Minu elu teise maratoni stardini on jäänud 23 tundi ja 41 minutit.
Mõtteid on mitmesuguseid.
1. Ma jäin nädala alguses haigeks. Kind of. Palavikku mul ei olnud, aga esmaspäeva hommikul jäi kurk kergelt valusaks. Teisipäeval ärgates oli lisandunud nohu. Pea oli paks, palavikku ei olnud, aga totaalne jõuetus piinas mind veel ka kolmapäeval. Õnneks kurguvalu kadus ära. Neljapäeval meenus, et lisaks nohuspreidele, millesse ma ei usu, on ju olemas Sudafedi tabletid. Hakkasin kohe hommikul selle kuuriga peale. Tõmbas pea kohe selgemaks ja preguseks on nohu palju talutavam, kuid siiski piinab natuke veel.
2. Traditsioonid ei katke ehk säärevalu enne Tallinna maratoni on tõsiasi. Kui eelmisel kahel aastal on olnud valu säärelihases või sääreluu siseküljel, siis seekord sain ma kolmapäeval luuümbrisepõletiku sääre peale. Täiesti lambist! Trennis me midagi erilist ei teinud, kerge soojendus, harjutused ja paar lahtijooksu. Kipun arvama, et saatuslikuks sai peaaegu olematu tallaga baleriinades tööle ja tagasi kõndimine. Peaks need tõesõna minema viskama… Teisipäeval ja kolmapäeval ei julgenud ma külmetushaiguse tõttu ka külmatooteid jalgadel kasutada, et mitte haigemaks jääda. Ja oligi põletik kohal, rulli või ära rulli ja tee mis tahad. Nüüd olen paar päeva kandnud kompressioonisääriseid, kasutanud valusatel kohtadel külmaspreid ja -geeli ja teinud kerget massaaži. Eilse võistluseelne sörgi jätsin ka ära, et mitte säärtele liiga teha. Läheks nagu paremaks küll. Loodan, et homseks saan end korda!
3. Puusapainutaja. Why are you doing this to me?! Puusapainutaja otsustas, et talle aitab. Vaatamata minu harjutustele ja lõdvestavatele tehnikatele, tahavad nemad olla valusad ja nii ongi. Eile õhtul tegin läbi suurte valude neile süvamassaaži ja muidugi see natuke aitab, aga tänane pikk autosõit ei tõota neile head. Homne maraton veel vähem. 😀
4. Miks suvi ei saa aru, et praegu on sügis? Miks peab homme olema pärastlõunal 22 kraadi sooja, koos särava päikesega? Kes palun seletaks mulle seda? Ausalt öeldes olen ma selle idiootse ilmateatega nüüdseks leppinud ja võtnud seisukoha, et tuleb, mis tuleb. Kui alla 5 tunni finišisse ei jõua, saab kõik ilma kaela ajada. Mugav. 😀 See oli nali nüüd muidugi.
5. Riietus. Jätkuks eelnevale, siis õnneks sain eile kätte TÜASK logodega maika ning seega on plaan homme stardis olla lühikeses vormis, st lisaks lühikestele pükstele valges maikas, mitte tumesinises TÜASK T-särgis. Alguses võib kindlasti natuke jahe olla (starti lubab 12–13 kraadi), aga kui pärast kolme tundi jooksu, kui veel 2 on jäänud, viskab ikka 20 kraadi õhku, siis maika on ainuõige valik. Küll keharasv soojendab. 😀
6. Teiper ja kehakaal. Teiper on vist ilusti sujunud. Esmaspäevast kolmapäevani teravilja ei söönud, mõned marjad ja õuna ikka, aga tundus, et keha sai glükogeenist tühjemaks küll. Neljapäeva lõunast alustasin süsivesikute laadimisega. Menüüs on olnud minu imemaitsev mereannipasta, banaanid, mahl, spordijook, mineraalvesi, kummikommid, sefiir, marmelaad, rõngikud, leib, sai, viinamarjad. Ausalt öelda vaikselt hakkab juba kopp ette saama. 😀 Kusjuures kaal oli täna täpselt sama mis kolmapäeva hommikul. Vägagi positiivne. Täna kukub kaloraaž ilmselt juba normile lähemale, kuna homme ei tohi rasket tunnet kõhus olla.
Nüüd on aeg kõik oma homne kraam kohvrisse pakkida ja varsti Tallinna poole teele asuda. Hullu ärevust õnneks veel sees ei ole, aga eks ta expole jõudes kindlasti tuleb, kuhu ta ikka jääb. 🙂 Veel üks maraton. Eks see siis näitab, mis puust ma sellel aastal olen. Vaatamata sellele, et ma tahaksin aega parandada, proovin ikkagi olla realist ja aru saada, et kui ei tule, siis ei tule. Kindlasti tuleb rõõmu tunda selle üle, et mul üldse on võimalik seal rajal olla, oma unistusi ellu viia ja nautida kõike seda hingetoitu, mida üks maraton jooksjale pakub.
23 tundi ja 14 minutit stardini. Edu meile!
Pssssst, ikka veel saab ennustada, mis ajaga ma maratoni võiksin läbida!
Nourish, Train & Flourish 