PM Kodustiil: 2018. aasta tegemised

Artikkel ilmus Postimees Kodustiil portaalis 2. jaanuaril 2019. aastal.

2018. aasta alguses oli meil ambitsioonikas eesmärk: saada aasta lõpuks korter valmis “karbi” ehk siseviimistlemiseks valmis seisukorda, see tähendab, et kõik suured ehitustööd on tehtud. Eesmärk sai meelega püstitatud ambitsioonikas. Reaalsusele otsa vaadates aimasime juba algusest peale, et päris valmis see karp ilmselt ei saa. 2018. aastaga jõudsime nii mõndagi ära teha, kuid 2019. aasta saab samuti olema täies mahus remonditöödega täidetud ja tõele au andes jagub sisustamise töid ilmselt kauemakski… Täna aga vaatame kokkuvõtvalt otsa 2018. aasta tegemistele. 

Vannituba ja saun

2018. aasta põhiline objekt oli vannituba, millega möllasime aasta esimestest päevadest kuni septembri alguseni välja. Täpselt aasta tagasi sai lammutatud vana vannituba ning ehitatud ajutine kileseintega vannituba tulevasse elutuppa. Võtsime maha kõik vanad vaheseinad, et luua uus ja ruumikas vannituba korteri ühte nurka, kus varem asus vähem kui 8 ruutmeetri peal kolm pisikest ruumi. Alles jäid vaid paljad välisseinad ja põranda- ning laetalad. 

Jaanuaris oli vaid väike osa töid tehtud.

Juunis olid ehitustööd alles pooleli.

Ehitatud ja soojustatud sai uued seinad, laed ja põrandad koos põrandakütte, hüdroisolatsiooni, elektri, vee, kanalisatsiooni, ventilatsiooni ja valgustusega. Paika sai pandud mitukümmend lauda sisevoodrit lakke ja seina. Põrandale ja veega kokkupuutuvad seinad said kaetud mitmesaja väiksemõõdulise keraamilise plaadiga. Restaureeritud said vana uks ja aken ning ehitatud ise puidust valamukapp, mille paigaldamisega esimesel korral nii puusse panime, et paar rida plaate tuli välja vahetada. Tegemata jäi vaid saun, mis on meie prioriteetide nimekirjas üks viimaseid töid, milleni ehk jõuame 2019. aastal.

Vannituba sai valmis septembris.

Kokkuvõttes: 2018. aasta alguses meil vannituba puudus ja 8 kuuga sai see nullist lõpuni välja ehitatud. Vannituba on täiesti valmis ja saun ootab ehitamist. 

Magamistuba

Magamistuba oli meil 2017. aasta sügisel kenasti valmis saanud, kuid vana ahju lammutamise ja uue ehitamise tõttu tuli siin väiksem remont uuesti teha. Maikuus kolisin kõigi kodinatega magamistoast välja söögitoa põrandale ja algas meie uue ahju ehitus, mis lõppes juuli alguses. Seejärel tuli seina ja põrandale tekkinud “augud” uuesti kinni ehitada ja kasutasin seda ka võimalusena terve tuba uuesti üle värvida, kuna eelmine värvitooni valik läks meil veidi viltu. Juulikuus saime magamistuppa uuesti sisse kolida.

Magamistuba aasta alguses.

Magamistoast pääses ahju lammutuse järel otse kontorisse.

Magamistuba remondi järel.

Magamistuba kasutame praegu ka elutoa, esiku ja kontorina. Terve tuba on asju ja mööblit täis, et neid remonditolmu eest kaitsta. Puudu on veel sisseehitatud kapi liuguksed, mis samuti on meie prioriteetide nimekirja lõpus, kuna hetkel kulutame raha kiirematele töödele, mis puudutavad eelkõige ehitust ja tehnosüsteeme, mitte sisustamist. 

Kontor

Kontoris ei ole võrreldes eelmise aasta lõpuga juhtunud peaaegu mitte midagi. Ainus muutus on uus ahi, mis jättis meile seina ja põranda sisse väikese ava, mis kunagi ära täita tuleb, et saaks asuda toa viimistlemise juurde. Sirgeks ja täisnurkseks sai tehtud ka aknaleng, et restaureeritud aken paremini käima hakkaks ja sooja hoiaks. Terve aasta oleme seda tuba kasutanud mitmesuguste vähemkasutatavate ja ka remondiasjade hoidlana. Kevadel oli seal hetkeks ruumi ka minu äsja renoveeritud kirjutuslauale, kuid viimased pool aastat on see tuba täitnud ainult lao funktsiooni. Nii jätkub see kindlasti ka vähemasti 2019. aasta esimeses pooles, kui mitte aasta lõpuni välja.

Kontor praegu.

Kontor tulevikus. 3D joonis on tehtud RoomStyler tarkvara abil.

Elutuba

Elutuba on läbinud väikesed edusammud. Ajutine vannituba, mille ehitasime valmis 2017. aasta viimastel päevadel, on elutoast lõpuks kadunud. Kahjuks tehnoruumi me 2018. aasta sees päris valmis veel ei saanud, seega pesumasin ja veeboiler ootavad siiani elutoast ärakolimist. Kõige suurem muutus elutoas puudutas aga kandvat seina, millest sügisel sai suur tükk välja võetud, laetala asendatud uue ja tugevaga ja toestatud uute kandvate postidega. See liigutus tegi lõpuks elutuppa pääsemise lihtsamaks – varem viis elutuppa vaid 40 cm laiune ava seinas –  ja andis meile palju lisaruumi eri tööde tegemiseks. Mida rohkem tube valmis saab, seda vähem on ruumi, kus tööd teha, eelkõige puitu lõigata. Seina lammutamine võimaldas lõpuks päriselus visualiseerida, milline meie korteri planeering välja nägema hakkab. 

Aasta esimeses pooles oli “elutuba” selline.

Elutuppa viis söögitoast peenike ava.

Tulevikus. 3D joonis on tehtud RoomStyler tarkvara abil.

Samuti sai lõpetatud laekarkass, paigaldatud puuduolev laevill, aurutõke ja kogu lae roovitus. Välisseinas sai lõpuni pandud SPU plaat koos kipsiga ja veidike seda isegi pahteldatud ning lihvitud. Aknad ja lengid said täisnurkseks ja tihendatud.

Köök ja söögituba

Planeeringu osas muutus 2018. aastal kindlasti kõige rohkem just meie tulevases söögitoas ja köögis. Märtsis ja aprillis sai kõvasti lammutatud. Esimesena rändas hiiglaslikku jäätmekonteinerisse poolt korterit kütnud suur pottahi, mis korteris viimased 45 aastat oma äärmiselt vale asukoha valiku ja puuduliku toestuse tõttu suuri vajumisi põhjustanud oli. Teiseks lammutasime laiali kööki ja söögituba eraldava seina, vaid postid jätsime tol hetkel veel püsti. Kolmandaks tõmbasime laest alla krohvi, liiva-savi-mulla segu, pilliroo ja lauad, nii et alles jäid vaid talad. Need olid jubedalt mustad ja tolmused tööpäevad ja mul on nii hea meel, et nendega korteris ühele poole saanud oleme. Seoses lammutamistega sai ajutist köögimööblit paaril korral ringi tõstetud.

Aprilli alguses oli veel niiviisi.

Aprilli lõpus oli juba sedamoodi.

Elutuba, söögituba ja köök praegu. Foto on tehtud keset remondipäeva: täpselt selline kaos siis igal pool valitsebki.

Tulevikus: vaade elutoast köögi ja söögitoa suunas. 3D joonis on tehtud RoomStyler tarkvara abil.

Aasta teises pooles, kui kandev tala sai korralikult uuendatud ja toestatud, võtsime vanad postid samuti kahe toa vahelt maha. Soojustasime SPU plaadiga välisseina lõpuni. Paika sai kogu laekarkass, ventilatsioonitorud, vill, aurutõke ja roovitus. Elektrisüsteem sai tunduvalt kaasaegsemaks ja kõik kaablid vahetatud. Ka söögitoas sai aken ja lengid täisnurkseks ja tihendatud. Visuaalselt just väga palju ilusamaks ei muutunud, kuid konstruktsioonide osas tegime pika sammu õiges suunas.

Esik

Esikut ei olnud meil aasta tagasi ega ole siiamaani. Vahepeal on lihtsalt paar seina ära kadunud, seega vähemasti on kergem visualiseerida, kuhu see esik täpselt tuleb ja milline välja nägema hakkab.

Kuhu edasi?

2019. aastal ootab ees üks pikk nimekiri töid, mis tuleb valmis saada, et lõpuks sisustamiseni jõuda. Tehnoruumi lõpetamine, 3-faasiline elekter, korstna ja kamina ehitus (kui see liiga kulukaks ega keeruliseks lähe), viimased tööd akende viimistlemisega, elutoa, köögi ja söögitoa põrandate lammutamine ja üles ehitamine, esiku vaheseina ehitus, natuke gaasitöid, veidi rohkem vee- ja elektritöid (sh valgustus), laudpõranda ja laelaudise paigaldus, sauna väljaehitamine, ventilatsiooniseadmine ostmine ja paigaldus, kõik pooleliolevad vaheseinad lõpuni ehitada, pahteldada ja värvida, paigaldada kõik puuduolevad liistud ja tellida uus korteri uks. Kaugele selle kõigega 2019. aasta lõpuks jõuame: seda näitab vaid aeg.

2019. aasta võistluskalender

2019. aasta loosung võiks minu elu igas valdkonnas olla: kvaliteet, mitte kvantiteet. See paistab silma ka minu võistluskalendris, mis on lausa tavatult lühike. 8 võistlust ja ongi kõik! 😳 Paar kümnekat, neli poolmaratoni, üks seitsmekas ja loomulikult aasta grade finale: maraton Berliinis. 😍 

Kuna Berliini maratoniga seotud suuremad kulud (lennupiletid, majutus ja osalustasu) sai 2018. aasta sees ära makstud ja seejuures aasta spordieelarvet mitte drastiliselt ületatud, vaid 4% kogu aasta lõikes, siis arvestades tööandja poolt kompenseeritavat 200€ spordikulutusi, peaks olema võimalik väga ilusti sel aastal spordi osas eelarvesse jääda. Loodame!

Millised võistlused siis valikusse jäid?

  • 6. aprill: Tartu Parkmetsa jooks (7 km)

Igal aastal läheb süda pahaks, kui mõelda sellele 7-kilomeetrisele kurve täis osaliselt pehmele rajale, kus igal kilomeetril endast maksimum anda tuleb, aga ma ei kujutaks hooaja algust teisiti kuidagi ette. Kui see raske pingutus tehtud saab, on tunne järgmisteks võistlusteks juba palju parem ja lõigutrennid edasi palju kergemad. Lisaks: Parkmetsa jooks on alati suurepäraselt korraldatud ja osalustasu igati end väärt.

  • 12. mai: Tartu Maastikumaraton (24,1 km)

Otepäält Elvasse jooksmine on minu jaoks aastas enamasti ainulaadne jooks, sest 95% oma trennidest ja peaaegu kõik võistlused jooksen ma asfaldil või staadionil, sest see on minu eelistatud pinnas, kus ma end kõige mugavamalt tunnen. TMM-il on asfalti aga ainult alguses üks lõik ja siis saab metsa ja põldude vahel loodust “nautida”. Ma ei saa öelda, et see võistlus mul lemmik oleks – üks suur põhjus on ilmselt see, et ta on täpselt 3 km liiga pikk – aga ometigi ei kujuta ma ette seda, et ma seal iga. jumala. aasta ei osaleks. Tartu Maratoni üritustel on mingi oma vaim, mida vähemalt kord aastas tunda tahaks.

  • 26. mai: Rapla Selveri Suurjooks (10 km) 

… ja taaskord jääb Tartu Rattarallil lõbus veeremine ära, sest miski ikka ja jälle kisub mind sinna Raplasse 10 km jooksma. Mis see miski on: eks ikka minu jaoks Eesti kiireim ja parim rada 10 km rekordi jooksmiseks. Jah, Rapla on Tartust kaugel. Jah, rada on üpris igav. Jah, A-L-A-T-I on seal palav. Aga ometigi kuskilt need maagilised ajad seal rajal tulevad. Peab minema. 🙂

  • 8. juuni: Narva Energiajooks (21,1 km)

Eelmisel aastal jäin Narva Energiajooksust ilma ja enam ma seda tunnet kogeda ei taha. Eelmise aasta Helsinki poolmaraton oli küll väga tore reis ja hea kogemus, aga Narvas on minu jaoks jälle see miski. Ilmselt on asi selles, et seal oli 6 aastat tagasi minu esimene jooksuvõistlus, mis jättis halvas mõttes kustumatu mulje (loe: SIIT), kust tekkis minu tahtmine paremaks jooksjaks saada. Seal jooksin ma oma elu kõige esimese poolmaratoni. Ja esimest korda ametlikult alla 2 tunni. Ka sel aastal on mul Narva jaoks oma unistus olemas. 😉

  • 17. august: Eesti Ööjooks (21,1 km)

Rakvere Ööjooksuga on mul kahetisi tundeid. On olnud aastaid, kui olen sealt nii säravaid emotsioone saanud, on olnud aastaid, kui mõned tõrvatilgad (tõrvalärakad? tõrvapotid?) on meepoti ära rikkunud. Olgu, kuidas on: ajaliselt on Ööjooks jubedalt õige koha peal, et vormi testida ja Tallinna (pool)maratoniks korralik testjooks teha. Paremat melu ja sõbralikumaid pealtvaatajaid kui Rakveres samuti mujal ei ole.

  • 1. september: Jüri Jaansoni 2 Silla jooks (10 km)

Selle Jaansoni jooksuga on jälle üks imelik lugu: õudselt mõttetu tundub igal aastal septembrikuu esimene pühapäev selle jaoks raisku lasta, et kärutada teise Eesti serva, et 50+ minutit joosta, aga ometigi olen ma seda kes-teab-kui-mitu aastat järjest juba teinud ja kavatsen teha ka sel aastal. 😁 See kümnekas istub Tallinna Maratoni ette lihtsalt nii hästi. Sel aastal saab ka täiega pingutada, kuna Tallinnas ma täispikka maratoni ju ei jookse.

  • 8. september: Tallinna Maraton (21,1 km)

Tallinnas on minu jagu sel aastal poolmaraton. Ma küll ise natuke kahtlen, et maratonivormi timmides oleks võimalik poolmaratoni joosta paremini kui kevadhooaja tipus, aga samas: luuast on ennegi pauku tulnud. Korra olen ma Tallinnas poolikut jooksnud ja tookord see rekordiga lõppes. Eks näis. Igal juhul Tallinna Maratoni üritustest ma küll ilma jääda ei kavatse ja lisaks sobib see ajastuse poolest – 3 nädalat enne – suurepäraselt Berliini maratoni lahtijooksuks. Nagu rusikas silmaauku!

  • 29. september: Berliini Maraton (42,2 km)

This. Is. It! 😍 Te ei kujuta ette, kui kaua olen ma sellest võistlusest unistanud ja nüüd saangi ma selleks terve aasta treenida, valmistuda ja asuda septembri lõpus ühe maailma suurima maratoni starti. Ma ootan seda lihtsalt nii nii väga. 🙂 Lisaks on tegu minu 5. maratoniga, seega väikest viisi juubeliga, mis loodetavasti vääriliselt peetud saab. Esimene Abbott World Marathon Majors sarja kuuluv maraton. Elu jooksul võiks ju need kuus maratoni kokku saada. 😉

Tartu Linnamaraton/Sügisjooks jääb sel aastal vahele, kuna 5 päeva pärast maratoni ei ole ilmselt väga mõistlik end lõhkuma minna. Kaasa elama lähen aga kindlasti. 🙂 Võimalik, et kalendri lõppu lisandub veel Saaremaa 3 Päeva Jooks, aga selles osas me veel kindlat otsust teinud ei ole. Eks vaatame, kuidas aasta jooksul spordieelarve täitub ja kas selle sinna kuidagi ära mahutan või mitte. 

Millistel võistlusel Sina sel aastal osa kavatsed võtta?

Kas on midagi, mille ma kohe kindlasti peaks oma kalendrisse lisama?