Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala trennid.
Esmaspäev: JJV + BP. Jooksutrennis käisime õues jooksmas ning pärast tegime pika kerelihaste osa. Juba soojenduse ajal tundsin, et vaatamata pikale ja kergele puhkust täis nädalavahetusele, oli tunne väga väsinud ja tuim. 
BodyPump oli totaalne katastroof: ma ei jaksanud ühtegi lugu oma normaalsete raskustega teha ja tundsin end täiesti jõuetuna. Läksin üpris närvi, sest võistlusnädal oli saanud kehva alguse…
Teisipäev:
1. Hommikune Pikamaajooksu praktikum. Soojendus, jooksuharjutused, 2 blokki ringtreeningut topispallidega ning vahele 2x2x200 m kiired lõigud. Väsimus oli sees, aga praktikumi lõpuks tuli elu sisse tagasi.
2. Pärastlõunal Tervisespordi praktikum. Rääkisin treeneri/õppejõuga läbi ja tema soovitas mul “oma asja” teha ehk siis lihtsalt aeglaselt ühtlase tempoga sörkida, seni kuni teised oma programmi läbisid. Õues oli kohutav ilm: tuuline ja vihma sadas, aga liikusin edasi nii aeglaselt kui vähegi võimalik, et pulssi all hoida. Õnnestus. Tempo: 7:40 min/km (jep, mõned inimesed kõnnivad nii kiiresti), keskmine pulss: 139 bpm.
3. Õhtul käisin lihashoolduses. See on minu iganädalane kohustuslik trenn, kus käin religioosselt ning niisama seda ära ei jäta. Rullimine on kasulik, eriti kui nii palju trenni teha.
Kolmapäeval käisin Jooks Jõud Venituses. Tegime kerge soojenduse, mõned jooksuharjutused ning jätkasime 4×400 m intervallidega. Lõigud jooksime tempos 5:00 min/km, vahele 2×230 m aeglast sörki. Kerget tunnet sees polnud, aga tehtud saime oma asja ilusti. Lõppu veel 5×100 m kiirendusi ja kerge venitus ning nii see viimane “päris” trenn enne Parkmetsa jooksu läbi saigi.
Neljapäeval puhkasin.
Reedesest katastroofist juba rääkisin.
Laupäeval toimus Parkmetsa jooks, mille tulemused on SIIN. Pikem postitus siis, kui pildid tulevad.
Pühapäeval ehk täna puhkan ja taastun. Kui viitsimist on, siis ehk rullin end õhtul natuke.
Kokku: 8 h 50 min (neto: 7 h 30 min)
Kahjuks selle nädala kohta ei saa midagi rõõmustavat öelda: lihtsalt oli üks kehva enesetundega nädal. Kui ma kasutan nädala kokkuvõttes 2 korda sõna ‘katastroof’, siis… noh… jah. Eks näis, mis nüüd edasi saama hakkab.
Nourish, Train & Flourish 
Kas pole võimalik, et sa oled oma keha lihtsalt ära kurnanud ja sellest kergemast nädalast taastumiseks ei piisanud? Sa teed ikka minu mõistuse jaoks väga palju trenni ja see võib ju viia üleväsimuseni, eriti kui lisada sinna see stress, mida praegu oma sooritusvõime pärast tunned. Tahaks osata midagi paremat/targemat öelda, aga puhkus võib tõesti päästa ehkvõibolla?
MeeldibMeeldib
Ma just ka mõtlesin, et ehk oled kuskil üle vindi pannud? Äkki peaksid midagi juurde võtma veel (vitamiine ja asju). Ma just tegin ükspäev postituseasjadest, ilma milleta ma pmtl hakkama ei saa. Taastumine ja kõik asjad kiiremad kohe 🙂 Kas sul muidu spordiarst ei andnud koormustestil soovitusi? tavaliselt nad naistele on alati midagi juurde soovitanud..
MeeldibMeeldib
Spordiarst ei andnud lisasoovitusi… Ilmselt lihtsalt see kevade venimine ja üldine (kooli)väsimus mõjuvad ka. Koormus on tõesti suur, aga ma ei oska seda kuskilt otsast vähendama ka hakata.
MeeldibMeeldib
Öeldakse, et terves kehas terve vaim. Küll aga pannakse tihti rõhku just kehale ning jäetakse vaim tagaplaanile… Ma ei taha küll kõlada halvasti või olla õel, kuid kas sa oled lisaks erinevate (spordi)arstide külastamisele mõelnud ka näiteks psühholoogi peale? Mõnele, kes ongi spetsialiseerunud rohkem sportlastele ning teab seda valdkonda paremini ?(nt julgeksin soovitada – Jorgen Matsi)
Kui spordist ja trenni tegemisest on saanud kinnisidee (mida tõestab hästi näiteks vigastuste- või lihasvaludega trenni minemine; puhata “mitte-oskamine”; spordist rõõmu mitte-tundmine, mis peaks tervisesportlasele olema peamine üldse, jne) siis võib-olla pole kõik korras. Jah, võib öelda, et mõni on lihtsalt rohkem pingutav, liigselt tulemustele orienteeritud või mida iganes, kuid siiski ei tohiks sport tekitada niipalju negatiivseid emotsioone, nagu sul. Olgu, vahest on halb tuju või kehv päev, kuid kui trenne hakata iseloomustama sõnadega “katastroof”, olla endas pidevalt pettunud ja treenida rahvasportlasena selliste koormustega, nagu sa parasjagu teed, siis paratamatult võib see olla tingitud ka millestki muust, mida me ise nii hästi võib-olla ei taju või kontrollida ei oska. Kas sa kompenseerid millegi puudumist trenniga või on asi milleski muus, eks seda oskavad targemad paremini öelda. Kuid ehk peitub lahendus seekord hoopis ootamatus kohas.
Ehk siis – mõtle selle peale. Võib-olla saab ennast aidata ka kuidagi muudmoodi kui puhkepäevade või vitamiinidega. 🙂
Kahjuks on mõlemad küll tasulised artiklid, kuid soovitan lugeda:
hoiatervist.delfi.ee/kehakaal/ulesoojad-kipuvad-vahem-soomise-asemel-ule-jou-kaiva-trenniga-kaloreid-kulutama?id=69985775
tartu.postimees.ee/3139649/priit-pullerits-arge-tapke-end
Päikest!
MeeldibMeeldib
Ma soovitaks midagi ikka juurde vaadata ka.. just sellepärast, et naise organism pole nii võimeline taastumises kui mehe oma. Mul oli küll veri ja kõik korras koormustestil, aga arst ikka soovitas teatud asju juurde võtta, kuna söögiga me ei suuda enda kaotatud mineraale tagasi süüa. Talvel veel lisaks d3, see nagu aitab kõvasti vasimuse vastu ja turgutab immuunsüsteemi. Aga muidu ennast liigutavad naised võiks seda wellwoman sport & fitnessi süüa vahepeal. Kui sa oleks selline inimene,kes oma lõbuks vahel trennis käib, siis tõepoolest saab söögiga kõik kätte, aga sa siiski võistled ja teed päris palju trenni..
MeeldibMeeldib