Trenn – Lehekülg 240 – Nourish, Train & Flourish

Kuna nii mõnigi inimene on tundnud huvi, millise plaani järgi ma Valga triatlonil oma vahetusala üles seadsin, siis kirjutan sellest natuke pikemalt.

Tegu on Joe Frieli raamatust ‘Your First Triathlon’ saadud kirjeldusega, milline võiks olla mugav asjade asetus vahetusalas. Tegin selle kohta arvutis ühe graafilise skeemi:

Vahetusalasse sisenedes peab peas olema kiiver ning pead olema valmis kohtunikele näitama, et su ratta pidurid ikka töötavad. Seejärel otsid üles oma võistlusnumbrijärgse koha (kui rattad peavad olema paigutatud vastavalt numbritele) või valid ise koha (kui pole kindlat kohta ette määratud). Kui saad ise kohta valida, siis soovitan valida koha vahekäigule võimalikult lähedal, sest siis on sul lihtsam sealt rattaga kohe välja ja sisse joosta. Samuti vali selline koht, et peaks võimalikult vähe ratas käe kõrval jooksma. Kui koht on juba ette määratud, siis pead lihtsalt leppima sellega, mis said. 🙂

Ratas (kindlasti koos joogipudeliga ja madala käigu peal!) asetatakse hoidjasse. Võib juhtuda, et sinu asjadele mõeldud ala jääb rattast paremale, vahel aga vasakule. See oleneb ilmselt korraldajast, võistlusest jms. Minul on siiani asjad alati paremale läinud, seega tegin skeemi samuti. Tagaratta kõrvale viskan ma maha froteerätiku, kuhu saab pärast ujumist jalgu pühkida. Kuna enamasti tuleb pärast veest väljumist päris pikalt paljajalu vahetusalasse joosta, siis saavad jalad igasuguse liiva ja sodiga kokku ja on hea enne jalatsi jalga panemist jalad kiirelt ära pühkida.

Esiratta kõrval jagan ala kaheks. Paremale poole asetan rattakingad. Rattakingade ninad peaksid olema suunatud sinust eemale. Kuna mina kasutan sokke, siis parema jala soki panen kergelt paremasse rattakinga ja vasaku oma vasakusse. Parem on sokke mitte kasutada, sest nende jalgapanek vajab aega, aga kuna minul hõõruvad kõik asjad jalad veriseks, siis sokkidest ma ei pääse. Kui sina kasutad rattaga sõites jooksutosse, siis paremale poole lähevad (koos sokkidega) jooksutossud.

Vasakule poole läheb rohkem asju. Kõige alla lähevad jooksutossud (soovitatavalt võiks neil tavaliste paelte asemel peal olla triatloni jaoks mõeldud kiirkinnitused, ninad suunad jällegi endast eemale), nende peale nokats (tagurpidi, st ülemaine pool all), mida jooksu ajal kasutad. Soovitan nokatsit eriti pikkade juuste puhul, sest see aitab pikki ja kahe alaga juba sassi läinud juukseid ilusti paigal hoida. Kui sa kasutad tosse ka rattal, siis on kõige alumine kiht vasakul pool nokats. Kui sa nokatsit ei kasuta, siis on kõige alumine kiht kiiver (samuti ülemine pool all, st tekib selline ‘kauss’). Kiivri sisse asetad numbrivöö koos numbriga (numbrivöö on minu jaoks must have, sest ilma pole sul võimalik kuidagi numbrit ette ja taha keerata, pikematel distantsidel saab sinna kinnitada ka geelid) ja kiivri ääre sisse päikeseprillid. Rattaga sõites on prillid olulised, sest aitavad putukaid silmadest eemale hoida.

Põhimõtteliselt on loogika lihtne: mis läheb selga/külge esimesena, peab asuma su asjade ‘hunnikus’ üleval.

Ongi vahetusala valmis! 🙂

Vahetusalades võiks toimida umbes nii:

Kohe pärast veest välja saamist kisud peast ära ujumisprillid ja -mütsi. T1-s (ehk 1. vahetusalas) viskad need asjadest ülespoole paremale poolele (vaata skeemi) ja tõmbad jalatallad rätiku peale puhtaks. Alustad paremalt poolelt: paned jalga sokid (kui tahad) ja rattakingad (või jooksutossud, kui ei kasuta rattakingi). Seejärel lähed vasaku poole kallale: paned külge numbrivöö (number jäägu selja peale), päikeseprillid ja kiivri pähe. Alles siis, kui kiiver on peas ja kinni, võid puudutada oma ratast. Võtad ratta ja jooksed ratas käekõrval jooneni, kust võid minna ratta peale ja sõitma hakata.

Rattadistantsi lõpus pead ratta pealt maha tulema jälle enne joont. Siis jooksed ratas käekõrval oma vahetusalasse. T2-s (2. vahetusalas) paned ratta hoidjasse, alles siis võid lahti teha kiivri paela ja kiivri ära võtta (!!!). Võtad ära rattakingad, paned mütsi pähe (või tõstad selle maha; mina tõstan maha, kuna pikkade juustega on aega säästvam see jooksu ajal pähe sättida) ja paned jalga jooksutossud. Kui sul olid rattal jooksutossud juba jalas, siis vahetust tegema ei pea ja seda kiirem oled. Keerad numbri selja pealt kõhu peale, haarad mütsi (kui sa ei pannud seda kohe pähe), hakkad liikuma (ja paned mütsi jooksu pealt pähe).

Palju õnne! Oled edukalt vahetusalad läbinud. 🙂 See pole kindlasti ainus hea vahetusala strateegia, vaid ainult üks nendest. Kõik muud soovitused ja arvamused on oodatud.

Märkus 1. Kui sa ei kasuta triatlonikombet, millega saab mugavalt läbida kogu võistluse riideid vahetamata, siis pead kasutama veel lisaks lühikesi pükse ja T-särki. Skeemil peaksid need asuma sokkide peal paremal poolel, sest need lähevad selga esimesena. Sama kehtib soojade riiete puhul, kui võistlus toimub külma ilmaga. Mina soetasin endale triatlonikombe väga soodsalt eBayst.

Märkus 2. Kui kasutad kalipsot, peaks see maanduma seljast võttes mütsi ja ujumisprillide juurde.

Märkus 3. Kõik kinnitused (jooksutossude paelad, rattakingade kinnitused, kiivri kinnitus) peaksid olema lahti, et mitte kulutada vahetusalas aega nende lahti harutamisele.

Märkus 4. Kui soovid kasutada pulsivööd ja -kella, mis ei ole veekindlad, siis pead need külge panema 1. vahetusalas. Sellisel juhul paneksin mina pulsivöö ja -kella paremale poolele kõige peale ning kinnitaksin need T1-s külge esimesena. Õnneks on mul veekindel triatlonikell, seega saan nii vöö kui ka kella enda külge panna juba enne ujumist ja hoida vahetusalades aega kokku.

Märkus 5. Kui vahetusalas on rohkem ruumi, saab teha nii, et laotad oma asjad rätiku peale: paned rätiku paralleelselt rattaga (praegusel skeemil on see rattaga risti), tagarattapoolsesse otsa paned parema poole ‘hunniku’ ja esiratta poolesesse otsa vasaku poole ‘hunniku’. See muudab vahetused veel mugavamaks. Valga triatlonil ma seda näiteks teha ei saanud, sest ruumi oli vähe ja rattahoidja puidust raam oleks sellist set-up’i segama hakanud.

Pärast Narva Energiajooksu rääkis mu treener Maris sellest, kuidas ta end eelnevalt soojendava kreemiga kokku määris, et seal 8 kraadi ja vihma sees lihased soojas püsiksid, aga see kreem hakkas alles 2 tunni pärast bussis mõjuma, kui jooks ammu läbi oli. 😀 Mina ausalt öeldes üldse nendesse soojendavatesse ja jahutavatesse kreemidesse varem üldse ei uskunud: jäägeel näiteks minu keha üldse ei jahuta. Täielik null. Aga sai vaid paar päeva mööda minna, kui mulle pakuti võimalust proovida Nahrin kadakakreemi ja ürdiõli*.

Sain kingituse kätte ühel neljapäeval. Eelmisel päeval olime Jooks Jõud Venituses teinud korraliku jalalihaste päeva ning esimene samm hommikul voodist välja tõestas, et see trenn oli vägagi tõhus olnud. 😀 Nimelt olid reie tagaküljed, aga eriti tuhar ikka päris valusad. Toolile istumine nõudis parajat pingutust. Õnneks sain just sellel päeval kätte soojendava kadakakreemi ning õli, mis peaksid lihasvalu leevendama. Sain neid kohe testima asuda.

Tootja väidab, et kadakakreem on ideaalne vahend selja- ja õlavaludega võitlemisel, samuti sobib reuma ja artriidi kaebuste leevendamisel ning enne ja pärast trenni lihaste soojendamiseks ja lihasvalu vähendamiseks. Kreem sisaldab rohkelt eeterlikke õlisid (kadaka-, mägimänni-, eukalüpti- ja küpressiõli), lisaks E-vitamiini. Alguses pelgasin ma natuke, et kuna on tegu loodusliku tootega, siis jäängi seda oma naha sisse masseerima. Õnneks imendub kreem ilusti ega jäta nahale kleepuvat kihti. Lõhn meenutab natuke mõnda saunatoodet, ilmselt just nende tugevate eeterlike õlide pärast. Kui ravimtaimede lõhn on sulle vastumeelne, siis sulle ma seda kreemi ei soovitaks. Minul õnneks sellega probleemi ei ole.

Kui valu on tugev, tuleks kreemi sisse segada lisaks paar tilka Olio Plus 33+7 eeterlikku õli (sisaldab 33 eeterlikku õli ja 7 taime ekstrakti). Olio Plus õli saab kasutada vabalt ka ilma kadakakreemita, näiteks peavalude vastu tuleks seda masseerida oimukohtadele, külmetushaiguse puhul saab sellega teha hingamisteid vabastavat auru ja vastikute sääsehammustuste puhul toob see leevendust sügelusele. Viimase olen ära proovinud: töötab ise kihulase hammustuse peal! 🙂

Aga kas ja kuidas toimis soojendav ja valu leevendav kadakakreem?

Selles, et toode tõesti soojendab, pole mingit kahtlustki. Kuna mul tegid esimesel kasutuskorral kõige rohkem valu tagareis ja tuhar, siis sinna ma seda kreemi määrisingi, lisasin ka natuke ürdiõli juurde. Mõni minut pärast kreemitamist tundsin, et okouuu, midagi vist tõesti toimub. 😀 Vaatasin end peeglist ja täpselt nagu toote kirjeldus ütleb: nahk oli punaseks tõmmanud. Umbes selline vaatepilt, nagu oleks saunas korralikult vihelnud. Tundsin kerget kihelust ja soojust, õnneks ei olnud see ebameeldiv ega valus. Umbes poole tunni jooksul see punetus tõmbas tagasi. Nüüdseks olen kreemi kasutanud juba mitu korda, nii lisaõliga kui ilma, samuti on katsejäneseks olnud härra Jooksja jalad. Soojendavas efektis pole kahtlustki.

Lihasvalu leevendamine on muidugi omaette küsimus. Kuna ilmad on parajalt soojad olnud, siis pole mul olnud eriti suurt tahtmist seda enne trenni peale määrida. Teate küll, mis suhe mul trenni ajal soojaga on (kes ei tea, siis trennis mulle soe ei meeldi). 😉 Seega täisefekti, kreemitades end enne ja pärast trenni, pole ma proovida saanud. Aga ilmselgelt soe lihas liigub paremini ja seega aitab kadakakreem juba tekkinud valuaistinguid vähendada küll.

Valu ennetamisel mingil määral aitab kreem samuti, eriti kui pärast trenni jalad 10–15 minuti jooksul massaažirulliga läbi rullida ning siis korralikult kreemiga sisse määrida / masseerida (kreem sobib ka massaažiks). Omaette küsimus, kas trenn oli üldse nii intensiivne, et lihas oleks üldse järgmisel päeval valusaks jäänud, aga pigem karta kui kahetseda, eksole. 🙂

Kuidas mina veel kreemi kasutanud olen? Kuna mul on natuke kehv vereringe, siis kipuvad mul tihti jalad ja käed külmaks minema, isegi kui panen toas villased sokid jalga. Mu ema võib teile rääkida lugusid, kuidas ta väikese Margiti voodit ja jalgu enne tuttu minekut fööniga soojendas, sest mul oli kogu aeg külm. 😀 Seega vahel, kui jalalabad jäätükikesed olnud on, olen nad kadakakreemiga kokku määrinud ja siis villasesse sokki pistnud. Soojendav efekt on väiksem kui õhema nahaga piirkondades nagu tuhar ja reis, aga soojaks teeb jalalabad küll. Talvel ilmselt proovin enne õue minekut selle kreemiga käsi ja jalgu masseerida, kui on teada, et peab pikemalt pakase käes viibima. Äkki aitaks isegi 30-kraadise külmaga käed-jalad kinda-saapa sees paremini soojas hoida? Peab proovima.

Nahrini tooteid saab uurida ja tellida SIIT. Kadakakreem maksab hetkel 16€ ja ürdiõli 13€.

Kas Sina oled soojendavaid kreeme proovinud? Milline on sinu lemmik?

* Postitus on sponsoreeritud.

Rubriik: Trenn

Triatloni vahetusalad: kuidas efektiivselt tegutseda?

ARVUSTUS: Nahrin kadakakreem ja ürdiõli*