Rubriik: Trenn

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Viimane lõigutrenn enne Raplat. Alguses ikka kõik vana drill: soojendus, harjutused, lahtijooksud. Siis 7×400 m staadionil. 🙄 Üldiselt tundsin mingit jõhkrat väsimust sees ja ega see palavus midagi just kergemaks küll ei teinud. Tempod tulid: 4:38, 4:58, 4:42, 4:53, 4:47, 4:49, 4:53 min/km. Pulss rühkis 167–170 kandis.

Teisipäev: trennivaba. Nühkisin remonti teha. Kas see kodu valmissaamine tekitab kunagi selle maagiliselt hea tunde, mis kõik need halvad mälestused kaotatud ajast, tehtud pingutustest ja kogetud valud minema viib? 🤔

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Kerge viimane võistluseelne treening. Sörkisime kergelt soojaks, tegime mõned jooksuharjutused ja siis 2×1000 m lõigud korraliku vahepealse taastumisega. Kerge just ei olnud, aga kangutama ka ei pidanud, 4:40 plaanisime mõlemad lõigud joosta ja tulemuseks saime 4:42 ja 4:38, keskmine lõigu pulss jälle 167–170 bpm. Täitsa asjalik tulemus ju? Eriti arvestades, et kolmapäeval oli veel kuum ilm.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: trennivaba. Arvate, et lebotasin kaks õhtut ja puhkasin, nagu oleks pidanud tegema? Noup. 🙄 Kes siis remonti teeb? Teadsin, et ei tohi, aga kodu on vaja kunagi ikka valmis saada…

Laupäev: trennivaba. Käisin äiapapa juubelil ja tegime natuke remonti ja hommikul tegin esimese asjana kerge võistluseelse soojenduse: 2 km sörki, võimlemine, jooksuharjutused ja kaks lahtijooksu ja sörkisin 1 km koju tagasi. Ei olnud kerge jooks. Väsimus oli tohutu sees.

Pühapäev: Rapla Selveri Suurjooks. Midagi suurt seal minu jooksus ei olnud, noh, peale suurte negatiivsete emotsioonide ja korralikult oodatust suurema finišiaja. 😐

• 

• 

• 

Kokkuvõttes:

Järgmisel nädalal tuleb ilmselt kergem trenninädal, midagi siin enne Narvat – jäänud on 12 päeva – nagunii enam päästa ei saa. Eks ma leinan oma leinamised nende ebaõnnestunud võistluste üle ära ja eluga tuleb edasi minna. Üritan paar nädalat natuke vähem remonti teha, et poolikul ikka päris surma ei saaks, sest Narva on üks mu lemmikvõistlusi, kuigi ka seal on nii mesimagusaid kui ka mõruhapusid kogemusi saadud. 🤷🏻‍♀️ Rekordite püüdmine jäägu järgmisesse aastasse, sest ma tunnen, et praegu ma lihtsalt ei jaksa rohkem peaga vastu seina joosta ja pettuda. Vähemalt on Narva Energiajooks hea põhjus vanematel külas käia, seegi hea.

Ahjaa, blogide paremusjärjestusse seadmine saab ka järgmisel reedel otsa; kes tahab, see leiab mu viimasest alakategooriast: LINK. #parimspordihalablogi😂

Kuhu see maikuu kadunud on, kuhu?! Müstika. Võtame selle nädala kiirelt kokku.

Esmaspäev ja teisipäev: trennivaba. Ma olin Maastikumaratonist ikka nii totaalselt läbi, et kaks päeva polnud isegi mingit isu jooksma minna. Kella recovery time näitas pärast võistlust 3 days, täpsemalt 78 tundi, seega polnud ma isegi kolmapäevase trenni alguseks kella järgi uueks trenniks valmis. 😂 Tegin mingeid remondiasju ja “nautisin” lihasvalu.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Taastav trenn. Tegime vaid 30 minutit taastavat jooksu, mis osutus ikka päris raskeks: keha oli väsinud, vaim oli väsinud, mootor oli väsinud. 7:00 min/km, 141 bpm VO2max kukkus veel, nüüd juba 48 peale. Seejärel rullisime, venitasime ja jutustasime.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: kerge jooks. Olin terve päeva töiste tegemistega rakkes, koju jõudes olin täiesti omadega läbi, siis läksin õue veel meie vastvalminud soojuspumba katet viimast korda üle värvima (õues peadpidi kuskil elupuudes ronimine, värvipoti pikali ajamine ja kogu see töö ajas ikka korralikult ropendama), potistasin paar oma toataime uutesse pottidesse ja kella poole kümne paiku jõudsin alles jooksurajale. Plaan oli joosta kergelt 40 minutit. Numbrid olid superilusad – 6:06 min/km, 145 bpm, VO2max tagasi 49 peale –, aga enesetunne oli selline väsinud ja meh. Aga noh, vähemalt numbrid olid lubavad ja ilm hästi mõnus. 🙂

Laupäev: trennivaba. Terve päeva tegelesin oma tellisseina restaureerimisega ja mitte kuskile sellega ei jõudnud. 12-tunnine tööpäev. Ammu pole nii mustade emotsioonidega remondipäeva olnud. Kuskile Muuseumide Ööle jõudmisest polnud juttugi, kuigi lootsime õhtul kuskile ikkagi jõuda. Kahju. 😕

Pühapäev: kerge jooks. Ootasin õhtuni, et natukenegi jahedam oleks. Päeval oli ikka korralik leitsak väljas. Õhtul oli nii mõnus ilm: kerge tuuleke, päikeseloojang ja soe, aga mitte palav õhk. Lihtsalt mõnus. Mõtlesin tunnikese omi mõtteid ja jooksin Annelinnast läbi Ihastesse. Ihastes ei eksinudki ära, mis tekitab küsimuse: kas ma ikka päriselt jooksin Ihastes? 😂 Jalad olid rasked, aga hea tunnike iseendale. VO2max tõusis tagasi 50 peale. 5:59 min/km, 151 bpm

Kokkuvõttes:

Suurt midagi sel nädalal ei teinud, tuli rohkem puhata ja loota, et Raplas on olemine värskem kui viimasel paaril nädalal. VO2max, mis mu Garminil just igapäevaselt ei muutu, on viimase kahe nädala jooksul liikunud üliaktiivselt, st tõustes/langedes praktiliselt igas trennis ja tehes selliseid hüppeid: 50-51-50-49-48-49-50. Näis, mis see vorm seal kaugel Raplamaal teeb.

Vaba aeg sai väga suures osas pühendatud remondile – what else is new? – , sest härra Jooksja ehitas praktiliselt terve Eestis oleku nädala jutti ja mina tahtsin ka oma panuse anda. Kopp on nii sellest remondist ees ja tahaks, et see juba läbi oleks. Kõik venib ja tahe hakkab otsa lõppema. Kõrini. Andke meie elu tagasi…

Järgmisel nädalal tuleb selle kuuma ilmaga trennid kuidagi üle elada – homme 27 kraadi ja lõigutrenn 😐 – ja loota, et pühapäeval ilm Raplas jooksjatele halastab, kuigi suurima tõenäosusega saab seda 10 km seal jälle saunas joostud. Mis ei tapa, see teeb tugevaks väsitab. 😉 Pöidlad pihku!