Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala trennid.  

Esmaspäeval osalesin SEB Tartu Jooksumaratoni ühistreeningul Elvas. Kirjutasin pikemalt siin. Nädal ei alanud päris nii, nagu oleksin tahtnud.

Teisipäeval puhkasin ja taastusin.

Kolmapäeval käisin Jooks Jõud Venituses intervalle jooksmas ja nädala ainsas BodyPumpis. Jooksutrennis jooksime 4×1000 m lõike, vahele natuke kõndi-sörki ja 2 minutit puhkamist. Üritasin parema jooksutehnikaga joosta ja enda pöidasid õigema asendiga vaikselt harjutama hakata. Niivõrd-kuivõrd tuli midagi välja ka. Tempot ja pulssi väga ei jälginud, kogu tähelepanu läks jooksutehnikale. Tundsin kohe pärast trenni lõppu, et sääred jäävad järgmistel päevadel sellest rohkem pöial jooksmisest valusaks, sest nad pole sellise sammuga harjunud. Mul oligi õigus. Kokkuvõttes raske, aga arendav trenn. BodyPumpis tegime läbi aegade pikimaid lugusid ning need olid mulle väga meelt mööda, väga palju vanu lemmikuid, mis kunagi alt ei vea. Oli hea trenn. Järgmine BodyPump tuleb… 2–3 nädala pärast? :O

Neljapäeval sõitsin pikaks nädalavahetuseks vanematekoju ja jälle puhkasin.

Reedel käisime isaga pikema rattaringi tegemas. Tema sõitis sellist distantsi esimest korda elus, aga kuna osaleme mõlemad rattarallil, mina 142 km ja isa 63 km, siis kulus üks tavapärasest rattaring mõlemale ära. Olen oma perekonda spordipisikuga nakatanud. 😉 Tuul puhus peaaegu kogu tee tugevalt või väga tugevalt vastu ja kerge just ei olnud, aga tehtud saime.

Laupäeval seadsin sammud ujulasse. Üle mitme aasta võtsin kaasa oma lestad ning ujusin lihtsalt niisama ilma ühegi distantsilise ega ajalise eesmärgita. Lestadega ujusin 1000 m selili ning pärast veel ilma lestadeta 300 m rinnuli ja 400 m krooli. Just siis, kui see õige veetunnetus lõpuks sisse tuli, sai aeg otsa ning tuli basseinist välja ronida. Olime basseinis emaga kahekesi ning niimoodi ujuda on ikka kõige parem: keegi ei sega ega häiri. Tartu Auras võib sellistest oludest vaid und näha.

Pühapäeval tegin lühikese jooksutiiru oma vanadel radadel, kus kunagi jooksmisega algust tegin. 🙂 Pool maad oli igati tore ja mõnus jooks, aga teisel poolel pidin väga tugevas ja külmas vastutuules jooksma. Natuke raske oli, aga õnneks päike paistis ja see tegi tuju jälle paremaks. 

---

Kokkuvõttes: 10,5 h (neto: 8 h 15 min)

Oli üks väga seinast seina nädal. Emotional roller coaster. Pikk nädalavahetus maal päikese käes värskes õhus mõjus igal juhul hästi, sest tunnen end praegu juba 100 korda positiivsema ja värskemana kui selle nädala alguses. Võtsin aja maha, olin õues, suhtlesin perega ja lugesin. See semester koolis tundub juba täiesti lõputu olevat ning veel 5 nädalat ränka tööd on ees. No aru ma ei saa, kuidas seekord aeg niimoodi venib. Olen igas mõttes täiesti väsinud ja kurnatud ning ei suuda lõppu enam kuidagi ära oodata. Tahaks juba suve ning minema sealt stressi ja pingete seest… 

Trenne ei oskagi kuidagi ühisnimetaja alla kokku võtta. 3 jooksutrenni (pikk, lühike, lõigud), 1 BodyPump, 1 rattasõit ja 1 ujumine. Rahulikum nädal oli, mis seal ikka, samas kõik vajalikud asjad sai vist tehtud. Sääred oleks justkui normaalsed, aga Achilleused on kuidagi “kinni”, kanged ja imelikud. Loodetavasti need nädala pärast mingeid probleeme ei põhjusta.

Järgmise nädala, võistlusnädala, plaan on mul veel täiesti lahtine. Tean ainult nii palju, et homme ei jõua ma ühtegi trenni teha, sest olen terve päev Tallinnas ning jõuan Tartusse alles millalgi öösel tagasi, seega trennivaba päev. Tallinnas külastan ka Jooksueksperti ning loodetavasti naasen sealt uute jooksutossudega. 🙂 Teisipäeval ootab ees 2 spordipraktikumi ja lihashooldus. Edasi on kõik täitsa planeerimata. Laupäeval väike soojendus Heateo jooksul (4,3 km sörki) ning pühapäeval SEB Tartu Jooksumaraton 23,4 km, aga kolmapäev, neljapäev ja reede – ei tea veel. Kindel on see, et neljapäeval ma Lembergi praktikumi 8x(1000+600) m intervalle jooksma jälle ei lähe, sest minu jaoks on see liiga palju ja liiga hilja, arvestades pühapäevast võistlust. Ilmselt teen kolmapäeval mingid kiiremad liigutused koos Jooks Jõud Venitus rühmaga ning võib-olla üldsegi puhkan neljapäeval ja reedel? Eks vaatab, mis treener ja enesetunne ütlevad.

Ühe lugeja soovitusel lugesin eile läbi Haruki Murakami “What I Talk About When I Talk About Running”. Üks mõnus lugemine oli, tõi kuidagi rahu hinge ja võttis (võistlus)pinged maha. Häid mõtteteri ja tsitaate oli seal lademetes, aga nädala pärast lähen võistlusele selle mantraga: