Rubriik: Rühmatrennid

Taaskord olen nii ‘tubli’ blogija olnud, et treeningpäeviku täitmist alustan alles pühapäeva pärastlõunal…

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Oli tavapärane kerelihastele pühendatud päev. Ainus, mis oli tavapäratu, oli mu Garmini seisund. Nimelt ei kavatsenud ta töötada. Sain ta poole trenni peal tööle, aga siis ei saanud ta end syncitud ja lõpuks kandsin trenni käsitsi Connecti sisse. Trenn ise oli üpriski raske: lisaks kerelihastele treenisime ka käsi ja tegime igaüks ligikaudu 75 kätekõverdust. Mul on randmetega mingi jama tekkinud, enam ei kannata nendele niimoodi pikemalt toetuda. Ilmselt arvutiga töö annab tunda.

Teisipäev: lihashooldus. Üle 3 nädala rullima jõudes oli see puhas piin. Siiski vajalik piin, tegi lihastele head.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Jalapäev. Jälle töö jaamades, kasutusel mitmed harjutused alates kükkidest ja väljaastetest kuni erinevate puusatõstete ja hüppenöörini välja. Tõhus. Lõpuks hakkavad jalad vist ka natuke tugevamaks saama ja harjuma, aga lihasvalu tervitas siiski.

Neljapäev: puhkus.

Reede: BodyPump. Seekord liikusime kavadega 2015. aastasse. Nii toredad vanad head lood, mida ma peaaegu peast mäletan. 🙂 Rasked ka muidugi, pärast seljaloo 36 clean and pressi oli pulss ilusti anaeroobses. Lisaloona tegime Tauri sünnipäeva puhul triitsepsi loo. Mul on siiamaani triitseps jumala kutu. Tänks. 😀

Laupäev: puhkus.

Pühapäev: jooks. Täna käisin ühel jooksuringil. Oli asi siis libeduses, tuules või pistmises, aga pulss kippus liialt kõrge olema, alla 160 numbreid eriti ei näinud. Varasemalt olin juba aeglaste jooksude pulsid alla 150 saanud, mõjutas vereandmine tõesti asja nii palju? Ju siis. Võtan ka järgnevatel nädalatel asja natuke kergemalt, küll siis paremaks läheb. Kerge väsimus on ikkagi sees.

---

Kokkuvõttes:

Üks nädal jälle läbi. Kui teha on nii palju, siis kipuvadki nad jube ruttu läbi saama. Sellest nädalast töötan ametlikult täisajaga ning lisaks tegin ka 2 fotosessiooni. Ühesõnaga teha on palju ja igav ei jõua kunagi hakata.

Nüüd ootan aga üha enam 18. novembrit, kui saan härra Jooksjaga paariks päevaks Valenciasse sooja ilma nautima minna. 🙂 Vähem kui 2 nädalat ootamist, juhei! Üle 15 kraadi sooja peaks seal kindlasti olema. Olen vägagi elevil. 🙂

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Esmalt jooksime 40 minutit koos Tauri ja Marisega. Jutustades läks aeg väga ruttu ning üldiselt oli mõnus kerge jooks. Edasi jätkasime jõuosaga kerelihastele. Erinevad keretõsted, puusa rullimised, plangud (surumisega ja ilma), puusatõsted, harjutused seljale, topispallide visked. Ausalt öeldes oli mul järgmisel päeval läbi nii kõht, küljed kui ka selg. Järelikult: toimis! 🙂

Ahjaa, teate, mida me 2 nädalat tagasi JJVs tegime ja mida ma unustasin nädala kokkuvõttes mainida? Kertul oli trenni päeval sünnipäev ja tegime pundiga tema sünniaasta jagu kätekõverdusi kogu trenni vältel. Kui õigesti mäletan, tegin mina 150 kätekat, osa päkkadel, osa põlved maas. Enne seda polnud kätekaid mitu kuud teinud. 😀 Väga korralik alustus ülekeha vormi saamiseks.

Teisipäev: puhkus. Lihashooldusesse JÄLLE ei jõudnud, sest pidin Tallinnas olema. Buu.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Kolmapäev on jalapäev. Esmalt nagu ikka kerge 20 min jooksu. Venis see aeg. Siis alustasime jõuosaga, seekord oli kaheksa ‘jaama’: puusatõsted jala langetamisega, poolsillas jalge sirutamine, jalatõsted maas, jalatõsted seina ääres, tasakaaluharjutus palliga, hüppenöör ja seina ääres istumine, väljaasted palliga ja kükid. Iga jaama vahele 10 kätekat, et ülakeha ka trenni saaks. Oioioi, kus läbi võttis. Trenni lõpus 10 min sörki tundus nagu suur pingutus.

Neljapäev: puhkus. Käisin hoopis doonoriks.

Reede: BodyPump. Üks väga raske trenn oli. Maris oli valinud 2016. aasta kõige rängemad lood ja need siis üheks trenniks vorminud. Nostalgiline tunne tuli peale, seal olid lood, mida ma mäletan, sest 96. ja 97. kava olen ma palju teinud, 98. ja 99. ei tea eriti midagi, kuna vahepeal ma ju trennis ei käinud põhimõtteliselt pool aastat. Iga lugu oli raske. Pulss läks kõrgemale kui tavaliselt ning tuli aeglasemalt alla. Natuke nõrkuse tunne oli ja pea oli uimane. Ma arvan, et vereloovutamisel oli siin selge roll. Trenni lõppu jäi veel Sally challenge, mida ma ei suutnud teha. Ligikaudu 4 min kätekõverdusi. Alguses tegin neid põlvituses, siis käed enam ei kandnud, siis proovisin planku hoida, vahepeal panin põlved maha, nihelesin veel 😀 ja üritasin lõpuni plangus olla. Väga raske oli. Aga see viib edasi.

Laupäev: puhkus. 

Pühapäev: pikk jooks. See oli üks tõeliselt feil jooks. 😀 Esiteks oli pulss terve jooks kõrge, täiesti lambist. Teiseks suutsin juba 2. km-l nii oma mõtetes kinni olla, et ei pannud äärekivi tähele ja lendasin täiskiirusel asfaldile. Käed jäid terveks, sest kindad olid käes, aga parem põlv on puhta marraskil ja talvised jooksuretuusid on ka katki. Kuidagi kulgesin jooksu lõpuni, nägin teel mitmed tuttavad ära ja jõudsin lõpuks koju. Ikka väga feil: joosta ma enam ka ei oska, ilma end katki tegemata. 😀 Kokkuvõttes naersin enda üle ja mis seal ikka. Tuleb tähelepanelikum olla.

---

Kokkuvõttes:

Aeg läheb nii ruttu, et jälle ongi üks nädal läbi. Häbi-häbi, aga blogi jaoks pole ma aega võtnud või õigemini seda leidnud. Ma loodan, et keegi väga õnnetu ei ole. Eks talv saabki vaiksem aeg olema, lisaks võtab poolteist töökohta oma. Vähemasti trenni üritan üle päeva jõuda. 🙂