Workout Week 28.01–3.02.2018

Tere, veebruar! 🙂 Alanud on minu sünnipäevakuu ja loodetavasti ka viimane tõsine talvekuu.

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Fartleki päev. Mulle endale tundus, et olin juba terve, aga igaks juhuks võtsin veel kergemalt. Fartlekis tegime sellist süsteemi: 7+3, 6+4, 5+5, 5+5. Tegu on siis minutitega ja neist esimene märgib kerget jooksu ja teine veidi tempokamat jooksu, aga mitte nii hullu, et veri ninast väljas, vaid sellist meeldivat tempotõusu. Mina võtsin need tempo tõstmised eriti kergelt (5:45–6:10 min/km) ja hästi mõnus jooks oli kokkuvõttes. Tundsin end hästi, mitte haigelt ja väsinult: jei! 🙂 6:38 min/km, 151 bpm.

Peale tegime otseloomulikult pika ringi ÜKEt kogu kerele ja seljale. Ikka täitsa läbi võeti need lihased. Nii võib isegi kevadeks ja kogu hooajaks äkki tugevaks saada? 😅

Teisipäev: BodyPump. Arvasin, et hoian veel igaks juhuks end natuke tagasi, juhuks kui haigus pole veel kehast kadunud, aga kui Treener jälle sama listi peale pani, mis reedelgi mängis, oli minu pea kohe game on režiimis. Võtsin korralikult raskusi, eriti rinna- ja seljaloos (7,5+7,5 kg kangil), nautisin ja kõik pingutasin ära. Nii hea oli kohe olla pärast üht korralikku trenni üle nädala tõbist olemist. 😍 Koju tulles oli lisaks vaja kogu sissesõidutee, majaesine tänav ja hoov lumest puhtaks rookida. Ja seda lund oli ikka palju…

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev. Mina tundsin end täiesti normaalselt ning juba soojendusjooks ja jooksuharjutused andsid märku, et haigus vist selleks korraks on mu kehast lahkunud. Lahtijooksude ajal olid jalad ikka müstiliselt head. Kerged, lennukad, mõnusad.

Lõigud olid aga sellised, kokku kolm identset blokki:

  • 200 m: 4:01, 4:31, 4:12 min/km
  • 300 m: 4:27, 4:23, 4:20 min/km
  • 200 m: 4:29, 4:11, 4:10 min/km

Vahele üks ring rahulikult ja blokkide vahel 5 minutit rahulikult. Kõndima ei pidanud üldse, sest pulss tegi jube hästi koostööd ja langes täpselt nagu pidi. Tempod olid ju tegelikult minu kohta väga korralikud. Jäin väga rahule selle trenniga. 🙂 6:13 min/km, 151 bpm.

Lõppu tegime veel natuke alakehale ÜKEt ja pöiale tõusud andsid endast veel reede õhtuni tunda.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: jooks + BodyPump. Nii masendav ja kiire päev oli, et kuidagi ei saanud õigeks ajaks TYSKi mindud, seega joosta sain ainult 20 minutit. 😕 Asi seegi. 7:04 min/km, 131 bpm. Pumpis tegime jälle vanadest kavadest miksitud trenni ja nii mõnus vaheldus oli. Laupäeval oli ikka kogu kere natuke hell, kõige hullem vist selg. Järelikult: toimis. 😉

Laupäev: trennivaba. Sõna otseses mõttes terve päev koristasin ja korrastasin korterit. Saaks kuidagi juba ehitustolmust ja tööriistadest ning materjalidest vabaks selle olemise siin, oleks ikka nii palju lihtsam…

Pühapäev: pikk jooks. Plaanis oli 1:40, aga tuli natuke rohkem ja täiesti planeerimata sai kodu ukse ees 15 km täis. Õues oli nii mõnusalt soe ja natuke isegi kevadine, aga kahjuks käis sellega kaasas märg, lompe täis ja plögane teekate. Seltskond oli aga ikka hea – pundiga pikka jooksu teha on ikka palju mõnusam kui üksinda – ning aeg läks lennates. Las suusatajad peavad oma Tartu Maratoni ära ja siis võiks küll kevad juba tulla. 🙂 147 bpm, 7:13 min/km. 

Pärast jooksu sain muidugi jälle lund rookida, mis tänu sulale oli ikka väga märg ja raske. Aga vähemasti sai minu rookimisnädal nüüd jälle läbi.

Kokkuvõttes:

Täiesti korralik nädal, üks kolmest sellest kasvava koormusega blokist jälle tehtud.

Järgmisel nädalal saab kolmapäevane trenn ilmselt raske olema, sest koos tänasega tuleb mul neli trennipäeva jutti. Hea meelega jätaks teisipäevase Pumpi vahele ja teeks ainult reedese, aga reedel ma töö tõttu kahjuks Pumpi ei jõua ning asendan selle ilmselt ühe õhtuse kerge jooksuga, pärast pikka istumisepäeva. Pikk jooks läheb ikka pikemaks ja muu annab Treener ette, seega ise midagi palju mõtlema ei pea, see on alati suurepärane. 😅

Sünnipäevajooksuni: 4 nädalat.

Workout Week 21.–27.01.2019

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Terve nädal oli TYSKi sisehall hõivatud kas sTARTUp Day toimumise, selle ülessättimise või mahavõtmisega. Ilm oli päris krõbedalt külm ja ainus variant oli õues joosta. 😕 Seitse vaprat toppisid end korralikult kihiliselt riidesse ja tegid õues ühe natuke tempokama jooksu (6:39 min/km, 148 bpm), et noh, külm ei hakkaks, ja siis lõkerdasid naerda ja tegid ÜKEt. Päris hea esmaspäeva õhtu, pole midagi öelda. 🙂

Teisipäev: BodyPump. Esmaspäeva õhtu võis päris hea olla küll, aga teisipäeval tundsin, et nohu on tekkimas ja päris terve olemine just ei olnud. Kuna ma tundsin end siiski hästi, siis mõtlesin, et siseruumi võin ju ikka trenni minna. Tegin ilusti oma Pumpi ära, jaksasin kõike teha, pulss oli täiesti tavapärane. Ehk ei jäägi haigeks? 🤔

Kolmapäev: trennivaba. Noup. Kolmapäeval olin nagu laip siruli maas – palavikku ei olnud, aga kare kurk ja kinnine nina tegid olemise õudselt kehvaks – ja lürpisin mitu kruusi ainsat teed, mis mulle maitseb: Greenfieldi Summer Bouquet vaarikatee. Uhasin sinna muudkui idast toodud mett sisse, olin poolpikali voodis teki all soojas ja muudkui tegin arvutis tööd, sest mõned tähtajad kahjuks ei oota… Proovisin natukenegi tervemaks saada, et sTARTUp Day’st osa võtta. Mingist fartlekist õues ei olnud loomulikult juttugi.

Neljapäev: trennivaba. Olin sTARTUp Day’l ja õhtul tõstsin meie magamistoa kapi sisud ringi ja sättisin kogu kapi Konmari meetodi järgi korda. Energia hakkas tagasi tulema. 🤗

Reede: BodyPump. Olin jälle sTARTUp Day’l: vähemalt mina jäin küll festivaliga väga rahule. Ainus jama oli see, et terve päev oli mul üpris jahe, sest konditsioneer töötas vist küll täispööretel. Koju minnes oli jälle õues umbes miinus miljon ja ikka päris külm hakkas. Kust leida eetiliselt toodetud põlveni pikkusega minimalistlikku sulejopet, millega -20C ilmaga oleks soe? #missionimpossible

Õhtul seadsin aga sammud BodyPumpi. Hääl oli nasaalne ja nohu ikka piinas, aga palavikku mul jätkuvalt ei olnud ja olemine oli mitu korda parem kui kolmapäeval. Trennis võtsin teadlikult kergemalt, et mitte kohe organismile hullu pauku kirja panna. Tunne oli täiesti okei ja kuigi põsed vahepeal kahtlaselt palju õhetasid, siis nõrkust mul polnud ja kodus kraadides polnud ka palavikku. Tegime miksitud kavasid ja üldiselt oli superhea trenn. Oleks ainult saanud veel maksimaalselt pingutada ka… Aga aega on selle kiire asjaga.

Laupäev: kerge jooks. Kahtlesin ja kõhklesin pool päeva, aga pärast koristamist ja kliendile fotode valmis tegemist otsustasin siiski jooksma minna. Päris terve ma muidugi veel ei ole, sest päevas tuleb ikka mitu korda ikka veel nina nuusata ja kohati tuleb mingi köhatus peale, aga otsustasin end ikkagi ilusti riidesse toppida, bufi silmini näo ette tõmmata, et mitte jääkülma õhku sisse ahmida, ja vaikselt oma 6 km ringile sörkima minna. Tegin meelega sellist ringi, mille vajadusel saan lihtsalt lühemaks teha: kui pulss ikka lakke lendab, siis see on märk sellest, et keha on haige ja väsinud ning tuleb suund tagasi koju võtta. Ilm oli imeliselt ilus – päike vaikselt hakkas loojuma, 0 km/h tuult ja ca -8 kraadi – ja ma nautisin oma 45 minutit sörki 100%. 🙂 (7:07 min/km, 146 bpm) Eks näis, kas see otsus hammustab mind homme tagumikust (loe: ninast ja kurgust).

Pühapäev: trennivaba. Homme teen tubaseid toimetusi ja puhkan.

Kokkuvõttes:

Minu põhieesmärk praegu on terveks saada. See nädal pidi nagunii olema kergema koormuse nädal ehk puhkenädal, aga järgmised 3 nädalat on plaan jälle koormust kasvatada ja vaikselt minu sünnipäevajooksuks – jäänud on vaid 5 nädalat – pikki otsi laduda. Selleks on tarvis aga täie tervise juures olla. Pöidlad pihku! 🤞