Täna alustasime päeva ühe uskumatult raske Freeleticsi trenniga (Kentauros). Sörkisime ühele mänguväljakule ja alustasime. Trenn pole ammu nii raske, kurnav ja ebameeldiv olnud. 😀 Ei olnud lihtsalt midagi minu maitsele. Pulss oli pidevalt laes ja surm silme ees. Ilma Elari ja Heidi vaimse toeta (neil oli ju ka raske) poleks ma elu sees seda lõpuni teinud. Trenn koosnes 6 ühesugusest osast: 2×20 m väljaasteid, 10 high jumpi, 2×20 m burpeesid, 10 high jumpi. OMFG. Paberil ei tundu see võib-olla nii raske, aga kogu seda asju kuus korda läbi teha oli kõike muud kui kerge. Ma isegi hakkasin vahepeal ropendama, vot nii raske oli. 😀 Kokkuvõttes üks kogemus käes ja võib-olla veidi teistsuguse ülesehitusega kava mulle isegi meeldiks. Vabas õhus sportimine on ju mõnus. 

 

Pärast trenni olime näljased kui hundid ja pärast pesus käimist oli isu veelgi kasvanud. Saime lõpuks kell 11.30 hommikusööki nautida. Jah, tõesti nautida, toit oli hea nagu ikka.

Pärastlõunal suundusime kesklinna suveniire ostma. Saime oma vajaliku kraami kätte, jalutasime veel südalinnas terrassil ning siis sõitsime trammiga Loschwitz linnaosasse sööma ja maalilisi vaateid nautima.

piparkoogid aastaringselt, anyone?

Loschwitzis vaatas Heidi iPhone’ist välja ühe eriti armsa ja hubase söögikoha SchillerGarten. Tegu on meeldiva restoraniga otse Elbe jõe ääres ning meie õnneks polnud ka hinnad midagi kohutavat. 15€ eest saime kõhud enam kui rohkem täis. Valgevorstid näevad küll jubedad välja, aga maitsesid koos värskete pagaritoodete ja magusa sinepiga väga head. Koogilõik oli suur, imemaitsev ja maksis vaid 2,5€. Njämm! Jäime väga rahule. 🙂

Pärast lõunasööki suundusime maailma vanimale köisraudteele, et näha imelisi vaateid Elbele ja Dresdenile. Pettuma ei pidanud, vaated olid tõelist hingematvad. 

Jalutasime veel mäe otsas ringi, vaatasime rikaste inimeste uhkeid villasid ja nautisime ümbruse ilu. Äärmiselt meeldiv kant Dresdenis, seal elaks isegi hea meelega.

Õhtul aitasime Heidil veel kodus toimetada ning tegime kerge õhtusöögi. Jõime isevalmistatud troopilist smuutit, sõime pähkleid ning nuikapsast. Imelik kombo, aga lihtsuses peitubki ilu. 

Kokkuvõttes oli väga mõnus, rahulik ja chill päev. Ootan juba väga homset, kus meid ootab ees imeline matk maalilistes paikades veidi Dresdenist väljas. Lisaks lubas Elari meile Heidiga ise hommikusöögi valmistada. Seega keda huvitab, kuidas reis Saksamaal jätkub, tulge homme jälle lugema. 🙂