Triatloni vahetusalad: kuidas efektiivselt tegutseda?

Kuna nii mõnigi inimene on tundnud huvi, millise plaani järgi ma Valga triatlonil oma vahetusala üles seadsin, siis kirjutan sellest natuke pikemalt.

Tegu on Joe Frieli raamatust ‘Your First Triathlon’ saadud kirjeldusega, milline võiks olla mugav asjade asetus vahetusalas. Tegin selle kohta arvutis ühe graafilise skeemi:

vahetusalaVahetusalasse sisenedes peab peas olema kiiver ning pead olema valmis kohtunikele näitama, et su ratta pidurid ikka töötavad. Seejärel otsid üles oma võistlusnumbrijärgse koha (kui rattad peavad olema paigutatud vastavalt numbritele) või valid ise koha (kui pole kindlat kohta ette määratud). Kui saad ise kohta valida, siis soovitan valida koha vahekäigule võimalikult lähedal, sest siis on sul lihtsam sealt rattaga kohe välja ja sisse joosta. Samuti vali selline koht, et peaks võimalikult vähe ratas käe kõrval jooksma. Kui koht on juba ette määratud, siis pead lihtsalt leppima sellega, mis said. 🙂

Ratas (kindlasti koos joogipudeliga ja madala käigu peal!) asetatakse hoidjasse. Võib juhtuda, et sinu asjadele mõeldud ala jääb rattast paremale, vahel aga vasakule. See oleneb ilmselt korraldajast, võistlusest jms. Minul on siiani asjad alati paremale läinud, seega tegin skeemi samuti. Tagaratta kõrvale viskan ma maha froteerätiku, kuhu saab pärast ujumist jalgu pühkida. Kuna enamasti tuleb pärast veest väljumist päris pikalt paljajalu vahetusalasse joosta, siis saavad jalad igasuguse liiva ja sodiga kokku ja on hea enne jalatsi jalga panemist jalad kiirelt ära pühkida.

Esiratta kõrval jagan ala kaheks. Paremale poole asetan rattakingad. Rattakingade ninad peaksid olema suunatud sinust eemale. Kuna mina kasutan sokke, siis parema jala soki panen kergelt paremasse rattakinga ja vasaku oma vasakusse. Parem on sokke mitte kasutada, sest nende jalgapanek vajab aega, aga kuna minul hõõruvad kõik asjad jalad veriseks, siis sokkidest ma ei pääse. :/ Kui sina kasutad rattaga sõites jooksutosse, siis paremale poole lähevad (koos sokkidega) jooksutossud.

Vasakule poole läheb rohkem asju. Kõige alla lähevad jooksutossud (soovitatavalt võiks neil tavaliste paelte asemel peal olla triatloni jaoks mõeldud kiirkinnitused, ninad suunad jällegi endast eemale), nende peale nokats (tagurpidi, st ülemaine pool all), mida jooksu ajal kasutad. Soovitan nokatsit eriti pikkade juuste puhul, sest see aitab pikki ja kahe alaga juba sassi läinud juukseid ilusti paigal hoida. Kui sa kasutad tosse ka rattal, siis on kõige alumine kiht vasakul pool nokats. Kui sa nokatsit ei kasuta, siis on kõige alumine kiht kiiver (samuti ülemine pool all, st tekib selline ‘kauss’). Kiivri sisse asetad numbrivöö koos numbriga (numbrivöö on minu jaoks must have, sest ilma pole sul võimalik kuidagi numbrit ette ja taha keerata, pikematel distantsidel saab sinna kinnitada ka geelid) ja kiivri ääre sisse päikeseprillid. Rattaga sõites on prillid olulised, sest aitavad putukaid silmadest eemale hoida.

Põhimõtteliselt on loogika lihtne: mis läheb selga/külge esimesena, peab asuma su asjade ‘hunnikus’ üleval.

Ongi vahetusala valmis! 🙂

Vahetusalades võiks toimida umbes nii:

Kohe pärast veest välja saamist kisud peast ära ujumisprillid ja -mütsi. T1-s (ehk 1. vahetusalas) viskad need asjadest ülespoole paremale poolele (vaata skeemi) ja tõmbad jalatallad rätiku peale puhtaks. Alustad paremalt poolelt: paned jalga sokid (kui tahad) ja rattakingad (või jooksutossud, kui ei kasuta rattakingi). Seejärel lähed vasaku poole kallale: paned külge numbrivöö (number jäägu selja peale), päikeseprillid ja kiivri pähe. Alles siis, kui kiiver on peas ja kinni, võid puudutada oma ratast. Võtad ratta ja jooksed ratas käekõrval jooneni, kust võid minna ratta peale ja sõitma hakata.

Rattadistantsi lõpus pead ratta pealt maha tulema jälle enne joont. Siis jooksed ratas käekõrval oma vahetusalasse. T2-s (2. vahetusalas) paned ratta hoidjasse, alles siis võid lahti teha kiivri paela ja kiivri ära võtta (!!!). Võtad ära rattakingad, paned mütsi pähe (või tõstad selle maha; mina tõstan maha, kuna pikkade juustega on aega säästvam see jooksu ajal pähe sättida) ja paned jalga jooksutossud. Kui sul olid rattal jooksutossud juba jalas, siis vahetust tegema ei pea ja seda kiirem oled. Keerad numbri selja pealt kõhu peale, haarad mütsi (kui sa ei pannud seda kohe pähe), hakkad liikuma (ja paned mütsi jooksu pealt pähe).

Palju õnne! Oled edukalt vahetusalad läbinud. 🙂 See pole kindlasti ainus hea vahetusala strateegia, vaid ainult üks nendest. Kõik muud soovitused ja arvamused on oodatud.


Märkus 1. Kui sa ei kasuta triatlonikombet, millega saab mugavalt läbida kogu võistluse riideid vahetamata, siis pead kasutama veel lisaks lühikesi pükse ja T-särki. Skeemil peaksid need asuma sokkide peal paremal poolel, sest need lähevad selga esimesena. Sama kehtib soojade riiete puhul, kui võistlus toimub külma ilmaga. Mina soetasin endale triatlonikombe väga soodsalt eBayst.

Märkus 2. Kui kasutad kalipsot, peaks see maanduma seljast võttes mütsi ja ujumisprillide juurde.

Märkus 3. Kõik kinnitused (jooksutossude paelad, rattakingade kinnitused, kiivri kinnitus) peaksid olema lahti, et mitte kulutada vahetusalas aega nende lahti harutamisele.

Märkus 4. Kui soovid kasutada pulsivööd ja -kella, mis ei ole veekindlad, siis pead need külge panema 1. vahetusalas. Sellisel juhul paneksin mina pulsivöö ja -kella paremale poolele kõige peale ning kinnitaksin need T1-s külge esimesena. Õnneks on mul veekindel triatlonikell, seega saan nii vöö kui ka kella enda külge panna juba enne ujumist ja hoida vahetusalades aega kokku.

Märkus 5. Kui vahetusalas on rohkem ruumi, saab teha nii, et laotad oma asjad rätiku peale: paned rätiku paralleelselt rattaga (praegusel skeemil on see rattaga risti), tagarattapoolsesse otsa paned parema poole ‘hunniku’ ja esiratta poolesesse otsa vasaku poole ‘hunniku’. See muudab vahetused veel mugavamaks. Valga triatlonil ma seda näiteks teha ei saanud, sest ruumi oli vähe ja rattahoidja puidust raam oleks sellist set-up‘i segama hakanud.

Advertisements

3 thoughts on “Triatloni vahetusalad: kuidas efektiivselt tegutseda?

  1. Tegelikult ka triatloniga alustaja, kel pole veel triatlonikombet, ei pea aega raiskama lühikeste pükste ja pluusi peale, kuna triatlonit on võimalik läbida ka nt trikoo ja lühikeste liibuvate pükstega, millega lähed kohe ujuma. Ka jalgade kuivatamine on ülemäärane, kuna sokkides kuivavad jalad kohe ja nii lühikeste distantside puhul ei tohiks ka hõõruma hakata (kuigi loomulikult oleneb see inimesest ja kogemustest). Aga eks lõppkokkuvõttes ole igaühel oma stiil ja meetod, mis kõige paremini töötab 🙂

  2. Kui vahetusala on üles ehitatud reeglitepäraselt, siis pole vahet kuhu ratta paned, sest ratas-käekõrval-jooksmist on summana igast punktist ühepalju. Vahe on ainult selles, kas pikema maa jooksed enne rattadistantsi või pärast ratast kohale viies. Enda elu saad kergemaks teha sellega, et valid kas paned rattahoidjasse esijooksu või tagajooksu.
    Valgas näiteks oligi reeglitepärane nö “võrdne” vahetusala ja ratas käekõrval joosti kokkuvõttes sama maa juhul, kui ratas asus ujumisest tuleku värava juures, ja juhul kui ratas asus rattale mineku värava juures.
    Numbrikummi võib panna ka ratta külge. Esiteks ei pea selle järgi siis kummardama, teiseks ei jää jalgu ja kolmandaks on sedasi hea oma ratast ära tunda tuhandete teiste seast (kuigi oma koha markeerimine on tegelikult reeglite järgi keelatud 😛 ).
    Ja tõesti, märja naha peale särgi ja pükste sikutamine võtab VÄGA kaua aega.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s