Rubriik: Rühmatrennid

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Jooksime taaskord õues, aga seekord ma tundsin, et väsimus hakkas sisse tulema, siiski 4. päev järjest jooksmas käia. Pulss oli OK, aga jalad enam värsked ei olnud. Ootasin juba puhkepäeva. 🙂 Pärast jooksu saime aga hea üllatuse osaliseks: Maris oli meile jõuosasse midagi üpriski erinevat välja mõelnud. Tegime 10 jaamaga ringtreeningut, kus vatti said põhimõtteliselt kõik kehaosad. Igas jaamas tegime 2 harjutust, mõlemat 2×1 minut. Seega veetsime igas jaamas üle 4 minuti. Huh. Sai igat moodi jalgu langetada, puusa rullida, ülakeha tõsta ja selga treenida, bosu pallil mägironijat teha ja käsi kõverdada, bosu pallil kerepöördeid teha ja topispalli püüda, paarilise “hoidmisega” planku teha, seina ääres istuda, väljaasteid teha jpm põnevat. Huh kui raskeks kiskus. 😀 Mul olid järgmised 3 päeva lihased valusad!

Teisipäev: puhkus. Käisin lihashoolduses.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Mäkkejooksud. Jooksime pundiga Kvissentali, tegime jooksuharjutusi ja kiirendusi ning võtsime üle tüki aja ette minu jaoks Tartu vastikuima tõusu ehk Kvissentali tee tõusu. Teate küll, selle sama, mida Novembrijooksul võtma peab. Lihtsalt rõve. 😀 Tegime neli 250 m mäkkejooksu ja mul oli jalg nii tönts, kui üldse olla saab. Jube. Mis seal Tartu Jooksumaratonil 7. mail saab: ei tea. Pärast mäkkejookse tegime veel treppidel ühe jalaga hüppeid – see nädal olin juba palju osavam – ja jooksime TYSKi tagasi. Huh. Kalorikulu: 820 kcal. Pääääris hull.

Neljapäev: pikem jooks. Kuna ma ei jooksnud isegi mitte 1,5 tundi, on natuke naljakas seda jooksu pikaks nimetada, aga kilomeetrite poolest pole ju viga. 🙂 Igal juhul oli selline mõnus rahulik õhtune kulgemine Ihaste ja Annelinna kandis. Omi mõtteid sai palju selgeks mõeldud. 152 bpm, 6:35 min/km.

Reede: BodyPump. Üle 3 nädala Pumpis ja eks see andis tunda ka, eriti ülakehas. Jalad olid omakorda alles jooksudest taastumas, seega kükiloos panin viimases osas heaga kangi põrandale, kuna jalad olid tarretis. Mis ma ikka seda kükki punnitan, kui ta ilus ei ole: kang maha ja kükk madalaks. Käed olid ka korralikult surnud. Õlalugusid tegime kaks ja õlalood mulle meeldivad, kuigi nad rasked on. Kokku tunnis 150 kätekõverdust, sai päris palju ka päkkadel tehtud. Uhke.

Lemmik muusika jätkuvalt rinnalihases. Eriti need sõnad:

Being strong feels exactly the same as being weak.

The difference is you DON’T QUIT.

Laupäev: puhkus.

Peaaegu oleks H&M-ist uued retuusid saanud, aga kükkides paistsid läbi. #damn

Minu elu esimene roheline smuuti. 😀

Pühapäev: pikk jooks Vooremäel. Eriti pikaks see minu pikk jooks ei kujunenud, sest jube raskeks läks. Eelmisel päeval sai toitutud peamiselt smuutidest ja puuviljadest ning samuti jäi hommikul toitev kaerahelbepuder söömata ning üks suuuur smuuti endale sisse kallatud. Viga! Keha andis kohe tunda, et asi pole õige. Energiat ei jagunud ja joostes pistis vasak alakõhu pool põhimõtteliselt terve tee. Kes on Vooremäel käinud, see ilmselt teab, kui rängad tõusud ja laskumised seal on. Huh. Mina piirdusin ühe ringiga. Läksin küll teisele ka, aga pöörasin pärast esimest ligi kilomeetripikkust tõusu otsa ringi ja tiirutasin natuke veel siledal maal ja siis venitasin. Jalad olid ka suhteliselt valusad ja süldid, seda juba kogu nädala koormusest. Põhimõtteliselt ei oleks olnud täna vaja sellist rasket trenni ette võtta. Aga ega ma oma vigadest ei õpi ka…

Kokkuvõttes:

Tänane trenn pani korraks pikemalt mõtlema, kas homme on ikka mõtet Elvasse maastikule 16 (või 10?) km jooksma minna. Ma arvan, et sain täna end õigel ajal pidama ja vaatan homme need Elva metsarajad siiski üle. Kui vaja, saab alati poolel teel lühema distantsi valida. 🙂 Samuti tuleb ikka korralikult sooja toitu süüa. Minu treeningmahu juures kuidagi muidu vastu ei pea.

Toitumisest rääkides… Nägin täna hommikul kaalul numbrit, mis viimati oli seal 12 AASTAT tagasi ehk sel ajal, kui olin alles 13-aastane ja esimest korda kaalu langetanud. Igal juhul nii madala KMIga pole ma kunagi täiskasvanuna olnud. 🙂 How cool is that. Ja nagu endale tõestanud olen: kergem kaal teeb jooksmise väga palju kergemaks. Selle eesmärgiga see kalorite lugemine ette sai võetud ja tundub, et töötab. Isegi teised inimesed peale minu on hakanud ütlema, et ma olen vist kaalust alla võtnud. Ja ma ise tundsin seda täna ka väga hästi, kui tõusudest alla joostes tahtsid jooksuretuusid igatpidi alla vajuda, kuigi olin nad nööriga kõvasti kinni tõmmanud. 😀 Kust saada pikki jooksuretuuse, millel oleks normaalne lukuga tasku, värvliosas nöör ja mis ei paistaks kükkides tagumiku pealt läbi? Help!

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Oli veel viimane ilus kevadine päev ja mina tegin 40-minutilise jooksu lausa T-särgi väel. Supermõnus oli. Pulss oli ka hea (135 bpm, 6:56 min/km). Edasi jätkasime hallis harjutustega kõhule ja tuharale, seljale tegime seekord veidi vähem. Huh. Need tagaliini treenivad harjutused võtavad täitsa läbi.

Teisipäev: pikk jooks. Pärast tervet päeva koosolekul ja autos istumist otsustasin jooksma minna. Katsetame siis ära selle soovituse, mis koormustestilt sain: nädala keskosasse põimida üks pikemat laadi jooks (lisaks nädalavahetuse pikale jooksule). Päris ideaalsele päevale see jooks ei sattunud, aga mis teha, see nädal oli veidi ebatavaline pühade tõttu. Jooks ise oli supermõnus. Sain vihma, rahet, päikest, vihma, rahet, päikest. 😀 Pulsi ja tempo suhe täitsa viisakas (6:47 min/km, 149 bpm). Kokku jooksin 12 km. Vana hea Ihaste silla ring.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Seekord oli plaanis natuke tõuse joosta, sest Tartu Jooksumaraton läheneb põrguliku kiirusega. Soojenduseks u 30 min kerget jooksu, mõned jooksuharjutused. Käisime uuel Kvissentali viival kergliiklusteel, kus on täpselt paras 200 m keriv tõus. Lisaks ka trepid.Tegime nii: jooksime 200 m mäest üles ja siis trepp peale. Pulss 120 peale ja kõik uuesti, kokku 4 korda (tublimad tegid 5–6). Lõpetasime trenni veel mõningate hüpetega trepil. Ma olin nendes ikka väga halb, no lihtsalt ei oska hüpata ühel jalal trepist üles! Peab veel harjutama.

Neljapäev: puhkus. Sõitsin Ida-Virumaale vanemate juurde pühi pidama. Jõhvis võttis mind vastu paks lumevaip, millele muudkui lisa tuli. Pannjärvele mägesid jooksma mineku plaan läks kohe vett vedama. Ilmselt olid seal nädalavahetusel hoopis suusatajad kohal. 😀

Reede: pikk jooks. Asfalt tundus OK ( = lumevaba) olevat ja suundusin pikale jooksule. Seda puhast asfalti ei jätkunud aga väga kauaks. Juba jalakäijate sillal pidin ettevaatlik olema, et seal kiilasjääl mitte pikali lennata. Siis sain veidi puhast asfalti, aga tee läks aina hullemaks. Lõpuks sumpasin paksus jää ja lume segus. Pulss selle peale muidugi midagi liiga head ei teinud, aga üldiselt ma ei kurda. Siiski oli mõnus päikseline jooks. 6:49 min/km, 152 bpm.

Laupäev: tempojooks. Täiesti spontaanselt tuli tavalisest jooksust tempojooks. Jooksin 1. km rahulikult ära, aga samm oli nii hea, et mõtlesin, tühja kah: teeme siis ühe 5 km tempojooksu 3 pikema tõusuga (st viaduktiga, kust tuli üles joosta). Tagasiteel sain korralikult vastutuult ja tempo langes veidi, aga üldiselt jooksin intensiivses aeroobses tsoonis (5 km keskmine tempo 5:29 min/km ja keskmine pulss 170) ning tunne oli mõnus. Mingi jooksuhullus on peale tulnud vist…

Pühapäev: kerge jooks. Ma ei tea, kas keegi suudab mu excitementi ette kujutada, kui Heidi mulle neljapäeval kirjutas, et ta tuleb paariks päevaks Eestisse ja kas mul oleks aega temaga pühapäeval jooksma tulla. 🙂 Mina loomulikult tekitasin selle aja ja käisime hästi mõnusal tunniajasel sörgiringil. Aeg läks vaatamata jäisele ilmale nagu linnutiivul ja varsti oligi jälle aeg kallistada ja head aega öelda. 😦 Nii tore oli üle 1,5 aasta jälle näha, jutustada ja joosta. Heidi on minu elu mitu korda muutnud. Tema innustas mind kunagi jooksma, siis saime me tänu blogidele sõpradeks (blogimise suurim pluss: inimesed, kes mu ellu tulnud on!) ja tänu talle sain ma oma toitumise 3 aastat tagasi normaalsele rajale. Me oleme 4 aastaga mõlemad oma elus nii palju kaugemale jõudnud. Ja õnnelikumaks saanud. Iseennast leidnud. Tore on sellistele asjadele mõelda ja kellegagi nii palju samastuda. 🙂 Loodetavasti näeme varsti jälle!

Kokkuvõttes:

… oli see nädal üks hullumeelne jooksunädal. Ma oleks justkui kala, kes on akvaariumist jõkke pääsenud ja nüüd muudkui ujuks. Lihtsalt jookseks ja jookseks ja jookseks… Kuhu selline asi küll viib? 🙂

Igal juhul tunnen ma BodyPumpist puudust ja üritan selle vea järgmisel nädalal parandada. Olgugi, et mulle joosta meeldib, meeldib mulle pumpida ja oma kehal ka niivõrd-kuivõrd toonuses lihaseid näha. Tasakaal on selle asja nimi. Ehk siis järgmisel nädalal prooviks seda kava, mida koormustestil soovitati:

• E: Jooks Jõud Venitus, kerelihased
• T: – (lihashooldus)
• K: Jooks Jõud Venitud, kiiremad liigutused
• N: pikem jooks
• R: BodyPump
• L: –
• P: pikem jooks

Väga pikad need pikad jooksud ei tule, sest ülejärgmisel esmaspäeval on plaan Elvas Tartu Jooksumaratoni Ühistreeningul käia ja maastikul 16 km joosta, täpselt nagu igal aastal. Kiirelt hiilib see Otepää-Elva maastikujooks ligi, ainult 3 nädalat veel. Ja mina pole ikka maastikule jooksma saanud. 😀 Aga mis seal ikka, ega see Otepää-Elva pole ka mingi omaette eesmärk. Läbi joosta ja (finišis) rõõmus olla. Mis muud.