Rubriik: Workout Week

4 nädalat maratonini (22.–28.07.2024)

Published on by Margit ParteiLisa kommentaar

Esmaspäev: trennivaba. Pärast laagrit ja 90 km nädalat tegin kohustusliku puhkepäeva.

Teisipäev: rahulik jooks. Õues oli jälle megapalav (üllatav, eksole?) ja otsisin võimalikult varjulise teekonna. Töölt otse spordiklubisse ja sealt kuhu mujale kui dendroparki tiirutama. Laagriväsimus oli pea täielikult kadunud ja kuidagi hea ja lihtne oli, isegi palavusele vaatamata. Üle jupi aja üks päris hea jooks. (6.12 km, 6:44 min/km, 138 l/min)

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev. Kui teisipäeval oli palav, siis kolmapäev oli põrgu. Juba soojenduse ajal mõtlesin ikka väga tõsiselt oma eluvalikute peale. Jooksin kevadel maratoni, et suvekuumuses ei peaks maratonitrenni tegema. Nali minu kulul, enda tehtud. Harjutuste ajal ähkisime, puhkisime ja surime nii piisavalt, et Treener võttis plaani tagasihoidlikumaks ja andis meile ette 500-meetrised. Mulle sobis, mul siiski ju puhkenädal.

Staadion oli jälle märg ja tegime kergliiklusteel. Treener tegi meile koos Väikese Treeneriga joogipunkti. Ei hakanud end ülesmäge piinama ja tegime mõnusad kerivad kergelt allamäge lõigud. Kella 19st oli päike puude varju minemas ja see aitas palju. Täitsa asjalikud lõigud said.

  • 4:51, 160
  • 5:02, 165
  • 4:45, 163
  • 5:00, 162
  • 5:02, 159
  • 5:01, 167

Neljapäev: trennivaba.

Reede: rahulik jooks. Käisin õhtul pärast töönädala lõppu kiirel Sadamaraudtee ringil. Paras troopika, tore rada, aga midagi seal eriti selles ilmas nautida ei olnud. Päris jalgade järel vedamist ka õnneks polnud. (6,06 km, 6:43 min/km, 145 l/min)

Laupäev: pikk jooks. Hommikul ärkasin ilma kellata varakult, päeval koristasin ja broneerisin sügis- ja kevadreisi (sest millalgi peab inimene puhkama ka). Oma lühikese pika jooksu sättisin õhtutundidesse, kui enam pole põletavat päikest ja on veidigi mõõdukam temperatuur. 100% õige samm. Härra Jooksja tuli kaasa tiksuma, sest ta oli terve päev füüsilist tööd teinud meie maja ümber “kaevikuid” kaevates ja oma trenni ei viitsinud. Tegi mulle mõnusat tempot ja pulss oli isegi selle juures väga ilus. Ikka hoopis teine tera, kui saab vähegi inimlikemates oludes joosta. Nauditav isegi! (15,37 km, 6:31 min/km, 144 l/min)

Pühapäev: trennivaba. Tegin härra Jooksjale pikal jooksul liikuvat joogi- ja kastmispunkti, hiljem tegin oma sammu- ja poeringikese ning ajasin tubaseid toimetusi.

Kokkuvõttes:

Sellega saigi minu tore kolme puhkepäevaga kergem nädal läbi. Mingit erilist tunnet ei ole, et oleks puhanud, aga eks sellest vist saab alles järgmise nädala trennides päriselt aru. Võib-olla halastab lõpuks ka see ilm… Uued pikad ja rasked trennid ootavad.

5 nädalat maratonini (15.–21.07.2024)

Published on by Margit ParteiLisa kommentaar

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Fartlek. Tegime sellist põnevat minutifartleki formaati, et alustasime 1 minutist ja ronisime minuti kaupa kuni 7 minuti kiire jooksuni, vahele iga kord 3 minutit rahulikult. Rõvedalt palav ja päikseline, poolel maal oli juba täiesti toss väljas. Lihtsalt üks suur kannatamine (9,05 km, 6:38 min/km, 153 l/min). Kiired jupid:

  • 5:34, 154
  • 5:44, 155
  • 5:53, 157
  • 5:56, 159
  • 5:57, 160
  • 5:59, 161
  • 6:15, 161

Lõpetasime ÜKEga, mis nagu ikka oli palav ja raske. (27 min, 102 l/min)

Teisipäev: rahulik jooks. Mul oli/on kõrini sellest kuumusest, seega ma läksin sisehalli ja jooksin seal. Venisin oma 6 km ära ja rohkem eesmärke polnud. Üks nendest jooksudest, mille lihtsalt teed ära, et oleks tehtud. (6 km, 7:14 min/km, 136 l/min)

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigud. Treeneril olid plaanis meile tonnised lõigud, aga kuna päeval sadas ja staadionil oli märg, siis sinna me end vigastama ei läinud. Sisehallis tegime hoopis 600-meetriseid, tervelt 10 tükki. Minu õnneks oli mul Kaire, kes aitas tempos püsida ja mitte hullult ära kukkuda. Aitäh! Kuskil 7. lõigu peal sai sellest väikses ringis tiirutamisest kopp ette, aga tegime koos ilusti lõpuni. 600 m:

  • 5:13, 159
  • 5:30, 164
  • 5:32, 162
  • 5:38, 160
  • 5:30, 162
  • 5:35, 162
  • 5:40, 162
  • 5:37, 162
  • 5:38, 163
  • 5:34, 165

Neljapäev: trennivaba.

Reede: lõigud | õhtujooks. Lõunast algas Prorunneri laager Käärikul 1000-meetriste lõikudega. Kadiliis soovitas mulle 4 kuni 5 tk, tunde järgi. Ma olin valmis, et teen neli, rohkem kindlasti mitte. Hakkasin pihta ja kohe esimesel lõigul üllatasin end tempoga 5:07. Õues oli mõnusalt alla 20 kraadi, pilvine ja kurjad vihmapilved ja see oli ikka tohutult abiks. Kaks päeva varem ei suutnud kuidagi sellises tempos isegi 600 meetrit joosta, nüüd ladusin tonniseid kiiremini ja kokku isegi viis tükki:

  • 5:07, 163
  • 5:10, 165
  • 5:11, 166
  • 5:16, 166
  • 5:21, 166

Pärast hilist lõunasööki ja paari tundi arvutitööd tuli minna õhtujooksule. Ei hellita need Otepää teed, igal pool on tõus tõusu otsas. Venisin jälle ühe toreda 6-kilomeetrise ringi ära (6,33 km, 7:30 min/km, 142 l/min), tegime korralikult intensiivse ÜKE (37 min, 115 l/min) ning oligi esimene päev purgis.

Laupäev: hommikujooks | tõusufartlek | õhtujooks. Hommik algas ühe kange kehaga. 4 km, aga ma isegi ei oska loendada, mitu tõusu. Nii saadaksegi tugevaks? (4 km, 7:48 min/km, 128 l/min)

Lõunane trenn viis meid Apteekrimäele tõusufartlekile. Õigemini minu puhul tähendas see, et püüan joosta nii palju tõuse, kui jaksan, tõele au andes osad hullemad ikka kõndisin ka. Tegin kaks 3-kilomeetrist ringi metsas ja koos mineku-tulekuga sai väga sisukas trenn kokku. (10,12 km, 8:07 min/km, 144 l/min)

Õhtul tegin jälle ühe lühema ringi, seekord 5 km. Äikesevihm kaugelt juba paistis, aga sain enne oma asja tehtud. Sääsed olid metsa vahel jube kurjad. Täitsa kenas tempos jõudsin seekord isegi neid tõuse võtta. (5,04 km, 7:20 min/km, 137 l/min) ÜKE vihma käes jätsin ära.

Pühapäev: hommikujooks | pikk jooks. Hommikujooks üllatas uskumatult normaalsete jalgadega. Paks udu oli Otepää kohal, nii mõnusalt jahe. (4,1 km, 7:17 min/km, 131 l/min) Sellele autojuhile, kes linnas sees uduga selgelt üle piirkiiruse kihutas ja seetõttu ühe pisikese linnu elu lõpetas, soovin küll edaspidiseks ainult kõike halba.

Hommikujooksult otse hommikusöögile, siis kiire pesu, asjad kokku, 20 minutit pikutamist ja juba ootas laagri pikim trenn ehk pikk jooks. 23-kilomeetrine ring oli ette valmistatud, Viljar viis kõigi joogipudelid kahte kohta valmis ja mina võtsin esimesest endale veel väikse pudeli Kääriku otsale kaasa. Kõik oli ära planeeritud.

Sain teha jupi Pühajärve ringist, nägin toredat kitsekest, võtsin tunni peal geeli ära. Päris hea esimene tund, pulss ja tempo ilus, enesetunne hea. Ja siis sai kõik otsa. Pulsiga midagi nii hullu polnudki, aga kogu keha lihtsalt lõpetas vabatahtliku koostöö.

Ülejäänud ca kaks tundi tulid sunnitööna. Loivasin Käärikule, puhkasin korraks, roomasin tagasi Sihvale ja siis oli ikka veel peaaegu 8 km minna. Jube! Vaated ilusad, aga täielik haamer. Jõin oma väikese vee ära, 2 tunni peal võtsin veel ühe geeli, 18 km peal oli viimane joogipunkt. Kõndisin lõpus peaaegu kõik tõusud, aga lõpuks Tehvandi staadion paistis. 2:45 tegin ära, ühes sellega täitus sellel nädalal 90 km. Ulme. Lihtsalt ulme. Laagri lõpp. (22,65 km, 7:22 min/km, 138 l/min)

Kokkuvõttes:

See oli ametlikult minu 11 aasta jooksjaelu kõige mahukam nädal: 90 km jooksu. Ma ei tea, kuidas see keha vastu pidas, aga tundub, et pidas. Järgmisel nädalal võtan oluliselt rahulikumalt, mahud ja koormused tulevad korralikult alla. Siis jääb veel viimane plokk korralikku tööd, et maratoniks valmis olla.