Esmaspäev: fartlek. Uskumatult mõnus jooks! Jooksin esmalt 30 minutit rahulikult, pulss oli lausa väga hea (145 bpm) ja tempo 7:10 min/km kandis. See on minu kohta väga hea pulsi ja tempo suhe. Edasi jooksin 15 minutit 165–170 pulsiga. Tempo püsis seejuures 6:00 juures. Seegi on minu kohta suurepärane. Lõpuks sörkisin 15 minutit koju tagasi. Ilm oli hea, jooks oli hea, jalad olid head. 🙂 Jõudsin veel mõelda, et huvitav, nii palju on joosta saanud viimastel nädalatel, aga jalad 100% korras. Selle mõttega ilmselt sõnusin end ära.

Teisipäev: rulluisutamine. Käisin Tähtveres (teate, kui nõme on sinna saada ilma autota, uiske käes tassides?), et harjutada tõusukesi-langusi ja pidurdamist. Sõitsin kokku 10 km (umbes 15 ringi äkki?) ja sain korralikult harjutada. Tunne läks lõpus juba kindlamaks, see on hea. Üldiselt aga oli kuidagi tuim olla, see on halb.

Kolmapäev: JJV edasijõudnud (mäkkejooksud). Kolmapäevaks oligi heade jalgadega kõik. Jalad olid väsinud ja natuke valusad. Pulss oli laes. Mitte miski ei sobinud! Plaanis oli mäetrenn Kvissentali mäel. Kes on Novembrijooksul käinud, see teab. 5 x 200 m kiirelt mäest üles. Lihtsalt kõik oli raske. Vahel ei ole hea päev, pole midagi teha. Põhiline, et neid halbu päevi liialt palju järjest ei tule, siis on asi tõsisem.

Neljapäeval võtsin trennist puhkepäeva, et jalgadele ja organismile puhkust anda.

Reede: (ebaõnnestunud) rulluisutamine. Läksin õhtu poole rullitama, sain Anne kanali ääres uisud jalga ja hakkas tibutama. Lootsin, et läheb üle ja sõitsin paar ringi, siis panin asjad kokku ja tulin koju, sest vihma hakkas täiega sadama. Vihmaga sõit on ohtlik ja mina ei taha millegagi riskida.

Laupäev: tempojooks ümber Pühajärve. Käisime Marisel pool-Ironmanil kaasa elamas (mu sõbranna ja treener on nüüd täitsa ametlikult raudnaine!) ja tema esimese rattaringi ajal tegime viimase raskema trenni enne Ööjooksu poolmaratoni. Jooksime ringi vastupäeva. Täitsa mõnus jooks oli vaatamata tõusudele, milles ma nõrk olen. Lõpp läks natuke raskeks, aga üldiselt jään väga rahule. 10 km, 6:15 min/km, 167 bm.

Pühapäev: puhkus.

---

Kokkuvõttes:

Blogi on sellel nädalal unarusse jäänud, sest mu elurütm muutus nädala päris palju. Läksin (esialgu poole kohaga) tööle ja sisseelamine ei ole ju kunagi väga lihtne. Tunnen end veel ebakindlalt, aga loodetavasti see möödub. Teen omalt poolt vähemalt kõik, et oma peaspetsialisti ametinimetus päriselt välja teenida. 🙂

Üritan järgmisel nädalal natuke pajatada Ööjooksust ja niisama elust. Loodan, et kedagi ikka huvitab. Kuna on võistlusnädal, siis peab natuke vähem trenni tegema ja kuna mul ajaga just meeletult priisata ei ole, siis mulle see sobib. Eks saab näha, mis seisus hetkevorm on.