Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala trennid.

Esmaspäeval sõitsin tagasi Tartusse ning õhtul oli kavas kaks trenni: Jooks Jõud Venitus ja BodyPump. Kuna aega on viimastest 2,5-tunnistest trennidest juba üksjagu mööda tiksunud, siis lihtne ei olnud. Jooksutrenni lihasosad tegid kerelihased väga hellaks ning BP sinna otsa oli seega korralik pingutus. Häbi-häbi, oma tavapärast “kõik kätekad päkkadel” sellel korral teha ei jaksanud ning osa tegin põlvedel, pole mõtet lasta tehnikal lõplikult laguneda, sest siis ma trennist maksimumi kätte ei saa. Igal juhul oli tore olla tagasi oma lemmikklubis, parima treeneri ja mõnusate treeningkaaslaste juures. 🙂 Mul tuleb hirm peale, kui ma mõtlen, et võib-olla juba aasta pärast olen ma kuskil Tartust eemal…

Teisipäev oli puhkepäev. Lihashooldus oli tavapärasest valusam, sest rulli polnud mu lihased tundnud juba üle 3 nädala. Eriti kehv oli reie nelipea ja laisidekirme ning eks seal võis ka osa minu põlvevalu põhjustest peidus olla.

Kolmapäeval tegime JJV-s intervalltrenni. Lisaks soojendusele ja jooksuharjutustele tegime 5 korda läbi sellise bloki: 300 meetrit natuke kiirem ja ilusama jooksutehnikaga jooks, peale 2×230 meetrit aeglast. Kiirusele me seekord tähelepanu ei pööranud, jälgisime rohkem tehnikat ja päkal jooksmist. Pärast intervalle tegime veel jalalihastele trenni. 100 meetrit väljaasteid oli päris põnev. 😀 Hiljem läksin veel BodyPumpi, kus jalad eriti hästi tunda andsid. Kui kellegi vana käija jaoks on Pump liiga kergeks muutunud, siis tehke alla tunniajane või pikem jooksutrenn ning siis vaadake, kas on lihtne või ei. Mõjub VÄGA hästi. 😉

Neljapäev pidi olema puhkepäev, aga välja kukkus teisiti. Hommikul käisin YogaFunCis, mis oli mõnus nagu ikka ja alati. Rohkem ma oma halva tunniplaani tõttu sinna sellel semestril enam ei jõua. 😦 Sama päeva õhtul pärast esimest jutustavat kohtumist Pikamaajooksu aine õppejõu Harry Lembergi ja rühmakaaslastega olin ma spordiriietes, aga ühtegi sportlikku liigutust veel teinud polnud, sest rääkisime ainult kursuse ülesehitusest, eesmärkidest ja muust taolisest. Läksime Anetiga jõusaali kergelt ratast väntama. Oli väga kerge ja taastav sõit. Rohkemaks poleks nagunii mu jalad valmis olnud, eelmise päeva päkal jooksmine andis tunda nii tallalihastes kui ka säärtes. Kõik muud kohad oli BodyPumpist kanged. 

Lootsin, et reedeks on mu keha puhanud ja lihased pole enam valusad, aga oiiiiii, kui valesti ma arvasin. Plaanis oli pikem  jooks, aga see plaan kukkus kolinal kokku. Talla- ja säärelihased olid nii valusad, et joosta sain vaid 45 minutit ning sellest pidin umbes pool kõndima, et lihaseid veidike lõdvestada. Väga kehv jooks oli, oleksin pidanud oma keha kuulama ja koju lebotama jääma (tõenäoliselt ka eelneval päeval).

Laupäeval toimus TYSKis sõbrapäeva eritrenn ja ma lihtsalt pidin sinna minema, olgu siis lihased valusad või mitte. Sääred olid jätkuvalt surnud ning väljaastete loo pidin tegema lisaraskuseta, aga kõik muu sujus üpris plaanipäraselt. Olime riietunud punasesse ja roosasse ning Maris oli välja otsinud temaatilised laulud eelmistest kavadest. Mulle küll väga meeldis. 🙂

Pühapäev oli nädalaplaanis raudne puhkepäev, aga kui õues oli NII ilus ilm ja päike säras ühegi pilveta, siis ma ei suutnud kodus istuda. Süda nõudis õue ja jooksma. Läksin siis Ihaste poole uut silda uudistama. Jube mõnus jooks oli, sääred olid nagu imekombel peaaegu valuvabad ja lihtsalt jooksin oma tunnetuse järgi normaalses tempos ning ei vaadanud kella. Ausalt öeldes on mul kergelt üle visanud see pidev tempo maha võtmine, et pulssi all hoida. Seekord tuli keskmine pulss 160 bpm, enesetunne oli aga väga hea. Kas see on ebanormaalne?

---

Kokkuvõttes: 11 h 42 min (neto: 10 h 20 min)

Selle nädala plaani järgimisega läks nagu läks, ilmselgelt lendasin Tartusse tulles kõigele väga suure hurraaga peale, sest mul on nii hea meel tagasi olla. 🙂 Kuigi nädalasse mahtus paar lolli otsust, valusad säärelihased ja üks väga halb jooks, ei saa ma siiski üleliia nuriseda, sest üldiselt oli enamus trenne ju väga head. Always look on the bright side of life. 😉

Järgmisel nädalal algavad mul Pikamaajooksu kursuse raames pihta praktikumid ja neid ootan ma põnevusega. Kuna nad toimuvad teisipäeval ja neljapäeval, siis kahjuks puhkepäevadega hakkab päris kehvasti olema. Pean kuidagi nii planeerima, et saan oma asjad tehtud, aga vähemalt 1 korralik puhkepäev võiks nädalasse siiski jääda. Õnneks kui Lemberg kuulis, kelle käe all ma muidu jooksutrenne teen, siis ütles ta kohe ära, et käiksin kindlasti Jooks Jõud Venituses edasi, järgiksin eelkõige Marise soovitusi ning eks need tema praktikumid teeme vajadusel mulle natuke teistmoodi, et ei satuks näiteks nii, et kolmapäevases JJV-s teen intervallid ära ja siis tulevad need Pikamaajooksus uuesti jälle neljapäeval. Eks näis, mis saab. Küll asjad ise paika loksuvad.

---

PS! Kui keegi täna Tartu Maratonil suusatamas käis, siis jagage muljeid. 🙂 Ilma üle õnneks kurta ei saa, või mis?