Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala trennid.
Mul pole vist ükski nädala kokkuvõte juba ammu nii tihe olnud. Oli tõeline jooksunädal, sest 5 jooksutrenni nädalas on minu jaoks (liiga?) palju. Mis edasi saama hakkab – see alles selgub.
Esmaspäev – tavaline taks: Jooks Jõud Venitus + BodyPump. Millegipärast olid sellel päeval kõik keskmised pulsid mõned löögid tavapärasest madalamad nii jooksus kui ka Pumpis, kuigi kiirused ja pingutus küll kehvemad polnud. Kusjuures olen ma mitmel korral seda täheldanud, et pärast sellist 1,5–2-tunnist jooksu läheb mul järgmisel päeval pulss natuke alla. Ma loodan, et see ei ole kella viga. 😛 Igal juhul kerelihased said jälle täiega vatti ning joostes andsid sääred ja tallad ikka veel eelmisest kolmapäevast tunda (hull!). BP-s ei saanud treener paljusid asju meiega täies mahus kaasa teha, kuna eelmisel päeval tehtud 63 km suusatamist pole ju naljaasi. Vanad käijad said natuke siis ees näoga teiste poole lugusid teha. Mina sain kükid, väljaasted ja õlad ning peab tunnistama, et mulle meeldib täitsa seal teiste ees olla. 🙂 See paneb veel rohkem pingutama.
Teisipäev: esimene Pikamaajooksu kursuse praktikum! Tegime kerge soojenduse (15 min) ning siis alustasime igasuguste kehahoidu ja jooksutehnikat puudutavate harjutustega. Alustasime ikka täiesti algusest: kus ja kuidas on käed, kehahoid ja nurk, õlavööde, jalad, pöid jne, sinna juurde vastavad harjutused ja hüpped ning lõppu päris palju põlvetõste harjutusi. Enamasti tegime sirgel harjutusi nii, et pool tegime vastavat harjutust ning pool väike kiirendus. Kokku võis päris hea hulk kilomeetreid tulla, aga neid ma tõesti lugeda ei oska. Martin Mooses ja Harry Lemberg seletasid kõik asjad väga hästi lahti, miks me iga harjutust teeme ja mida silmas pidama peab. Tundsin kohe, kuidas tarkust tuli. 😀 Õhtul käisin veel lihashoolduses ja hiljem sõpradega vastlapäeva puhul lauluväljakul uisutamas. Mida kõik head see pikk vastlaliug tooma pidi, eksole. 😉
Kolmapäevane JJV on oli minu jaoks ikka totaalne killer. Mu säärelihased olid seitsmendat (!!!) päeva järjest hellad ning iga jooksusamm oli valulik. Tuju läks kohe täitsa nulli ära ning ma olin ikka korralik mossitaja seal. Seda ei juhtu joostes minuga pea mitte kunagi, rääkimata siis veel JJV-s! Tegin oma 2 blokki 3×300 m intervalle ära, aga mida meeter edasi, seda kehvemas tujus ma olin. 
Lihasosas tegime bloki 2 korda läbi, üks blokk = 100 m väljaasteid (u 90 tk), 2×10 kükki ühel jalal, 2×20 puusatõstet, 1 minutit seina ääres istumist. Lõppu veel reie tagaosale üks harjutus ning trenn saigi läbi. Alles lõpuks tuli mulle elu jälle sisse tagasi, kui Maris ütles: “Tubli, hea töö!”. Nii vähe mul vaja oligi. 🙂 Vahel loevad need väiksed asjad ikka väga palju… Venituse ajal andsid sääred järele ning pärast kodus rullimist tundsin end jälle inimesena.
Neljapäeval toimus teine Pikamaajooksu praktikum. Seekord keskendusime ringtreeningule, kuid puudu ei jäänud ka mõned jooksuharjutused ning muidugi tavaline 15+15 minutit jooksu. Ringtreeningu osas said rohkem vatti jalad, aga tegime näiteks ka burpeesid. Kokku 2 identset ringi, mis mõlemad lõppesid 2×200 m väikeste “intervallidega”, kus pidime head jooksutehnikat praktiseerima, aga mitte liialt kiirustama. Jooksin kohe heaga viimasel positsioonil, sest mul oli intervalltrenn eelmisel päeval juba tehtud.
Reede: BodyPump. Nagu ikka oli reedene trenn ühe kõhuloo võrra pikem. Kuigi pulss ei läinud mul nii kõrgeks kui tavaliselt, voolas higi mee-le-tult, mingi hetk pidin õlaloos peaaegu nutma hakkama, kui sool silma sattus. 😀 Kuigi oleme peaaegu 3 kuud seda kava teinud, pole mul siiamaani veel koppa ette visanud, vist on hea kava.
Laupäev oli täielik puhkepäev (loe: istusin terve päeva kodus kirjutuslaua taga ja õppisin-õppisin-õppisin ning kõike ikka valmis ei saanud). Üle 1,5 nädala ei olnud mu säärelihased enam valusad.
Pühapäev oli sellelgi nädalal pikema jooksu päev. Tegin jälle nii, et jooksin tunde järgi ja pulsinäitu ei vaadanud. Lõpuks tuli keskmine 164 bp, mida on päääääris palju, aga enesetunde järgi ütleks, nagu oleks 150 pulsiga jooksnud. Õues oli väga vali tuul, mis umbes kolmandiku distantsist oli mulle täiesti vastu ning võttis kiiruse tugevalt alla, aga õudselt mõnus oli sellegipoolest. Käisin Ihaste pool ning tulin Võru tänavat pidi kesklinna poole tagasi. Sain natuke tõuse ja languseid ning Riia tänavalt peaaegu terve kilomeeter allamäge kihutada oli lihtsalt super. 🙂 Väike tõrvatilk meepotis siiski oli: umbes 3 km enne lõppu lõi mul vasaku tuhara pirnlihasesse korraks selline valu sisse, et jäin sammupealt seisma ning üritasin vaikselt tuharat venitada. See vist aitas, sest rohkem valu mind ei tülitanud. Kodus käisin jalad korralikult vahurulliga üle. Need nädalavahetuse pikad jooksud on see, mida ma kogu nädala ootan ja alati kõige rohkem naudin.
Kokkuvõttes: 11 h 45 min (neto: 9 h 25 min)
Oli väga sisutihe trenninädal ning joosta sai enam kui küll. Ideaalis ma 4 päeva järjest jooksmas ei käiks, aga praegune kava on asjaolude sunnil selline. Kuigi nädala keskel ähvardasid mu säärelihased enesetapu sooritada, jäin ma siiski ellu. Täna polnud joostes sääred kõige värskemad, aga ikka tunduvalt paremad kui näiteks neljapäeval ning ma tõesti nautisin jooksmist. Järgmisel nädalal on õnneks üks pikamaajooksu praktikum riigipüha tõttu vähem, samuti mahub nädalasse üks 2-tunnine BodyPump ning üks päris pikk jooks. Tuleb lahe nädal. 🙂
Nourish, Train & Flourish 