Kui keegi nüüd mõtleb, et ma proovin sellest aastast järele jäänud vähem kui kuu ajaga hakata kaalu langetama, siis pean teid kurvastama, aga seda ma küll ei tee. 😀 Kaalulangetamise asemel on tegemist aga hoopis ühe sportliku ettevõtmisega.

Pekist Priiks on TriSmile triatloniklubi poolt korraldatav jooks/matk, mis on Tartumaal toimunud traditsiooniliselt 26. detsembril ehk 2. jõulupühal. Nii ka sellel aastal. Transpordiga liigutakse alguspunkti (sellel aastal rongiga Pukasse Valgamaal) ning hakatakse siis jalgsi Tartusse tagasi liikuma. Rada on 45–50 km pikk (!!!) ning see läbitakse järgmise süsteemiga: 5 minutit joostakse, 5 minutit kõnnitakse, siis jälle 5 min jooks, 5 min kõnd ja nii kuni 45–50 kilomeetrit läbi saab (orienteeruvalt 5–… tundi). Osalejad on jagatud erinevatesse gruppidesse jooksutempo järgi: 5, 6 või 7 min. Kuna sellel aastal on start Tartus hilisem, siis jäädakse ilmselt ka pimedasse. Ekstreemne! Eraldi Pekist Priiks toimub ka Tallinnas, seekord vist 27. detsembril.
Kui eelmisel aastal lugesin kadedusega Heidi kokkuvõtet sellest üritusest ja ise ei läinud, sest ma polnud veel kaugeltki sellises (jooksu)vormis, et läbida 45 km (mis on rohkem kui täispikk maraton), siis sellel aastal olen asjad treeneriga läbi rääkinud ja tema on kindel, et see on mulle nüüd jõukohane. Nojah, eelmisel aastal oli 10 km jooksu minu jaoks suur asi. Nüüd olen aga läbinud 4 poolmaratoni ning 1 triatloni ning vastupidavus on hoopis teisel tasemel. Ma väga tahan sellise ägeda eneseületuse ära teha. 🙂
Seega olen ma juba viimased paar kuud teadnud 100% kindlusega, et ma võtan sellel aastal Pekist Priiks Tartust osa, kui ilm just pole väga külm ja/või tuuline (külm+tuul… prrrrrr) ja/või Eestit ei taba lumetorm. Ühesõnaga: kui ilm on talutav, olen mina kohal. Riietuse ja jalanõude kohta mul jätkuvalt täpsed ideed puuduvad. Kindel on see, et minema peab jooksutossudega, sest tegu on ikkagi rohkem jooksu kui matkaga. Ka kõnniosa on kuulduste järgi siiski väga kiire tempoga ning mingist jalutamisest pole juttugi. Ise kavatsen muidu minna ikkagi 7 min/km jooksugruppi, sest selles grupis on mul suurem tõenäosus parema enesetundega lõpetada, kuna 6 min/km jääks nii pikka distantsi arvestades siiski liiga kiireks, arvan ma.
Kuigi mulle kinnitatakse pidevalt vastupidist, siis minu jaoks on natuke tegemist ka maratoni maitse suhu saamisega. Maraton pidavat olema ikkagi väga teistmoodi, aga… noh… ikkagi tundide viisi oma jalgadel edasi liikumine – midagi on neil kahel asjal ju sarnast ka? Eks selle kohta saan täpsemat infot anda juba siis, kui mõlemad asjad on ära proovitud. Täispika jooksumaratonini on aga kindlasti veel omajagu aega. 😉
Päris ette valmistumata mina (ja meie jooksurühm) üritusele ei lähe: just seda silmas pidades osalesime novembrikuus TriSmile kahetunnisel jooks-matkal ja eelmisel pühapäeval korraldasime endale kolmetunnise 5+5 minutit süsteemis jooks-matka Otepää kandis. Need kaks trenni andsid mõista, et kerge just olema ei saa, aga tehtav on see üritus kindlasti. Väga palju oleneb ka ilmast, riietusest, tempost, meeleolust ja meelestatusest ning seltskonnast, kellega rajal olla. Vähemalt seltskond saab olema väga tore, selles olen kindel.
Pekist Priiks osavõtutasu on 15€. Selle hinna sisse kuulub rongipilet, jook ja söök teeninduspunktides ning finišis ja saun Kantri hotellis. Registreerida saab SIIN, rohkem infot SIIN. Ma ise veel registreerunud pole, sest ilma ei tea ju nii palju ette ennustada. Eks detsembri keskpaigas peab registreeruma, sest kohti on vaid 150. Liigse venitamise pärast kohast ilma jääda oleks muidugi eriti mage värk.
Kas sa võtaksid sellisest üritusest osa? Miks (mitte)? Kui oled varem osalenud, siis jaga lahkelt muljeid. 🙂




