Kes mind päriselus natukenegi tunnevad, need juba teavad, et tegelikult olen ma üks lihtne neiu. Igasugused detailid ja peensused pole minu jaoks eriti olulised, pigem suisa vastupidi. Mida lihtsam, seda parem. Näiteks trenni tehes käivad just igasugused põnevad kombinatsioonid mulle pigem närvidele, sellepärast ei armasta ma väga traditsioonilist aeroobikat jms. Sama käib toidu kohta. Mulle ei meeldi kuhjata oma hommikupudrule kümmet erinevat lisandit. Vahel võin ju seda teha, aga üldiselt meeldib mulle kõige enam just puhas kaerahelbepudru maitse. Sama käib pärast-trenni kohupiima või kodujuustu kohta. Või üldse igasuguste vahepalade kohta: ära närida lihtsalt üks õun, porgand või paar pähklit ja rohkem polegi vaja. 😀

Sama printsiip käib mu soojade söökide ehk lõuna- ja/või õhtusöögi kohta. Tavaliselt ei viitsi ma leiutada, osta poest kokku miljon erinevat koostisosa ja siis tunde köögis toimetada ning hiljem veel pool aastat nõusid pesta ja kuivatada. Eks see komme tuleb kindlasti ka kodust kaasa: meie majas pole kunagi tehtud mingeid keerulisi sööke, pigem midagi lihtsat, kodust ja maitsvat. Ühikas elamine on toidutegemisviise veelgi lihtsustanud, kuna siin on mul kasutada ainult pann ja pott, ahju siin pole, seega kaob kohe ka võimalus midagi küpsetada, ahjus röstida, teha oma lemmikut ahjukana või -kartuleid. Kui sul on ainult pott ja pann, siis mida teha?

Vahel harva leiab minu menüüst mõne supi, salati või omleti, üldiselt toitun ma siin aga ühe lollikindla loogika järgi. Minu lõuna- ja/või õhtusöögilauale maandub mingisugune kombinatsioon järgnevatest koostisosadest:

• valgud: kana, kalkun, kala, siga, veis, hakkliha või muna;
• süsivesik: tatar, riis, täisterapasta või kartul;
• mingisugune köögiviljasegu, tavaliselt külmutatud või ühest koostisosast salat, nt porgand, kapsas või peet;
• rasv: oliivi- või kookosõli; kui kasutan hakkliha, siis rasva tuleb sealt piisavalt ja juurde lisada pole vajadust;
• maitseained ja lisandid: ketšup, sool, pipar, karri, tšilli, küüslauk.

Üldiselt sünnib neist 5 osast mingisugune panniroog: keedan oma süsivesiku, pannil praen valgu mingisuguse rasvainega, lisan juurde köögivilja ja maitseained ja segan kõik osad omavahel kokku. Valmistamine, söömine ja nõude pesemine võtab aega maksimaalselt 30 minutit. Kuna valmistan tavaliselt 3–4 portsu, on järgmistel päevadel söömine veelgi kiirem. 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vahel harva maanduvad nad taldrikule eraldi, näiteks keedetud tatar, porgandisalat ja praetud kotlet. Enamasti koosneb minu Tartu ühikamenüü aga panniroast. Toit saab maitsev, valmib kiiresti, on tervislik ja ka odav. Jah, megahüpersuper tervisefriigid juba karjuvad, et köögiviljasegu ei ole tervislik, tuleks osta eraldi värsked köögiviljad, et ketšup on väga ebatervislik, hakkliha on jama jne. Minu jaoks on need valikud aga ikka tervislikumad kui teiste tudengite tavamenüü ehk pelmeenid, hamburgerid, kaasaostetud pitsa, šokolaad, hot-dog või poest ostetud valmistoidud. Minu lollikindel soe söök pole võib-olla tervislikkuse etalon, aga arvestades ajakulu, hinda, tervislikkust ja maitset, on need 4 asja omavahel väga hästi tasakaalus: mõõduka hinna ja ajakulu kohta saan üpris palju tervislikkust ja maitset. Majandusteadlane üritab ikka ju nii, et piirkulu piirtulu ei ületaks. 😉 Võib-olla tundub selline lihtsakoelisus argitoitudes mõnele inimesele igav, aga mulle nii sobib. 🙂

---

Millised on Sinu igapäevatoidud: kas minu tüüpi lihtsad ja kiired või armastad just katsetada uusi retsepte ja veeta omajagu aega köögis?