohohohooo veel millise lõigutrenni päev! Jooksime 15 min soojaks (jube palav ja raske oli, soojenduse lõpus oleks hea meelega juba koju ära läinud 😀 ), tegime mõned harjutused ja asusime lõikude kallale. 1 km, 2 km ja 3 km lõik. Joppenpuhh. 😀 Vahele 1 ring (st 400 m) kõndi-sörki ja siis 1,5–2 min puhkust. Esialgu võttis ikka kukalt kratsima: 7,5 staadioniringi kiiret jooksu viimase lõiguna. Eesmärk oli pulssi hoida alla 175 ehk siis alla selle, kus ta poolmaratonil olla võiks. Sellega sain ilusti hakkama. Pikad lõigud on mulle alati hästi sobinud. 175 pulsi juures olid tempod vastavalt 4:50, 4:58 ja 5:12 min/km (arvutatud käsitsi vajutatud ringide põhjal, kuna kell arvab staadionil kilomeeter alati 80 m lühem olevat). Polegi kõige halvem võrreldes maikuuga. 🙂 Ringidel keskendusin protsentide lugemisele ja viimasel lõigul lugesin poolringe, kokku 15 tükki. Ei mõelnud mitte millelegi. Lihtsalt jooksin. Eneseusk hakkas isegi tagasi tulema! 🙂 Garmin arvas, et mu VO2max tõusis teist päeva järjest (48 peale) ja võistluste ennustused muutusid veel optimistlikumaks. Kas… ma hakkan tagasi jõudma sinna, kus asjad pooleli jäid? #fingerscrossed

Neljapäev: puhkus.

Reede: jooks + BodyPump. Reedel seadsin sammud Pumpi, kuhu enne tulevaid võistlusi mingi aeg jälle minna ei saa. Enne käisin veel õues jooksmas, täitsa asjalik oli (6:32 min/km, 150 bpm). Pump oli jälle, noh, hea. Jälle üks miksitud kava parimatest paladest. Pump on ja jääb lemmikuks saalitrenniks.

Laupäev: pikk jooks. Enne pulma pildistama minekut tegin ära oma selle nädala pika jooksu. Kuna ma siiski otsustasin järgmisel laupäeval Ööjooksul poolmaratoni joosta, õigemini see otsus sai tõuke sellest, et mul on head tutvused, mis tõid tasuta pääsme, siis võis selle nädala pikk jooks lühem olla. Maris arvas, et 1:20 ja ca 12 km on täiesti piisav. Nii tegingi. Hommiku kohta oli isegi väga mõnus jooks. Tunne oli midagi muud kui eelmisel kahel nädalal: tundub, et kolmas nädal jooksurajal on lõpuks inimese tunde tagasi toonud. #järjepidevus Numbrid peegeldasid kõike seda: 6:26 min/km, 150 bpm.

Pühapäev: blogijate kokkutulek. Tänasest tõesti ägedast päevast tuleb eraldi postitus, aga trennidest tegime ühe Piloxingu Kati juhendamisel ja BodyPumpi Laura juhendamisel ning lõpuks matkasime Viljandi järve ümber ühe ringi. Süüa anti ka hästi. 😀 Peagi pikemalt, veedan täna paar öötundi kirjutades…

Kokkuvõttes:

Tundub, et vorm tuleb vaikselt tagasi ja see on supertore, aga see vormi tulek on ca 3–4 nädalat hiljaks jäänud. Augustikuu võistluste pärast ma eriti ei põe: tuleb, mis tuleb, aga mis saab septembris ja oktoobris, see on hetkel veel lahtine ja paneb mu pead murdma, sest see pusle on väga kirju ja jubedalt keeruline kokku panna. Peab jälle häid inimesi oma muredega tülitama hakkama…