Rühmatrennid – Lehekülg 167 – Nourish, Train & Flourish

Nädal algas päris hästi, aga lõppes mitte just päris nii, nagu ma lootsin.

Esmaspäev: BodyPump. Kuna eelmise pühapäeva 3 tundi tõusudel andis endast ainult tuharas märku, siis otsustasin ühe trenni ikkagi teha. Nüüd sain 96. kavast juba paremini sotti ja mulle tõesõna meeldib absoluutselt kõik. 🙂 No nii hea kava on! Pumpiks iga jumala päev, kui see mõistlik oleks. 😀

Teisipäev: puhkus. Lihashoolduses olid jalad ikka korralikult valusad eelmise pühapäeva 500 tõusumeetrist, kõige hullemad olid vist sääred. Väga väga hull masohhism.

Kolmapäev: JJV. Tavapärane: jooks, jalalihased, jooks, jalalihased. Jooksuosades püsis pulss kenasti 140 ringis selle aeglase mõnusa tempoga. Jalalihaste 1. blokis ühel jalal kükid, raskusega jalatõsted, puusatõsted, ettekallutused ja reie tagaküljele paarisharjutus. Uh, täitsa läbi võttis jalad. Aga 2. blokk oli hullem: 100 meetrit väljaasteid ja siis seina ääres istumine. Mõtlesin, et prooviks jälle 10 min istuda nagu eelmisel nädalal. Siis mõtlesin, et teeks 11. Kuskil 10. min kandis ütlesin Kristelile, et innusta nüüd mind kuidagi. 😀 Ta ütles, et istu tunni lõpuni. Ma siis vastu, et OK. 😀 Istusingi 15 minutit täis. Hell yeah! Valmistumine JJV jõulukatseteks täies hoos.

Neljapäev: YogaFunC. Painduvus, mis minu puhul niigi null on, oli tollel hommikul veel kohutavam. Mis seal ikka. Mõnus tund sellegipoolest.

Reede: BP. Enne Pumpi käisin kerget soojendusjooksu tegema ja minu kahjuks tegi parem põlv, mis endast eelmisel nädalavahetusel Vooremäel märku andis, natuke ikka häda. Pump oli tore, kuigi seda põlve tundsin paaris kohas ikkagi kergelt endast märku andmas. Otsustasin, et pühapäevane jooks jääb ära. Kuna reedene BP on alati pikem, siis lisaloona tegime Sally kätekõverduste challenge’it. Ma tegin kogu loo põlvedel, aga ikka nii julm oli. Uus BP kava on kätele päris koormav ja sinna lõppu veel 3,5 minutit kätekaid… Raske noh. 😀

Valusa koha märkisin tulega. Minul aga on see valu paremas, mitte vasakus põlves.

Laupäev: puhkus. (Loe: istusin raamatukogus)

Pühapäev: puhkus. (Loe: istusin raamatukogus) Mõtlesin küll hommikul vara TYSKis ratast sõita (muidu oleks ujuma läinud, aga Auras on täna võistlused), aga kuna magama sain vist alles poole kahe paiku, sest naabrid otsustasid pidutseda, siis valisin seekord unetunnid. Las see põlv ja kogu keha siis puhkab natuke rohkem see nädal.

Kokkuvõttes: 6 h 5 min (neto: 5 h 5 min)

Selline natuke tagasihoidlikum nädal sai siis kokku. Jooksukilomeetreid kogunes eriti vähe, aga mis seal ikka. Sellel aastal neid omajagu juba koos ka. Kui põlvekene nüüd terveks saaks, siis järgmisel nädalal saaks kenasti eelmise aasta kilomeetrid ilmselt ületatud kah. 🙂 Loodame, et puhkusega annab põlv järele. Ega seal midagi katki iseenesest ei ole, lihtsalt sai eelmisel pühapäeval liiga palju koormust nendel nõlvadel ja laskumistel. Küll ta terveks saab. Et siis Pekist Priiks üritusel jälle põnts panna. 😀 Ahjaa, sinna registreerisin ma end esmaspäeval ära. 🙂

Kas homme jooksen või mitte, eks seda näitab ainult aeg. Järgmisel pühapäeval tahaks veel ühe jooksumatka teha, kui vähegi tervis lubab. Samuti on mul vaja positiivsele tulemusele ära teha magistriastme (ja mõneks ajaks ilmselt kogu mu elu) 2 viimast eksamit, üks esmaspäeval ja teine reedel. Nendeks valmistumiseks läheb kõik mu aeg. Siis jääb teha veel üks ökonomeetriline projekt, et sügissemestrile joon alla tõmmata, ning edasi vajab magistritöö kirjutamist…

Aga praegu jään põnevusega ootama reede õhtut, sest siis algab mul 2 nädalat töövaba jõuluvaheaega ja saan kõigi oma kallite inimestega mõnusalt aega veeta ja 3 blogipostitust on plaanis samuti valmis saada. Ei suuda enam ära oodata! 🙂

Esmaspäev: JJV + BP. Jooksuosa läks seal sisehallis isegi suhteliselt kiiresti, sest oli, kellega juttu puhuda. 🙂 Jõuosas olin kuidagi väga oimetu ja võimetu. Ikka väsimus sees sellest sotsiaalsest nädalavahetusest. BodyPumpis tegime viimat korda miksitud kava, sest juba reedel tuli uus kava. Miksitud kavad lähevad alati peale.

Teisipäev: puhkus. Lihashoolduses andis tuhar ja reis nii hullult tunda eelmise päeva kiirete kükkidega jalaloost. Kadri venitas puusapainutajad jälle lahti. Põrgulik valu, aga nii hea lõpptulemus.

Kolmapäev: JJV. Kaalusin, kas üldse minna, sest jalad olid BP-st veel nii valusad. Muidugi läksin. Vana hea 20 min jooksu, 20 min jalalihaseid, 20 min jooksu, 20 min väljaasteid ja seina ääres istumist. Wall-sitis oli plaanis 3×2 min 30 sek vahedega. Pakkusin Kertule, et teeme 6 min järjest. Maris ütles, et tehke siis koos teiste pausidega järjest ehk 7,5 min jutti. Ok. Teeme nii. Kui see aeg lähedale jõudis, otsustasime teha 8 minutit. Kui see läbi sai, siis otsustasime, et 10 min jutti pole probleem. 😀 Polnudki. Ja seda veel nii valusate jalalihastega nagu mul tollel päeval olid. Hell yeah!

Neljapäev: YogaFunC. Tore-mõnus-hea hommikune jooga. Lõpus proovisin pea peal seisu ka üle aasta. Sain end asendisse seina najale küll, aga väga roostes olen. Peaks jälle harjutama hakkama…

Reede: BodyPump. Uus, 96. programm esimest korda TYSKi seinte vahel. Kui nüüd päris aus olla, siis sellest kavast on vähemalt esialgu minu lemmik soojendus. Ups. 😀 Mis veel meelde jäid, olid raske kätekõverduste komboga rinnalugu, palju triitsepsi kätekõverdusi, huvitav ja raske biitsepsi lugu, päris OK väljaasted ning jälle ei anta õlaloos kätekõverdusi. Ropendaks kohe sellise asja peale… Üldiselt tundub hea kava. 3 6-minutilist lugu ka. Korralik.

Laupäev: puhkus.

Pühapäev: pikk jooksumatk vahelduval maastikul. Käisime jooksugrupiga Vooremäel üht väga pikka jooksumatka tegemas. Eks ilmselt aimate, et käsil on ettevalmistus 2. jõulupühaks, kui toimub Pekist Priiks. Ilmselt saab see teekond sellel aastal samuti ette võetud, seekord lubasid kaaslased, et mind üksi maha ei jäeta. No vaatame. 😀 Tänane trenn oli Vooremäe väga vahelduval maastikul süsteemiga 5 minutit kõndi ja 5 minutit jooksu. Niimoodi 18 korda ehk 3 tundi järjest. Esimene tund oli kõik fun and games, täitsa tore oli, kuigi pulss kiskus sellisel maastikul ikka väga kõrgeks. Edasi hakkas juba raskemaks minema. Kuskil 2 tundi pidasin väga hästi vastu. Siis hakkasime rajalt eemale kuskile metsadesse minema (meil oli üks teadlik ‘rajameister’ olemas, kes kõiki teid tundis) ja jõudsime lõpuks isegi karjääri. Ronisime mööda ülijärsku nõlva all ja siis turnisime üles nagu alpinistid. 😀 Lõpus hakkasin juba rohkem kõndima, sest no ei tõusnud need jalad enam, et neid tõuse võtta. Põlved ja alaselg andsid ka korralikult tunda ja ei hakanud seal vigastusega riskima. 3 tunniga läbisime 21 km ja praegu tuhar lihtsalt põleb. Nii võib tuhara isegi vormi saada. 😀