Rubriik: Intuitiivne söömine

#100blogipäeva 78/100 – back on track

Published on by Margit Partei10 kommentaari

Lõpuks ometi on mu keha ja mõistus vist ka aru saanud, et septembris pidavat kõik uus olema ja uue hooga edasi liikuma. 🙂

Algas kõik sellega, et ärkasin täna kell 8.30 äratuskella peale üles. Olin terve öö maganud nagu beebi ja ei ärganud kordki oma kõhuvalude pärast üles. Veel eile õhtul mu kõht tuikas korralikult ja suuri lootusi mul tänase päeva või trenni suhtes polnud. Eilne aeglane sörkjooks oli lühidalt öeldes katastroof, sest keha ütles mulle kohe, et ta on haige ja tahab puhata. Kokku vaevlesin kõhuvaludes umbes 48 tundi (ainult trenni ajal valusid polnud) ja 2 ööd magasin väga halvasti. See andis tunda ka trenniaegses pulsis. Täna oli aga kõik halb nagu käega pühitud. Jess!

Hommikul oli ka söögiisu tagasi ja kaerahelbepuder kadus kõhtu nagu nipsti. Päike paistis, õues oli soe ja isegi minu lühike tee Oeconomicumi tundus kuidagi väga ilus. Tänane ainus loeng oli matemaatiline statistika. Ausalt öeldes on päris raske inglise keelele ümber lülituda, kui 3 aastat sai oskussõnad ja -väljendid eesti keeles ära õpitud. Loodetavasti aja jooksul harjun sellega ära. Õppejõud tundub igati tore ning esimeses tunnis meenusid varased teadmised. Aega läks, aga nad siiski tulid kuskilt ajusopist välja. Tõenäosusteooria pole mu tugevaim külg. Loengu lõpus tegi õppejõud meile väikse üllatustesti, et teada saada, kui palju me varasemast mäletame/teame. Oh issand. 😀 Alguses ei osanud ma ühelegi avatud küsimusele vastust kirjutada. Siis vaatasin õige/vale variantidega küsimused läbi, vastasin neile ja vaikselt meenus midagi bakaõppe 1. aastast. Vastused said ka avatud küsimused ja kodus järele vaadates said need vist isegi õiged. Uskumatu.

Kodus tegin igasuguseid muid toimetusi, kokkasin ja uurisin ka statistika õpikut. See ajas mind veidi segadusse ja on ikka palju rohkem advanced kui need lihtsad näited, mida loengus nägime. Eks homme saan rohkem asjast aimu. Pärastlõunal jutustasin ühe väga toreda neiuga kohvikus jooksmisest, koolist, blogimisest ja elust üldse. Mul on toredad blogilugejad. 😉

Õhtul läksin selle semestri esimesse Jooks Jõud Venitusse. Oeh, nii neetult hea oli! Esimest korda elus jäin ma trenni hiljaks. Kuidagi õnnestus mul liiga kaua uimerdada riietusruumis ja passida vetsujärjekorras ja jõudsin 2 minutit pärast poolt seitset fuajeesse. Juba olid ülejäänud läinud ja nägin neid kauguses edasi jooksmas. Tegin siis mõneminutilise kiirenduse ja jõudsin omadele järele. Pärast soojendust läksime staadionile, võimlesime, tegime jooksuharjutusi ja oli aeg intervallideks – viimane intensiivne kiirustrenn enne SEB-d. Kavas oli 4×1000 meetrit, vahele 600 m aeglaselt. Tempo 10 sekundit poolmaratoni tempost kiirem ehk mul 6:00 min per km. Tegelikkuses sai aeg enne otsa ja tegime ainult 3×1000 m, aga minek oli nii hea, et jooksime on 6-minuti-rühmaga intervallid ajaga 5:22, 5:36 ja 5:30 ning mu enesetunne oli täitsa hea. Olen väga rahul. Megahea trenn oli.

Kodus veel rullisin, sõin (toitumine on 100% normaalsesse rutiini läinud siin Tartus, I like!), võtsin mõnusa duši ja siin ma nüüd trükingi. Igati kordaläinud päev. 🙂

UPDATE: ilmselgelt vahepeal viisin end kurssi ka Obama visiidi kajastustega: kõnega, pressikonverentsi ja muude uudistega. Great speech, mister president.

#100blogipäeva 77/100 – minu lollikindel soe söök

Published on by Margit Partei15 kommentaari

Kes mind päriselus natukenegi tunnevad, need juba teavad, et tegelikult olen ma üks lihtne neiu. Igasugused detailid ja peensused pole minu jaoks eriti olulised, pigem suisa vastupidi. Mida lihtsam, seda parem. Näiteks trenni tehes käivad just igasugused põnevad kombinatsioonid mulle pigem närvidele, sellepärast ei armasta ma väga traditsioonilist aeroobikat jms. Sama käib toidu kohta. Mulle ei meeldi kuhjata oma hommikupudrule kümmet erinevat lisandit. Vahel võin ju seda teha, aga üldiselt meeldib mulle kõige enam just puhas kaerahelbepudru maitse. Sama käib pärast-trenni kohupiima või kodujuustu kohta. Või üldse igasuguste vahepalade kohta: ära närida lihtsalt üks õun, porgand või paar pähklit ja rohkem polegi vaja. 😀

Sama printsiip käib mu soojade söökide ehk lõuna- ja/või õhtusöögi kohta. Tavaliselt ei viitsi ma leiutada, osta poest kokku miljon erinevat koostisosa ja siis tunde köögis toimetada ning hiljem veel pool aastat nõusid pesta ja kuivatada. Eks see komme tuleb kindlasti ka kodust kaasa: meie majas pole kunagi tehtud mingeid keerulisi sööke, pigem midagi lihtsat, kodust ja maitsvat. Ühikas elamine on toidutegemisviise veelgi lihtsustanud, kuna siin on mul kasutada ainult pann ja pott, ahju siin pole, seega kaob kohe ka võimalus midagi küpsetada, ahjus röstida, teha oma lemmikut ahjukana või -kartuleid. Kui sul on ainult pott ja pann, siis mida teha?

Vahel harva leiab minu menüüst mõne supi, salati või omleti, üldiselt toitun ma siin aga ühe lollikindla loogika järgi. Minu lõuna- ja/või õhtusöögilauale maandub mingisugune kombinatsioon järgnevatest koostisosadest:

  • valgud: kana, kalkun, kala, siga, veis, hakkliha või muna;
  • süsivesik: tatar, riis, täisterapasta või kartul;
  • mingisugune köögiviljasegu, tavaliselt külmutatud või ühest koostisosast salat, nt porgand, kapsas või peet;
  • rasv: oliivi- või kookosõli; kui kasutan hakkliha, siis rasva tuleb sealt piisavalt ja juurde lisada pole vajadust;
  • maitseained ja lisandid: ketšup, sool, pipar, karri, tšilli, küüslauk.

Üldiselt sünnib neist 5 osast mingisugune panniroog: keedan oma süsivesiku, pannil praen valgu mingisuguse rasvainega, lisan juurde köögivilja ja maitseained ja segan kõik osad omavahel kokku. Valmistamine, söömine ja nõude pesemine võtab aega maksimaalselt 30 minutit. Kuna valmistan tavaliselt 3–4 portsu, on järgmistel päevadel söömine veelgi kiirem. 

m
Tai-pärane panniroog: pasta, köögiviljasegu, kanaliha, muna, ketšup, sojakaste, maitseained.

 

m
Panniroog: tatar, köögiviljasegu, hakkliha, sool+pipar.

 

m
Niimoodi valmib 4 portsu Tai-pärast pannirooga.

 

Veel mingisugune pastaroog…

 

m
Ahjukana, riis köögiviljadega

 

m
Riis hakkliha ja köögiviljadega + hapukurk

 

m
Kui ma oma pannirooga kokku ei sega: tatar, maksakaste, peedisalat.

 

m
Kui lisada puljongit, saab panniroast supp: kartul, köögiviljasegu, hakkliha.

 

m
Ja vahel harva näeb ka midagi sellist: hiina kapsas, kurk, tomat, kaste, keedumuna, juust + rukkileib.

Vahel harva maanduvad nad taldrikule eraldi, näiteks keedetud tatar, porgandisalat ja praetud kotlet. Enamasti koosneb minu Tartu ühikamenüü aga panniroast. Toit saab maitsev, valmib kiiresti, on tervislik ja ka odav. Jah, megahüpersuper tervisefriigid juba karjuvad, et köögiviljasegu ei ole tervislik, tuleks osta eraldi värsked köögiviljad, et ketšup on väga ebatervislik, hakkliha on jama jne. Minu jaoks on need valikud aga ikka tervislikumad kui teiste tudengite tavamenüü ehk pelmeenid, hamburgerid, kaasaostetud pitsa, šokolaad, hot-dog või poest ostetud valmistoidud. Minu lollikindel soe söök pole võib-olla tervislikkuse etalon, aga arvestades ajakulu, hinda, tervislikkust ja maitset, on need 4 asja omavahel väga hästi tasakaalus: mõõduka hinna ja ajakulu kohta saan üpris palju tervislikkust ja maitset. Majandusteadlane üritab ikka ju nii, et piirkulu piirtulu ei ületaks. 😉 Võib-olla tundub selline lihtsakoelisus argitoitudes mõnele inimesele igav, aga mulle nii sobib. 🙂

Millised on Sinu igapäevatoidud: kas minu tüüpi lihtsad ja kiired või armastad just katsetada uusi retsepte ja veeta omajagu aega köögis?