Kuidas treeningutega alustada?

Kui jälgida arutelusid treeningutega seotud foorumites ja Facebooki gruppides, siis jääb peale tavaliste teemade, a la “Kuidas võtta 1 nädalaga 5 kg alla?” ja “Kas x toode on tervislik?” küsimuste tihti silma teemapüstitus, et kuidas siis ikkagi alustada treeningutega, kui pole juba aastaid või üldse kunagi mingit sportlikku tegevust harrastanud. Eks see võib keeruline teema olla küll: kuidas valida trenn, mis on just mulle sobilik?

Räägin natuke enda ajaloost trennidega. Aktiivne treenija olen olnud alates 2013. aasta algusest. Mu sõbranna kutsus mind talvevaheajal oma Zumba-trenni, millest ma mõned korrad osa võtsin. See hakkas mulle täitsa meeldima ja siis otsustasin veebruarist Tartus liituda spordiklubiga. TYSKis proovisin uuesti Zumbat, aga see oli seal kuidagi nii keeruline (sest ma olen ehtne kehva rütmitunnetusega puujalg), et regulaarselt hakkasin käima hoopis strippaeroobikas, mis oli lihtsalt üks tantsuline trenn, ja jõutreeningus, kus kasutati erinevate harjutuste tegemiseks mitmesuguseid vabaraskusi ja oma keharaskust. Lisaks sellele käisin korra-paar nädalas jõusaalis crosstraineril sõtkumas. Tegin lihtsakoelisi treeninguid ja ei midagi väga tehnilist. Kuna olin ülekaaluline, siis näiteks jooksmise peale ma alguses üldse ei mõelnud. Treenisin umbes 3–4 korda nädalas.

Alles pärast seda, kui olin kaotanud tubli hulga kilosid, jõudnud enam-vähem normaalkaaluni ja baasvastupidavus oli jõudnud mingi algelise tasemeni, hakkasin käima jooksmas ja suurendasin oma treeningute sagedust. Ise ma sellele siis nii teadlikult ei mõelnud, et nüüd pean tegema nii või naa palju trenni. Nädala treeningkoormus kasvas iseenesest vastavalt sellele, kui palju mul endal tahtmist oli. Kuna ma tegin trenne, mis mulle meeldisid, siis otseloomulikult tahtsin ma neid aja jooksul teha rohkem ja rohkem. Lasin oma kehal end juhtida.

Aja jooksul kasvasin ma oma esialgsetest trennidest välja ning ühed treeningud asendusid teistega. Enam ei käi ma ei Zumbas, jõutreeningus ega strippaeroobikas. Nüüd olen ma jooksja, kes peale jooksmise armastab ka rattasõitu, ujumist ja BodyPumpi, sinna juurde veel natuke joogat. Kogu minu areng on toimunud iseenesest, orgaaniliselt ja sundimata. Ma teen asju, mida armastan, ja sellepärast jätkub mul järjepidevust ja tahtejõudu. Sellepärast pole mul vaja mingit erilist motivatsiooni, et treenida. Ma ise tahan teha seda, mis mulle meeldib.

See kehtib ka väljaspool trennimaailma.
See kehtib ka väljaspool trennimaailma.

Alati pole aga see oma asja leidmine nii lihtne. Igaühel ei lähe nii hästi, et ta sõbranna on treener ja seeläbi avastatakse enda jaoks sobilik treening. 🙂 Mul lihtsalt vedas! Aga tagantjärele mõeldes oleks mul küll mõned soovitused, mis võivad algajale enda jaoks sobiliku treeningu leidmise alguses lihtsamaks teha. Küsi endalt järgmised küsimused.

Mida Sina naudid? Milline sport tundub Sulle huvitav ja põnev? 

Teha trenni, mis on Sulle täielikult vastukarva, on minu arvates mõttetu, sest pikas perspektiivis see lihtsalt ei toimi. Teha aga trenni, mida sa täiel rinnal naudid – see on võti järjepidevate treeninguteni. Teha midagi, mis pakub Sulle rõõmu, on alati mõttekam kui lihtsalt niisama rühkida, sest “peab”.

Kas tahad treenida üksi, kellegagi koos või rühmaga?

Kui tahad pigem treenida üksi, siis on mõte vaadata erinevate treeningvideote ja individuaalalade poole. Võib-olla sobiks sulle aga mingi trenn kaaslasega: kepikõnd, jooksmine, tennis? Kui Sulle meeldiks aga rühmaga koos pingutada, siis oleks kasulik välja otsida Sinu kodukoha lähedased spordiklubid ja rühmatrennid. Valikuid on palju.

Kui tihti Sa treenida tahaksid?

Mõtle ka sellele, kui tihti sa treenida tahaksid. Vastavalt sellele saad valida ka endale sobivaima spordiklubipaketi, kui peaksid sellist varianti eelistama. Planeeri treeningajad oma nädala töö-, kooli- ja perega seotud ajakavasse. 

Kui palju raha oled Sa nõus kulutama?

Sport nõuab alguses natuke investeeringuid iseendasse. Korralikud spordijalanõud võiksid igal treenijal olemas olla (kui tegeled alaga, kus oled jalgadel, näiteks ujujat see ei puuduta, siis on vaja head trikood/ujumispükse), riietuse ja muu tarviliku valik on juba igaühe enda teha, kas vajad midagi kallimat või odavamat. Lisaks mõtle ka sellele, kas tahad ja saad iga kuu maksta spordiklubi liikmemaksu või pead leidma mingisuguse muu variandi, näiteks kodused treeningvideod, kõndimise, jooksu või muu “odavama” ala. 

Miks Sa treenida tahad? Mis on Sinu eesmärk?

Eesmärk ei pea olema suur ja uhke. Eesmärk võib täiesti vabalt olla ka midagi sellist, et tahad olla tervem, minna neljandale korrusele hingeldamata, jaksata koos oma lapsega aktiivseid mänge mängida või tunda oma vaba aja tegevusest rõõmu. Eesmärk ei pea olema midagi sellist, et tahad joosta maratoni. Eesmärk on eesmärk. Põhiline, et see on Sulle piisavalt oluline, et Sind järjepidevalt tegutsemas hoida.

Sul pole aimugi ja eelnevad küsimused ajasid Sind pigem segadusse? 🙂 Pole hullu!

Proovi, katseta, avasta.

Proovi kõike, mis Sulle natukenegi põnev tundub. Sõbranna ütles, et x ala on äge? Töökaaslane naudib sajaga y sporti? Internetis räägiti, et z on ka jube mõnus? Kes keelab Sul proovida? Katseta mitmeid alasid ja leia enda jaoks kõige meeldivam(ad). Sa ei pea ju elu lõpuni jääma trenni juurde, mille Sa alguses välja valisid. Valikuvõimalused on lõputud. Oma kaks kõige paremat lemmiktrenni olen ma leidnud just tänu sellele, et ma lihtsalt otsustasin neid proovida. See on Sinu elu ja Sinu vaba aeg ja Sulle peab olema mokka mööda see, mida Sa teed.

Vot nii on lood. 🙂 Lisaks sellele ei soovitaks ma alguses liiga agar olla ja kohe iga päev hullult trenni tegema hakata. Kehal on vaja puhkust ja aega uute asjadega harjuda. Alguses võib olla raske oma keha kuulata, sest  Sa veel ei tea, milline valu on normaalne valu ja milline valu on vigastusvalu, milline on normaalne taastumine, mis on ületreening jne. See kõik võtab aega ja ka mina olen sellel teel alles lapsekingades. Vajadusel ja võimalusel konsulteeri enne trennidega alustamist oma arsti ja/või mõne korraliku (loe: kutselise) treeneriga. Nemad saavad Sulle anda personaalseid soovitusi ja juhiseid, mis arvestavad Sinu tervist ja soove. Mina, tavaline harrastussportlane, saan siin Internetis anda ainult mingisuguseid üldisi soovitusi, mida mina isiklikult oluliseks pean ja mis natuke Sind “õiges suunas” mõtlema panevad. Täiuslikku plaani ja abi otsi siiski professionaalidelt. 😉

Kas Sul on omalt poolt veel algajatele mingeid häid soovitusi? Anna teada kommentaarides. 🙂

(Võib olla tuleb rühmatrennidega alustajale kasuks lugeda ka minu varasemat postitust First time in a fitness club)

Workout Week 10.–16.11.2014

Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala treeningud.

10.–16.11.2014

Sellest nädalast hakkasin arvestama, et TYSKi 1 ring = 230 meetrit (enne arvasin, et ta on pikem) ja sellepärast on sisehalli jooksude pikkused varasematest lühemad. Mis ta tegelik pikkus on, mine või sentimeetripaelaga mõõtma. 😀

Ma tegelikult pelgasin natuke esmaspäeva, kuna eelmised 2 päeva sai väga korralikku trenni tehtud (Freeletics ja pikk jooks-matk) ja teoorias oleks pidanud ma puhkama. Praktikas tegin aga esmaspäeval 2 trenni, kuna teisipäev on mul alati täielik puhkepäev. Ei kahetse mitte midagi, sest trennid olid 110% SUPER! Jooksuosas teatas Maris meile, et kuna Novembrijooks läheneb, siis teeks 40-minutilise jooksu sisse kolm 5-minutilist kiiremat blokki. Jooksimegi need 5-minutilised osad täpselt 5 min/km kohta tempos (200 m ringi peal on eriti hea arvestada) ehk meie jaoks oli see trenn 3×1000 m intervallikas. Pulss ronis ikka päris kõrgele üles (lõpus, khmmmm, 183 bpm, kas see oli mõistlik -> vist ei), aga igal juhul oli väga mõnus kiiremaid liigutusi üle pika aja teha. 🙂 Pärast tegime veel korraliku kerelihaste bloki otsa ja pärast seda läksin mina BodyPumpi. Tundus, et trenn oli mingi Margiti-special, sest Maris oli väga palju vanasid kavasid miksinud ja kõik lood olid minu lemmikute hulgast. Ülimõnus oli! Oeh, iga minut TYSKis oli sellel päeval täiuslik.

Teisipäev oli kuhjaga välja teenitud puhkepäev. Käisin lihashoolduses, aga eriti polnud rullides ja masseerides ükski koht väga valus. Nagu polekski üldse trenni teinud. 😀

Kolmapäev tundub tabelis küll väga hull, aga kastikeste tegelikud pikkused on ju lühikesed. JJV-s alustasime rahuliku sörgiga, siis tegime natuke dünaamilisi venitusi ja suundusime jooksuharjutuste poole. Sealt järgnes aga kerge intervalltrenn, kus alguses tegime rahulikku jooksu, siis vaheldumisi 1 kiire ja 1 aeglane ring ja nii 3 korda, vahele rahulikumad osad. Pärast jooksuosa jõudsime veel umbes 15 minutit teha veel jalatrenni: kükid, väljaasted, seina ääres istumised ja reie tagaosale paarisharjutused (killerid!). Sealt edasi läksin jälle BodyPumpi ning kinnitust sai jälle tõsiasi, et kui sul on ikka megahea treener, siis sa saad ka megahea trenni ja tuled naeratus näol koju tagasi. 🙂

Kolmapäevaga lõppes nädala intensiivsem osa ja algas kergem pool.

Või ma arvasin, et kergem. 😀 Neljapäeva hommikul mingit kergust sees polnud, kui olin saanud vaid mõned tunnid väga kehva kvaliteediga und ja juba kihutasin joogatrenni poole. Olin väsinud ja kange, aga jooga äratas väga hästi üles ja andis päevale sellise mõnusa laenguga alguse. Nagu ikka. 🙂 Õhtul lõi aga välja mingi imelik lihasvalu, mis kimbutas mind veel paar päeva.

Reedel tegin pikema rahulikus tempos jooksu. Ilm oli väga jahe ja sombune, aga jäin ellu. Kodurajad on alati huvitavad ja mälestusi täis, näiteks sellel rajal jooksin ma kevadel IV Virtuaaljooksu. Kokku: 1,5 tundi ja üle 11 km, keskmine pulss tuli 147 lööki minutis. Olin aeglane, aga samm sammu haaval (sõna otseses mõttes) üritan vastupidavust kasvatada.

Laupäeval ei tahtnud ma üldse ujuma minna, aga vedasin end ikkagi ujulasse kohale. Võtsin väga pingevabalt ja kokkuvõttes tuli väga hea ujumistrenn välja. Ujusin 500 m rinnuli, 250 m selili ja 750 m krooli. Üle pika aja tundsin ujumisest rõõmu ja jäin tehtuga rahule. 

Pühapäeval läks ujumine jälle väga hästi. Kokku ujusin 850 meetrit rinnuli ja 750 meetrit krooli. Uusi ujumisprille on mul aga ikkagi vaja…


Kokku: 11,5 tundi (neto: 8 tundi 50 minutit)

10.–16.11.14

Päris hea trenninädal oli, millegi üle väga vinguda tegelikult ei saa. Lihasvalu on täna õhtuks ka üle läinud. Järgmisel nädalal tuleb kindlasti natuke tuure maha võtta, sest laupäeval ootab mind ees Tartu Novembrijooks (5 km). Eesmärgitu võistlus, aga nagu alati annan endast maksimumi ja üritan nautida 2014. aasta viimast jooksuvõistlust. Loodevasti vihma/lund ei saja ja saame vähemalt ilusat sügisilma nautida. 

PS! Kas keegi oskab soovitada, mille järgi ujumisprille valida, et nad vett sisse ei laseks ja silmade ümber väga suuri ringe ei vajutaks? Kui Sul on mingeid soovitusi, millised ja/või kust osta, siis anna teada. 🙂