Hommikul ärkasime umbes kella 7 paiku, aga tegelikult olin ma juba enne oma hamba pärast üleval. Loivasime aeglaselt ringi, panime end valmis ja käisime hommikust söömas. Selle odava hosteli kohta oli hommikusöögilaud tõeliselt rikkalik. Sõin müslit jogurtiga, leiba, saia, Nutella-laadset kreemi, mitut sorti juustu ja vorsti, mahla jne. Kõht sai tõesti täis ja mul oli väga hea meel, et Elari mu hostelivalikuga rahule jäi. Tal peaaegu õnnestus oma vinge Canoni kaamera ära kaotada, aga õnneks töötajad olid selle leidnud ja kõrvale pannud. Kella 9.20 paiku lahkusime hostelist ja hakkasime Alexanderplatzi poole sõitma, et Heidiga kokku saada.

Berliini Teletorn

Rong S5, S7 või S75 oleks pidanud viima meid otse Charlottenburgist sihtkohta, aga kuna peale Friedrichstrasset oli mingisugune raudteeremont, siis pidime vahepeal rongi vahetama. Jäime natuke kohtumispaika hiljaks, aga kuna Heidit polnud ka veel kohal, oli kõik OK. Kell 10.15 kohtusime Heidiga ja alustasime linnatuuri.

Esiteks suundusime läbi Museuminseli mööda Unter der Lindeni puiesteed Brandenburgi väravate juurde. Ilmselgelt ei saanud me pagariärist mööduda seda külastama. Aga no jummel küll, toit on siin hea! 🙂

 

Sealt liikusime edasi U-bahnile ehk metroosse ning edasi S-bahnile ehk rongile ja sõitsime Berliini loomaaeda, mida Elari nii väga külastada tahtis. Oli täitsa tore, nägime kenasid loomi, linde ja kalu, aga kahjuks hakkas vahepeal väga tugevalt vihma sadama ja kuna meil oli kolme peale vaid 2 vihmavarju, saime omajagu märjaks ja mul hakkas isegi täitsa jahe. Jalad olid nagu sõrad. 😀

 

 

Loomaaiast sõitsime rongiga jälle südalinna ja asusime toiduotsingutele. 😀 Leidsime ühe kebabikoha, kust alguses ostsin currywursti (mis oli päris hea) ja dönerit (mis polnud enam nii hea). Mul on siiamaani sellest sibulast paha olla…

 

Sealt sõitsime edasi Berliini müüri varemeid vaatama. Olime ikka juba päris päris väsinud ja kõik jäid järsku kuidagi väga vait. Mind võttis isegi päris mõtlikuks kõik need varemed, mõtted hukkunud inimestest ja sõjast. Sealt liikusime jälle metroosse ja sõitsime südalinna tagasi.

Enne Dresdeni bussile suundumist šoppasime Primarkis ja see värskendas meid uskumatult. 😀 Omajagu raha sai kulutatud, aga asjad olid kõik vajalikud, seega no regrets. Elari oli ikka eriti sillas ja ega mulle ka soodsad hinnad just vastukarva polnud. Nüüd istume bussis ja ligikaudu 1 tunni ja 15 minuti pärast jõuame Dresdenisse. Postitus saab avaldatud juba Heidi Saksamaa kodust.

EDIT: Jõudsime edukalt Heidi juurde. 🙂