Nädala kokkuvõte 6.–12.07.2020

Esmaspäev: trennivaba. Kerge kehv enesetunne jätkus ja mingit liikumist seega ei olnud. Bummer.

Teisipäev: BodyPump. Olin oma sümptomitest taastunud ja tahtsin väga ikka Pumpi minna. Läksingi. Tegin ikka kiiremad ja intensiivsemad kohad rahulikumalt ja aeglasemalt. Keskmine pulss oli isegi veidi kõrgem kui eelmisel korral, aga üldiselt oli kõik suhteliselt sama. Seekord juba teadsin paremini oodata, millistes lugudes pulss kõrgustesse tahab ronida ja kus saan paremini kaasa teha. Tundub, et pääsesin tagajärgedeta. Lihasvalu sain ikka. 60 min, 136 l/min

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Kuna BodyPump on ikkagi minu jaoks praegu suhteliselt pikk ja kõrge pulsiga treening, olen otsustanud kolmapäeviti JJVs mitte kõnd-jooksu proovida, et ei peaks jälle nädala lõpus mingite valudega võitlema. Vähemalt esialgu. 6 km, 10:32 min/km, 101 l/min. Koos trenni ja koju kõndimisega kena 10 km kõndi ja väike ÜKE osa peale. Mahukas.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: kõnd/jooks. Võtsin julguse kokku ja tegin väikse 5-kilomeetrise kõnd-jooksu ringikese. Sörkisin tõepoolest megaaeglaselt, kuna teadsin, mis järgmisel päeval Rõuges ees ootab. 5,1 km, 8:54 min/km, 135 l/min

Laupäev: Rõuge Maastikujooks. See tähendab minu jaoks Maastikukõnd. Seekord olin targem ja panin klapid kõrva ja kuulasin podcaste, et mitte oma pähe leinama jääda, kuidas ma joosta ei saa, aga tahan. Kui päris aus olla, siis sellisel maastikul ma võistlusel nagunii joosta ei tahaks ega suudakski, kuna maastikujooksu nimi on sellel võistlusel täiesti õigustatult. Arvasite, et Viljandi järvejooks on raske? Teretulemast Võrumaale. 😅

Kulgesime kruusateedel, pikalt läbi metsa ja mudateede, heinamaa ja loomulikult pidevalt mäest üles ja alla liikudes. Pulss oli kõndideski päris kõrge ja tõuse ikka andis võtta. Üldse pole lihtne, kui oled olnud pikalt haige, rajalt maas ja ikka veel nõrk. Seekord oli mul aga emotsioon palju parem kui eelmisel korral. Ei olnud mingit leinamist. Oli tore matk looduses.

9 km, 9:45 min/km, 148 l/min

Pühapäev: trennivaba. Igaks juhuks tegin trennivaba päeva. Rõuge keskmine pulss ehmatas täitsa ära ja pigem nüüd karta, kui kahetseda.

Kokkuvõttes:

Järgmisel nädalal ootab mind ees ajaloo esimene laager koos JJV rahvaga. 😍 Kahjuks saab see olema ka esimene laager, kus ma joosta ei tohi ja mingite muude aktiviteetidega leppima pean, samal ajal kui teised tohutult mahtu laovad ja teevad seda, mida armastavad. Proovin selle leppimisega siis ikka kuidagi hakkama saada, matkata, kõndida ja võib-olla isegi ratta kaasa võtta.

Nädala kokkuvõte 22.–28.06.2020

Seda sinist värvi pole mu Garmin Connectis olnud üle poole aasta!

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Ootamatult oli JJV liikunud kolmapäevalt esmaspäevale ja veelgi ootamatumalt oli trenniinimestel kavas staadionil Elva Südaööjooksu 10 km läbida. Kuna minu kõnnidistants oleks nagunii tulnud 7–8 km lähedale, võtsin nõuks samuti 10 km läbida, et see ilus nahkhiirega medal välja teenida.

Kuna eelmise nädala kardioloogi vastuvõtul lubati mul vaikselt taas jooksma hakata, siis alustasingi nädalat kõnni asemel kõnd-jooksuga. 🤩 Võtsin ette vana ja hea 7+3 minutit süsteemi: 7 minutit kõnnin, 3 minutit sörgin. Ja niimoodi muudkui vaheldumisi. Mul ei ole võimalik kohe pärast üle pooleaastast pausi mitmeid kilomeetreid jooksma hakata. Mu keha pole selleks isegi enam võimeline. Kõnd-jooksu abil hakkan vaikselt aeroobset võimekust kasvatama ja keha taaskord jooksuga harjutama.

Seega oli Elva Südaööjooksu virtuaaljooks minu esimene jooksutreening üle väga pika aja. Alustasin 7+3 süsteemis ja tegin seda ligikaudu 45 minutit. Kuna staadionil oli väga palav, siis läksin distantsi teises pooles üle 8+2 süsteemile, et mitte organismi kohe täielikku šokki viia. Pulss imekombel polnudki sörgiosades väga kole ja taastus kõndides kenasti. Lõpus muidugi kuumus lõi juba täiega ja siis läks ka keskmine pulss veidi kõrgemaks. 140-löögiline keskmine on ilmselt juba väga piiripealne lubatud pulss, millega hetkel tegutseda. 🙄

Väga ebaõnnestunult andis Garmin mulle teada, et pulsivöö patarei on praktiliselt tühi. Olingi juba paar nädalat kahelnud, et tühjaks ta vist saab, sest ükskord arvas kell, et istudes on mu pulss 202, ja teinekord ei saanud ta rulluisutades aru, et mu pulss ei ole enam 60. 😅 Kodus sai patarei vahetatud ja enam selliseid anomaaliaid pole olnud.

Üldiselt oli väga huvitav formaat virtuaaljooksu läbimiseks: kõndijad kõndisid staadioni välisringil vastupidises suunas jooksjatega, nii oli väga hea jälgida, kuidas neil läheb ja enda aeg läks lausa lennates. Ja mina jooksin. 😍 Üle nii nii pika aja. Lausa imelik oli. Rõõmu ei julge ikka veel tunda, sest tean, kui kergelt võib kõik jälle katki minna.

  • 1:26:45
  • 10 km
  • 8:39 min/km
  • 144 l/min
Aitäh Marisele ja Argole fotode eest 🙂

Teisipäev: trennivaba. Jaanilaupäev oli mõnus puhkepäev.

Kolmapäev: kõnd-jooks. Käisin oma lemmikul õhtusel Tähtvere ringil järgmist kõnd-jooksu tegemas. Imeline, lihtsalt imeline on olla oma lemmikrajal ja seal päriselt ka joosta. 🙂 Jalad muidugi olid täiesti tühjad esmaspäevast, nagu oleks mingit jõhkrat lõigutrenni teinud või midagi. Jalalihased pole jooksuliigutusega absoluutselt enam harjunud, seega on kõnd-jooks väga mõnus. Korraga üle 3 minuti hetkel joosta ei jaksagi. 6,5 km, 8:32 min/km, 130 l/min

Neljapäev: kõndimine. Et mitte kohe esimesel nädalal üle pingutada, tuli üks rahulikum liigutamine vahepeale võtta. Minu kurvastuseks on TYSKi tunniplaanist edaspidiseks täielikult kadunud neljapäevane Pilates. 😕 Tore oli, aga otsa sai. Selle asemel võtsin härra Jooksja kaasa ja käisime lihtsalt Emajõe ääres õhtul jalutamas. 4,6 km, 10 min/km, 103 l/min

Reede: rulluisutamine. Kuna mu seljaga pole asjad ikka veel päris korras, siis rattaga ma hetkel sõita ei julge, kuna maanteerattal istumise asend on mu selja lailihase täielik vaenlane. Otsisin taaskord rullid kapist välja ja tegin ühe õhtuse tiiru. Seekord õnnestus teed ületades ootamatult kruusast kohta tabada ja niimoodi ma esimest korda rullides kukkusin. 🙄 Õnneks oli kiirus väike ja mul olid kaitsmed peal, seega sai vaid veidi pöial viga ja muus osas jäin terveks. Ma vist olen ikka jooksjaks loodud, kui paari kuu jooksul nii rattaga kui rulluiskudel maaühenduses olema olen pidanud. 😂 13 km, 11,7 km/h, 121 l/min

26. juunil oli meie kodul kolmas sünnipäev. Tähistasime seda GMP Patisseries. Imemaitsvad koogid!

Laupäev: trennivaba.

Pühapäev: kõnd-jooks. Kuna linnas on jätkuvalt talumatult kuum, läksime härra Jooksjaga Pühajärve äärde lootuses teha ära oma trennid ja siis mõnusasti järves ujuda. Minul oli kavas lihtsalt üks Pühaka ring kõnd-joostes läbida. Ilm oli kuum ja päike kõrvetas, aga õnneks oli peaaegu kolmveerand teest puude varjus. Kahjuks polnud seal varjus aga liikuvat õhku, vaid oli ainult parv putukaid, kes mind jälitas. Lõpu poole sain natuke rohkem tuult ja siis oli küll väga mõnus, kui putukaid enam ümber ei tiirelnud. 🙂 11 km, 8:25 min/km, 144 l/min

Pühajärv ise kahjuks oli mingeid veetaimi ja rõvedalt haisevaid vetikaid täis. Täielik pettumus. ☹️ Seal on alati olnud nii ilus selge vesi ja superhea isegi ujumistrenni teha, aga seekord jahutasin end kiirelt maha ja ronisin ruttu veest välja. Kahju. Mis järvega juhtunud on?

Kokkuvõttes:

Usun, et sel nädalal sai esimese “jooksu”nädala kohta isegi liiga palju seda kõnd-jooksu tehtud. Järgmisel nädalal üritan jälle oma lihaskonnaga rohkem tööd teha ja paremini kõnd-jooksu muude tegevustega tasakaalustada. Samal ajal töötan kõvasti selle kallal, et mitte liialt rõõmustada oma jooksuprogressi üle ja siis eufooriliselt koormustega “üle panna”.

Slow & steady.