Lugeja näeb blogijast paratamatult ainult seda osa, mida blogija peab sobilikuks maailmale näidata. Blogijal on täielik vabadus endast maailmale oma kuvand luua. See ei tähenda, et blogija on tingimata võlts või kahepalgeline, aga tihti kiputakse arvama, et kui tunneme kedagi internetis, siis tunneme seda inimest põhjalikult ning läbi ja lõhki. Aga igaühel on olemas life behind the scenes, mis tihti pole nii roosiline või glamuurne, kui arvatakse.
Minu blogi lugedes võib jääda mulje, et ma veedangi aega ainult teiste spordisõpradega, elan, hingan ja toitun trenni nimel. See, et ma jagan siin põhiliselt oma sportlikke tegemisi, lisaks juurde natuke mõtteid toitumisest ja ülikoolist, on minu teadlik valik. Ma pole elustiiliblogija, kes oma blogis kogu oma elu kajastab. Tegelikult: ka nemad jagavad mõtteid paljudel teemadel, kuid sugugi mitte kõike. Igaühele jääb alati oma privaatsus ja asjad, millest avalikult ei räägita.
Mina pole oma sportlikke tegemisi siin blogis ilustanud. Lihtne oleks jätta ütlemata ja kirjutamata:
- kui mul raske on,
- kui motivatsioon ära kaob,
- kui eneseusk plehku paneb,
- kui on vigastused,
- keha valutab,
- tervis veab alt
- ja hing on sees katki…
Lihtne oleks jätta mainimata:
- et sport on vahel valus ja raske,
- et minu ja spordi, eelkõige jooksmise, suhe ei ole mingi muinasjutt,
- et sellel aastal on mu suhe spordiga olnud rohkem raske ja keeruline kui ilus ja hea.
Lihtne oleks jätta kõik oma (treening)plaanid ja (sportlikud) eesmärgid iseendale ja ühel hetkel lihtsalt tagantjärele neist rääkida, kui need õnnestuvad. Kui ei õnnestu, siis see mugavalt mainimata jätta.
See kõik oleks nii lihtne. Aga kas see oleks ikka päris aus ja õige?
Et olla aus ja õiglane, siis pean ma midagi siin selgeks tegema. Minu ellu ei kuulu ainult need inimesed, kes ise spordiga tegelevad, spordile kaasa elavad või minu sportlikke tegemisi toetavad. Sugugi mitte.
- Minu ellu kuulub piisavalt inimesi, kes isegi ei tea, kui pikk see maraton üldse on. Veel vähem saavad nad aru, miks minusugune üldse jookseb. Kui neile selgeks teha, kui pikk maa on 42 km ja et mina seda joosta kavatsen, siis tuleb sealt ainult mure ja ohkamine.
- Kui palju üritati mind enne Rattarallit veenda, et ma jumala eest seda 142 km läbima ei läheks? Või TriSmile’ile 111.
- On inimesed, kes minult tihti küsivad: “Miks sa ennast niimoodi piinad?”
- Ja inimesed, kes pärast hiljutist põlvevigastust pidasid iseenesest mõistetavaks, et ega ma enam ju kunagi ei jookse. See on nii ohtlik!
- Kes põhimõtteliselt naeravad selle üle, kui ma end harrastussportlaseks või jooksjaks nimetan.
- Kes ei saa aru, miks ma kulutan raha varustusele ja võistlustele.
- Kes ei mõista minu unistusi.
- Kes absoluutselt ei usu, et minu sportlikud unistused on mulle jõukohased ja et ma viin need kõik täide.
- Kes ei saa aru, miks ma seda kõike teen.
Kui sa oled pärit sportlikult perekonnast, kogu sinu ‘sisemine ring’ on kas või natukenegi spordiga kokku puutunud või on sul endal olemas korralik sportlik ajalugu (mitte pikk minevik ülekaalulise spordivihkajana), siis on sul kindlasti lihtsam kui mul. Keegi ei õõnesta kogu aeg sind, sinu enesekindlust ega unistusi. Kui nad ei toeta, siis nad vähemasti pole sinu vastu. Ükskõik kui palju sa ennast juba tõestanud poleks.
Ühest asjast olen ma nüüdseks aru saanud. Kui mu elus on olemas need lähedased inimesed, kes ei saa aru, miks ma sporti teen ja kuidas ma seda armastada saan, siis pole mõtet mul seda neile 100 korda seletada. Sellest ei ole lihtsalt mitte mingit tolku. Need inimesed, kes mõistavad, need mõistavad. Neile pole vaja seda selgitada ja põhjendada. Teised võivad ju natuke aru saama hakata, aga nad jäävad alatiseks oma kahtlevale seisukohale. Nad ei saa aru, miks mulle on oluline neid spordivõistluste finišis näha. Nad ei saa aru, miks ma teen seda, mida ma teen. Nad ei saa aru, et sport on saanud osaks minust ja see ei ole mingi faas, mis lihtsalt üle läheb.
Nad ei mõista ega saagi kunagi mõistma. Ma pean sellega lihtsalt leppima.
Nourish, Train & Flourish 
Ma pean ütlema, et väga ilusti kirjutatud.
MeeldibMeeldib
9 aastat kergejõustikku kooliajal+ peale seda olen vähemal või rohkemal määral mingi spordialaga tegelenud ja ikka täna vaatab päris palju nii lähedasi kui kaugeimad inimesi viltu, et mis ma olen hulluks läinud või. Vahest tahaks küll, et rohkem inimesi mõistaks aga mis seal ikka..piisab kui ise rahul olla ja mõnigi toetav sõber on. Kui teed midagi teistmoodi kui teised, siis ongi palju neid inimesi, kes sellest aru ei saa.
MeeldibMeeldib
Ma mäletan nii hästi, kui kodus oma BodyPumpi plaanidest rääkisin. Mind vaadati sellise näoga, et no mis asjaga sa nüüd hakkama oled saanud. Ja ega nad siiani ei mõista, mis see on ja miks mulle see meeldib. Nad küll ei õõnesta mu jalgealust vm, aga ma pole neilt saanud seda siirast ja ausat toetust, mida ehk ootasin. Ja ma olen sellega lõpuks leppinud. Oluline on, et see kõik mis ma teen, mulle endale korda läheks ja südame kiiremini põksuma paneks!
Väga hea postitus!
MeeldibMeeldib
Tõesti, väga hästi kirjutatud. Ja see mittemõistmine ja koos sellega hukkamõistmine on nii tuttav teema, et paraku ajab see lihtsalt karva turri, kui keegi, kes teemast midagi ei tea, teab täpselt, kuidas sina oma elu teisiti pead elama.
MeeldibMeeldib
Minule oled sa TOHUTU motivaator. Ma vihkasin terve kooliaja kehalise tunde ja sinu lugu, kuidas sa trenni ja eriti jooksmist armastama hakkasid, on mind väga kõvasti inspireerinud. Sa oled ülitubli ja kui inimesed ei mõista, siis noh..nende oma kaotus! 🙂
MeeldibMeeldib
Hea postitus! Kirjeldus kõigest sellest kuidas inimesed ”arvavad” tundvat inimesi hästi on tegelikult vale. Läbi selle ekraani ei saa me keegi üksteist piisavalt tundma postituste ja kirjutiste põhjal.
Mulle meeldib see kuidas sa seletad lahti kõik mis ongi täpselt nii! 🙂
MeeldibMeeldib
Sa oled imetubli naine! Tõeline morivaator ja eeskuju! Neid mõtteid ja emotsioone- küsimusi tean ma aga väga hästi omastki käest. Samastuda võin ma ka sellega, et “süüdistatakse” blogi põhjal ainult trennist ja toitumisest mõtlevaks ja elavaks. On mind selleski süüdistatud, et sporti ja söömist lastest tähtsamaks pean- sest neist ma ju ei kirjuta :D.
Mina elan Sulle igal sammul kaasa ja ootan koos Sinuga seda suurepäeast maratoni!
MeeldibMeeldib
“Don’t waste your time with explanations: people only hear what they want to hear.” On inimesi kes küsivad küsimusi siirast huvist ja on neid kes küsivad, kuid ei vaevu kuulama. Viimastele ei olegi mõtet ülemäära tähelepanu pöörata. Enesekindluse kasvades tuleb ka arusaam, et see on igati okei 🙂
MeeldibMeeldib
Oojaaa, nii tõsi! Olen isegi seda korduvalt kohanud aga õnneks on seda järjest vähemaks jäänud.
MeeldibMeeldib
Mega tubli oled! 🙂 Kui ei eksi siis jooksid täna Jõhvi – Kohtla-Järve kergliiklusteel ning su naeratus näol tegi minulgi trenni kergemaks. 🙂
MeeldibMeeldib
Ei eksi, see olin tõesti mina. 🙂 Kas ma naeratasin – ei tea. Küllap siis. 😀 Mina just vaatasin, et kes see üliäge ja kiire uisutaja on. 😉
MeeldibMeeldib
Just nii ongi, kõigil on oma huvid ja põhjused, miks just nendega tegeleda. Kurb on vahel, kui seda ei mõisteta. Oskad tõesti hästi panna kirja olulise. 🙂
MeeldibMeeldib
“Või TriSmile’ile 111.
◾Kes absoluutselt ei usu, et minu sportlikud unistused on mulle jõukohased ja et ma viin need kõik täide. ”
Ära pane pahaks aga SEE mõte (kui 111km silmas pead) pane sellel suvel veel kõrvale- reaalselt võttes sa selliseks asjaks valmis ei ole, ei füüsiliselt ega tehniliselt. See ei ole maijooks või tallinna maraton mida jalutades,konnakostüümis või palli põrgatades võib läbida vaid juba üsna professionaalne sport.
Üleolev suhtumine võib lõppeda väga kurvalt, ka fataalselt..
Tee esmalt 33km ära ,kui saad sellest positiivse süsti siis tee aasta otsa triatlonitrenni
ning kui järgmisel suvel tunned et vorm seda lubab – alles siis mine 3 korda pikemale maale.
MeeldibMeeldib
Minu arust saame me jõudu kahest allikast. Põhijõud tuleb meie enda seest ja LISAjõud tuleb lähedastest, kes toetavad, innustavad ja kaasa elavad…. aga lisajõudu saab ka energiageelist 😀
Oled tubli – jõudu maratoniks treenimisel. Ma elan sinu ettevõtmisele kaasa ja hoian pöialt 🙂
MeeldibMeeldib
Aitäh teile toetuse eest. Olete armsad. 🙂
MeeldibMeeldib