Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Kuna Pärnu oli veel kehas sees, tegime ainult ühe väga lühikese 20-minutilise jooksu ja siis pikk rullimine ja venitamine otsa. Jooksusamm oli ikka tönts mis tönts. 7:06 min/km, 142 bpm. Samas päeval käisin ka massaažis.
Teisipäev: lihashooldus. Lõpuks on jälle lihashooldus tagasi, jee! 🙂 Saime ilusti tund aega lihastele rulli ja venitust anda. Need kinnituskohad on ikka oi-oi-oi… Massaažis olid nad nii valusad, et roni või küüntega mööda seina üles massööri eest. Aga õnneks Herje Aibast teab, mida ta teeb. Igal aastal on ta maratoniks mu jalad hästi toimima saanud. Ka seekord.
Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Viimane võistluseelne trenn. Minu süsivesikute mahalaadimine oli jõudnud viimase täispäevani ja seega olin “kütusest” täiesti tühi. Alustuseks ikka kenasti soojendusjooks ja jooksuharjutused-lahtijooksud. Siis maratonitempos 2×1000 m. Maratonitempoks võtsime ette 5:15 min/km. Sain juba seal aru, et päris nii raske see maratonitempo olla ei tohiks, isegi teiperi ajal mitte. Jooksin selle küll ära, aga pulss oli kohe 173 ringis. Andis mõtlemisainet küll.
Neljapäev ja reede: trennivaba. Sai jälle süsikaid süüa, juhei!, hullult tööd teha, mitte nii juhei, ja paar päeva mitte joosta.
Laupäev: võistluseelne soojendus. Tegin sama soojenduse nagu eelmisel aastal: 2 km sörki, natuke võimlemist, jooksuharjutusi ja paar lahtijooksu peale ja kilomeetrike sörki kodu poole. Küll seal Anne kanali ääres liigub ikka kahtlast rahvast laupäeva hommikul… Johaidii. Ellu jäin õnneks. 😅 Jalg oli päris hea ja värske, kohe uskumatult mõnus. Tekitas jälle halva tunde, sest teate küll, mis lugu selle liiga kerge võistluseelse päevaga mul on. Õnneks seekord väga see paika ei pidanud. Samas pulss kippus ikka üles minema, sest üle 20 kraadi ja päike on ikka väga palav ilm jooksmiseks.
Pühapäev: Tallinna Maraton. 3:51:02 – hell yeah! 😍 Pea 8 minutit sai ajast maha kooritud. Väga lollisti joostud jooks – kes Treeneri õpetust ei praktiseeri, see saab lõpus surma (Margiti vanasõna) –, aga tulemusega saab ikka väga rahul olla. Vaatamata seinale ja raskeimatele lõpukilomeetritele sai vinge tulemus kirja ja emotsioonid olid ikka lõpus sellised, et hoia pisaraid kinni. Mina olen õnnelik! Ja järgmisel maratonil juba palju targem. 🙂
Kokkuvõttes:
Järgmisel nädalal tuleb palju puhata ja ülejärgmisel juba noa alla minna, et need mandlid maha jätta, seega kes teab, millal mul trennide nädalakokkuvõttesse midagi üldse kirjutada on. Maratoni kokkuvõtte saate järgmisel nädalal. 🙂
Nourish, Train & Flourish 