Nädala kokkuvõte 28.12.2020–3.01.2021

Esmaspäev: trennivaba.

Teisipäev: kõndimine. Võtsin oma eelmise nädala lubaduse käsile: teha rohkem kõnnitrenne, et keha liikumises hoida, aga anda talle aega taastuda raskest jooksumatkast Käärikul. Olin taaskond oma lemmikul kesklinna-Tähtvere ringil, balansseerisin libedatel kõnniteedel, kuulasin podcasti ja aeg läks lennates. 6,4 km, 10:42 min/km, 125 l/min

Kolmapäev: kõndimine. Kolmapäeval tegin vahelduseks hoopis ERMi poole ühe kõnniringi. Kõik oli mõnus, ainult et kõnniteed olid megalibedad, pidin jube ettevaatlik olema, et mitte kuskil jää peal külge maha panna, ja seega kulus sama ringi jaoks veidi rohkem aega. Podcastid hoidsid igavuse eemal. 6,3 km, 10:37 min/km, 114 l/min

Neljapäev: jalutamine. Vana aasta õhtul käisime enne suurema rahva liikumist Toomemäel jalutamas ära (3,6 km, 12:28 min/km, 110 l/min). Pärast seda maitses kodune sushi eriti hästi. 😋 Keskööl vaatasime ilutulestikku Sõpruse sillalt, kust on vaade igasse ilmakaarde. Linn küll ilutulestikku ei lasknud, aga linnarahval vist raha on piisavalt käes, sest rakette lendas rohkelt igas linnajaos. Head uut aastat!

Reede: Kiidjärve-Taevaskoja-Kiidjärve matk. Uut aastat alustasime härra Jooksjaga oma eelmise aasta lemmikul matkarajal ehk Kiidjärve-Taevaskoja-Kiidjärve rajal. Natuke suutsime raja osas küll omaloomingut teha, aga pole hullu. 🙂 Libe oli ka, aga matkasaapaga oli siiski okei. Lõunapeatuse tegime Taevaskojas, kus oli ikka päris palju rahvast. Lõpp jäi pimeda peale, aga olime selleks valmistunud ja pealambid olid ilusti kaasas. Sellel matkarajal on päris mitu järsku tõusu ja langust, mis talvel võtavad tempo jõhkralt maha, eriti pimedas, aga see-eest teevad raja palju huvitavamaks. Kokkuvõttes oli megaäge matk. 13,6 km, 14:41 min/km, 120 l/min

Sellised päris pikad kõnnimatkad on mulle (üllatuslikult) praegu äärmiselt jõukohased, sest keskmine pulss püsib kenasti madalamal kui arsti lubatud tsoonis (135–141). Enesetunne on alati väga hea ja järgmisel päeval ei tundnud mingit väsimust kehas sees, ainult lihased olid libedusel stabiliseerimisest päris valusad. Tunduvalt lühema kestusega jooks-kõnd ajab kahjuks isegi siledal maal keskmise pulsi natuke liiga üles, kui ma kogu aeg silmad punnis kella ei vahi. Seega olen pannud nüüd rohkem rõhku kõndimisele ja üritanud seda nautida. 🙂

Laupäev: trennivaba.

Pühapäev: kõndimine. Käisin väiksel kõnniringil (5,7 km, 10:34 min/km, 119 l/min) ja jätkasin koduste toimetustega, millega terve laupäeva tegelesin. Koristamised, kokkamised, pesu pesemised ja nii edasi.

Kokkuvõttes:

Täna on mul kahjuks viimane puhkusepäev ja homsest tuleb sellise intensiivsusega töötamist alustada, et ei taha isegi veel sellele mõelda. 🙄 Loodan kodukontorist töötades siiski päevakava niimoodi paika saada, et jõuaksin enam-vähem päevavalges õuetrenni ära teha.

Nädala kokkuvõte 21.–27.12.2020

Pühadenädal möödus väga trennivaeselt ja seda täiesti minu enda soovil. Plaanisin teha kolm trenni, aga tegin kaks, sest lihtsalt ei olnud viitsimist. Juhtub. 🤷🏻‍♀️

Teisipäeval tegin ühe lihtsa 5+5 süsteemis kõnd-jooksu oma lemmikul kesklinna-Tähtvere ringil. Härra Jooksja tuli ka kaasa, seega polnud vähemalt igav. Kui trenni alguses tundus kõik ilus ja hea, siis lõpus ei olnud kõnni ajal pulsi taastumine nii hea, kui ma tahaks. Puhkeolekupulss oli küll kergema nädalaga alla läinud, aga kui kõnni ajal pulss eriti ei kuku, siis see tegi ettevaatlikuks. 6,5 km, 8:47 min/km, 142 l/min

Vahepeal olid pühad, käisin maal kutsaga jalutamas ja olin muidu lihtsalt laisk. Jube hea aeg. 😊

Laupäeval toimus traditsiooniline JJV jõulumatk. Või noh, mina tegin koos Liiliga matka teistest eraldi, sest nende tempo oleks mulle liig ja distants/kestus samuti. Kuna üritan kontaktid minimaalsena hoida, siis teisi nägin ainult hetkeks matka lõpus ja sotsialiseerumise jätsin ka vahele. Paar päeva varem maha sadanud lumi oli küll hullult ilus ja maaliline, kuid kahjuks tähendas see ka raskemaid teeolusid ja kohati lumes sumpamist. Lisa juurde Otepää-Kääriku tõusud ja tõusukesed ja vaatamata rahulikule tempole saad ikka kokku kompoti, mis oli mu südamele natuke liiga raske.

Tegin ära, aga kuivõrd mõistlik see oli – see on kaheldav. Õnneks isegi pärast selliseid pikemaid-raskemaid otsi ma enam valusid südamesse pole saanud (sülitab kolm korda üle õla, koputab puidule jne) 🙏🏻, aga siiski tundsin, et südamelihas mind selle eest ei tänanud. 🙄 Midagi hullu polnud, aga tugevamaks selle 18 ja poole kilomeetriga ilmselt ei saanud. Hinges tahaks kõike jubedalt teha, aga keha ikka veel ei luba. Vahepeal tuleb natuke lollusi teha, siis saab jälle mitu kuud igavaid, väheintensiivseid, aga kasulikke asju teha.

Kokkuvõttes:

Uut aastat peab alustama jälle rahulikumalt, võib-olla isegi rohkem kõndimisele rõhuma kui 5+5 tegema. Saab kõnnipulsid korralikult madalaks, siis vaatab edasi.

Peaks nüüd oma viimaseid puhkusepäevi asjalikult kasutama ja oma aasta lõpu traditsioonilisi kokkuvõtted/postitusi kirjutama hakkama. Kes ainult annaks selleks motivatsiooni…