Paar nädalat tagasi käisin ma vereanalüüse andmas, kuna kahtlustasin, et minu väsimuse taga võivad olla kehvad verenäitajad. Umbes nädal tagasi sain ma analüüsidele vastused. Rääkisid nad nii mõndagi.
Üldiselt ütles perearst, et minuga on kõik korras. Kahjuks mõnda olulist asja ta siiski testida ei lasknud, mida ma soovisin teada saada (glükoos, ferritiin) ja temalt ka otse küsisin, aga põhiasjad said siiski tehtud. Kilpnäärme ja maksaga on kõik korras. HDL ehk “hea” kolesterool on jätkuvalt ideaalne, LDL ehk “halb” kolestrool ka OK. Üldkolestrool on natuke liiga kõrge, sest mu HDL on väga kõrge (2,3 mmol/l) ning ajab üldnäitaja normist 5 mmol/l kõrgemale (5,6). Üldkolestrooli pärast ma ei muretse (keda see teema rohkem huvitab, siis lugege “Toidurevolutsiooni” või muud temaatilist kirjandust; sellel teemal ma kommentaarides kellegagi vaidlema ei hakka 🙂 ). Triglütseriidid samuti korras.
Hemogramm pole aga päris ideaalne. Perearsti sõnul on sellega kõik korras, aga ma pole päris kindel, kas ta võttis arvesse minu sportlikku koormust. Hematokrit (vere voolavus), leukotsüüdid ehk valgelibled, erütrotsüüdid ehk punalibled, trombotsüüdid, MCV (keskmine punalible maht), RDW (punaliblede suurusjaotus), MPV (trombotsüütide suurus, keskmise suurusega leukotsüütide suhtarv, neutrofiilide ja lümfotsüütide arv on korras. Mis mulle silma jäid:
Keskmise suurusega leukotsüütide arv on natuke liiga kõrge (0,9*10ˆ9/l, referents on 0,2–0,8). Guugeldasin, nagu oskasin, aga mul siiski ei õnnestunud leida, mida see number näitab. Kas on põhjust muretseda?
Neutrofiilide suhtarv on madal ja lümfotsüütide suhtarv kõrge. Uurisin ja sain aru, et nende absoluutväärtused on olulisemad kui suhtarvud. Kuna mul olid absoluutväärtused korras, siis pole põhjust muretseda?
Hemoglobiin: 127 g/l (referentsväärtus minimaalselt 115, mõnedes allikates 125). Ma tean inimesi, kes oleks selle väärtuse üle väga õnnelikud. Aga mina ei ole, sest minu hemoglobiin on alati kõrge olnud, kõige väiksem väärtus vist sellel talvel 137 ja parim väärtus midagi üle 140. Ilmselt see minu sportlikku võimekust segada ei tohiks? Igal juhul aastaga umbes 15–20 ühikut vähenemist ju hea ei ole? Loe edasi järgmiste hemoglobiiniga seotud asjade kohta…
MCH ehk hemoglobiini mass punalibles on liiga madal (27,3 pg, referents 28–36). Kas see võib olla oluline?
MCHC ehk hemoglobiini kontsentratsioon on vaevu normidesse mahtuv (314 g/l, referents 310–370).
Vot sellised lood. Väga muretsema ei pea, aga verenäitajad võiks ikka paremaks saada, eriti hemoglobiini tagasi minu tavapärasele tasemele. Niisama ma mingeid rauatablette krõbistada ei tahaks, olen kuulnud, et ilma arsti soovituseta ei ole see vist väga soovituslik… Peaks laskma midagi veel analüüsida või ennast sportimiseks piisavalt terveks kuulutama? 🙂
Esmaspäev oli see kauaoodatud päev, kui ma tööasjus Tallinnasse sõitma pidin. Ühendasin hea kasulikuga ning käisin ühtlasi läbi Jooksueksperdist, et hankida uued jooksujalanõud. Koju tulin Saucony mudeliga Cortana 3. Nüüd aga kõigest pikemalt.
Pean kohe ära mainima, et jäin teenindusega Jooksueksperdis üliväga rahule. 🙂 Jalatest koos tossude ostmisega võttis aega umbes-täpselt 1 tund. Esiteks võtsin kaasa mõlemad vanad paarid jooksutosse: Asics GEL Kayano 20, mille ostsin pärast jalatesti Rademarist eelmise aasta märtsis, ning Puma Faas Foam (vist oli selline nimi?), mille sain endale läbi õnneliku juhuse tasuta Rademari FaceBooki mängust eelmise aasta juulis. Mida rääkisid minu kohta vanad tossud?
Asicsite taldadel on kannad tunduvalt rohkem kulunud kui pöiad. Nendega olen väga selgelt ja tugevalt üle kanna jooksnud. Toestuse poolest pole need veel nii läbi kulunud, hoiavad ilusti kuju. Sisevooder on läbi. GEL Kayanod on väga jäigad ning ei paindu eriti hästi. Tegemist on maksimaalse toestusega jalanõuga, mis sobib ülepronatsiooniga jalale. Heel to toe drop: 10 mm. Kaal (kodus kaalutud): 276 g.
Pumadel pole aga kannad üldsegi nii palju kulunud! Nendel on täiesti läbi pöiad: need on tugevalt ülespoole kaardunud ning toestus pöia all täitsa ära vajunud. Jah, muidugi olen ma nendes ka üle kanna jooksnud, aga asi pole üldsegi nii hull kui Asicsitega. Pumade tallad pole jäigad ja painduvad hästi. Mingisugune toestus on Puma Faasides olemas, aga mitte pooltki selline nagu Asicsites. Pigem on tegu neutraalse jalanõuga, kus jalg peab ise rohkem tööd tegema. Heel to toe drop: 8 mm. Kaal (kodus kaalutud): 236 g.
Kokkuvõttes: juhuse läbi tasuta saadud Pumades on mul palju lihtsam arendada palju ilusamat jooksusammu kui minu jalale teoreetiliselt sobima pidanud Asicsites. Olen seda isegi varem tundnud, et Asics justkui “keelab” mul pöial joosta või vähemasti on seda tunduvalt raskem teha, sest nendes oleks jalg nagu puukinga sees, toestust on liiga (?) palju. Näiteks intervalltrennidesse panin alateadlikult alati Puma tossud jalga, sest nendega oli mul mugavam. Puma kohandub rohkem jala järgi, samas Asics sunnib jalga hoidma kindlas asendis.
Asics GEL Kayano 20, Saucony Cortana 3, Puma Faas Foam.
Teiseks: pärast vanade tossude uurimist, panin ma tossud jalga ja jooksin nendega jooksulindil, samal ajal kui kaamera mu jalgade liikumist filmis. Seejärel tulin lindilt maha ning vaatlesime mu jalgade tööd ja liikumist aegluubis. Valus, valus pilt. 😀 Niivõrd-kuivõrd üle kanna ning vasak jalg tegi väga imelikke liigutusi. Järgmiseks võtsin tossud ja sokid jalast ära ning jooksin lindil paljajalu. Pilt, mis arvutist avanes, oli kardinaalselt erinev. Jooksin täitsa ilusti ja loomulikult pöial (kand käis maha, aga mitte enne päkka, seega väga normaalne tehnika) ning parem jalg käitus kohe täiesti normaalselt. Aga vasak, oh, see vasak… Vasak ikka vajus iga sammuga päris palju sissepoole hüppeliigese juurest.
Kolmandaks arutasime pikemalt, mida videolint meile paljastas. Tarmo Torim, Jooksueksperdi spetsialist, kes minuga tegeles, küsis kohe, kas olen lasknud ennast füsioterapeudil üle vaadata. Ei ole. Kuna vasak jalg liigub paremast nii palju erinevalt, siis oleks kasulik lasta end üle kontrollida. Äkki on üks jalg teisest lühem, kuskil mingi düsbalanss vms. Sain kohe kaasa ühe Tartu füsioterapeudi kontaktid. Eks millalgi pean ühendust võtma ja väikse hinnapäringu tegema. On kellegi aimu, kui palju maksaks käik korraliku füsio juurde?
Neljandaks asusime saadud teadmiste põhjal tosse valima. Tahtsin selliseid jalatseid, mis jala natuke abitusse olukorda jätavad ning õpetavad tallad jooksma ning pöialihased uuesti tööd tegema. Suure toestusega tossud ning spetsiaalsed tugitallad on ära katsetatud ning mingeid erilisi tulemusi ma sealt ju ei saanud. Nüüd on aeg proovida midagi, mis toob tagasi maatunnetuse ning annab jalale võimaluse areneda.
Kaasas oli ka Hanneselt saadud nimekiri tossudest, mida ma võiks proovida ja katsetada. Kuna Tarmo sai mu jalgu põhjalikumalt uurida, siis lõpuks jäi sõelale kaks varianti: Skechers GoRun ja Saucony Cortana. Skechersit mulle kohapeal kahjuks proovida anda ei olnud, seega jalga läks Saucony. Tavaliselt kannan numbrit 39, kontsades isegi 38, spordijalanõud on alati olnud suurus 40, aga Saucony sussidest läks jalga 40,5. 40 jäi natuke väikseks. Ausalt öeldes nende tossude välimus mulle alguses üldse peale ei läinud, aga mida aeg edasi, seda ilusamad nad mulle tunduvad. 😀 Samas välimus oli minu jaoks kõige vähme oluline, tahtsin jalatsit, mis mulle kõige paremini sobib. Sörkisin poes ringi, vaatasime tossud ka jooksulindil järele. Kuidagi kerge ja mugav tunne oli. Igaks juhuks anti mulle proovida ka Saucony Kinvara, aga nagu ekspert ütles ja ka mulle jalas tundus, siis oli see kuidagi liiga “tennis”: kui minu Cortanades on natuke keskpärast toestust olemas, siis Kinvaras pole sedagi. Mulle tundus, et üleminek Asicsist Kinvaradesse oleks natuke liiga suur hüpe ja valisin selle, mis mugavam tundus, ehk Cortanad. (Muideks, Saucony hääldatakse nagu sock-a-knee, rõhuga sock peal. :D)
Ülevaade Saucony Cortana 3 jalanõudest (allikas: Runner’s World ja Tarmo Torim):
Kaal: 248 g
Heel to toe drop: 4 mm.
Sobib mõõduka ülepronatsiooni puhul
Talla jäikuselt midagi minu Puma ja Asicsi tossude vahepeal.
Runner’s World: “A first step for runners who want to transition to minimal footwear but need some support.” – Minu puhul täpselt nii ongi. 🙂
Kahjuks olid saadaval ainult ühes värvitoonis (internetist võib ka muid värve leida). Valge on ülimalt ebapraktiline toon meie ilmastikuoludes.
Hind: originaalis 159€, mina maksin koos jalatestiga 130€.
Täna hommikul sain uued tossud juba järele proovida. On liiga vara veel midagi põhjapanevat järeldada, aga tundusid normaalsed, kerged ja jalas märkamatud, sain tavapärase treeningu ära teha ilma igasuguste muredeta. Eks aeg näitab, mis ja kuidas nende tossudega minu jooksutehnikas muutuma hakkab. Pühapäevasele võistlusele mul neid jalga panna veel ei soovitatud, sest pole aega tosse enne pikemal jooksul katsetada. Seega sinna lähen vist oma vanade Pumadega. Samas mõned korrad saan enne veel Saucony’dega joosta ja võimalik, et julgen need juba pühapäeval isegi 23,4 km otsale jalga panna.
Kokkuvõttes jäin oma Jooksueksperdis käiguga 100% rahule. Pole paremat ja professionaalsemat teenindust ammu kuskil saanud. Oli kohe aru saada, et minuga tegeleb tõeline asjatundja. Samuti sain küsida igasuguseid küsimusi, mis mind huvitasid, ning ükski neist ei jäänud vastuseta. Kui keegi tahab tõsiselt jooksuga alustada või lihtsalt uusi tosse, siis soovitan kindlasti Jooksueksperdis ära käia. 🙂
Perearsti sõnul on sellega kõik korras, aga ma pole päris kindel, kas ta võttis arvesse minu sportlikku koormust. Hematokrit (vere voolavus), leukotsüüdid ehk valgelibled, erütrotsüüdid ehk punalibled, trombotsüüdid, MCV (keskmine punalible maht), RDW (punaliblede suurusjaotus), MPV (trombotsüütide suurus, keskmise suurusega leukotsüütide suhtarv, neutrofiilide ja lümfotsüütide arv on korras. Mis mulle silma jäid:
