Rubriik: Rühmatrennid

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Taastav trenn pärast poolmaratoni. Ausalt öeldes tundusid jalad ja olemine väga okei. Kuniks jooksma saime. 😀 Siis oli selline… meh tunne. Tühi tunne. Pärast võistlust täiesti normaalne. 144 bpm, 6:43 min/km. Lihasosa võistlejad ei teinud: meie pärusmaaks jäi rullimine ja venitamine ehk lihashooldus. Valus, aga kasulik.

Teisipäev: puhkus.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. 40 min kerget jooksu (142 bpm, 6:42 min/km), peale 40 min kerelihastele nii oma keharaskusega kui ka topispallidega. Mul oli juba 4. minutil kõik valus. 😀 Koju sörkides olin nagu ülekeedetud makaron, jalad lödid all.

Minu artikkel Eesti Ekspressi lisas Homme. 

Neljapäev: puhkus.

Reede: kerge jooks. Töönädala lõpuks oli tehtud ära üks SUUR hunnik tööd nii töökohal nr 1 (päev) kui ka kohal nr 2 (õhtu, nädalavahetus ja öötunnid). Lisaks sai missioonil Oma Kodu omajagu rügatud. Jooksma jõudsin tühja kõhuga kell 20. Tegin kiiruga 6 km ära, et koju sööma saada lõpuks. 😀 Õhtu ise oli muidugi imeline ja jooks super kerge sammuga ja lennukas. Poolmaratonist taastumine kulgeb vist edukalt.

Laupäev: puhkus.

Pühapäev: pikk jooks. Võtsin ette ühe natuke pikema otsa. Kindlat plaani ei olnud: panin jooksuriided selga, astusin uksest välja ja hakkasin kulgema. Liikusin Ihaste kandis. 12,5 km läks nii ruttu mööda, et arugi ei saanud. Eks mõtteid oli ka palju ja jooksmine aitas pead tühjemaks saada. Lämmatavat palavust leevendasid pilved ja mõnus tuul. Mõnus. 6:19 min/km ja 151 bpm.

Kokkuvõttes:

Mul on nii kiire nädal olnud, et kalendermärkmik on täiesti täis kirjutatud. 40 tundi tööd analüütikuna (aruande tähtaeg tuleb uskumatu kiirusega!); 3 fotosessiooni & hunnik importimist, konvertimist, töötlemist, eksportimist, üleslaadimist; uute üüriliste otsimine, et saaksime oma üürilepingu varem ära lõpetada; kokkamine, koristamine; trennid. Ja natuke blogimist ka. Pluss veel nipet-näpet iga tavainimese ellu kuuluvat. Ma olen suht läbi. 😀

Ega saabuv nädal parem ei ole. Samamoodi palju jooksmist (nii otseses kui ka ülekantud tähenduses), toimetamist, asjaajamist, hunnikutes pingelist tööd, fotosessioon, kunagi peaks jõudma süüa teha, sõprade lõpetamised… Ja jaanipäev tuleb! Juba. Alles oli aprill? Mis vahepeal juhtus? Kuhu see aeg kaob…

Kalendrisse vaadates avastasin, et ma ei jõua ei järgmisel ega suure tõenäosusega ülejärgmisel nädalal mitte ühtegi BodyPumpi. Vähemasti härra Jooksja tuleb lõpuks koju. Juhei! 🙂

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Esiteks ikka kerge jooks ette. Seekord põimisime sisse viis 1 min kiiret lõiku. Erilist särtsu ja minekut kahjuks sees ei olnud. Väga “julgustav” võistlusnädalal. Pärast 45 min jooksu (6:47 min/km, 147 bpm) tegime natuke harjutusi kõhule ja seljale, et kerelihased toonuses hoida. Ei midagi rasket, sest võistlusnädalal tuleb ka jõuaosaga tagasi hoida. Ja oligi trenn juba läbi.

Teisipäev: puhkus.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Viimane ettevalmistus enne Narva Energiajooksu. Kerge 20 min soojenduseks. Õues oli üle tüki aja üle 20 kraadi sooja ja pulss hüppas kohe rohkem ringi, kuigi keskmine tuli 6:45 juures 147 lööki, mis pole nüüd nii hull. Kuumataluvus jätkuvalt null. Edasi tegime mõned jooksuharjutused ja 3 lahtijooksu. Sisuline osa oli eriti üürike: 1 km poolmaratoni tempos jooksu. Treenerilt saime käsu kätte pidurid peale tõmmata, joosta õiges tempos ja mitte kiiremini. Tahtsin joosta 5:20, tuli 5:10, kuna olen sellega varasemalt nii palju pikki lõike jooksnud, et see lihtsalt istub seal jala sees mugavalt. Arutasime veel laupäevaseid plaane ja oligi aeg koju joosta. Kõige lühem kolmapäevane trenn aegade ajaloos.

Neljapäev: puhkus. Tahtsin küll väga jooksma minna, aga mõistus ütles, et puhkama peab ka.

Reede: võistluseelne soojendus. Jumal tänatud paindliku tööaja eest! Enamasti ma seda paindlikkust ei kasuta, sest eelistan varakult tööle minna ja kella 16.30ks palgatööle kriipsu alla tõmmata, aga reedel oli see paindlikkus nagu jumala kingitus. Tegin võistluseelse soojenduse hommikul enne tööd ära. Esiteks sörkisin 3 km (144 bpm, 6:52 min/km), siis tegin jooksuharjutusi ja paar lahtijooksu ning lõpuks jooksin 2,5 km koju tagasi. Nägin Ihaste teel hirvekest. 🙂 Tuju oli hea ja enesetunne ka enam-vähem hea. Jalad muidugi eriti kõrgele ei tõusnud, aga lahtijooksud olid lubavad. Tahtsin kolmanda lahtijooksu ka teha, aga natuke pidi võistluspäevaks ka “nälga” jääma. Õhtul sõitsin Ida-Virumaale ja vorpisin bussis veel hoolega aruannet kirjutada. Täitsa produktiivne päev.

Laupäev: Narva Energiajooks. Pikemalt saab lugeda SIIN.

Pühapäev: puhkus. Praegu on lihaste seis veel täitsa inimlik, aga arvan, et homme hommikul tahaks ratastooli. 😀 Vaikselt hakkab lihasvalu tulema. Loodetavasti viitsin jalad hiljem ka rulliga üle käia.

---

Kokkuvõttes:

Mis ma ikka muud öelda oskan: vormistasin selle pooliku rekordi sellel nädalal kõige kiuste ära ja nüüd võin järgmisi juba väga pingevabalt jooksma minna. Praegu on aga kavas võistlemisse paari kuu pikkune paus teha, natuke puhata ja sügishooajaks uuesti põhja laduma hakata. Peagi saan ka oma #MinaJooksja-lt võidetud Randma jooksukava kätte. Aiman, et siis tuleb kõvasti aeglaselt mahtu koguma hakata. Sellest aga siis, kui midagi täpsemat tean.

Ilusat tulevat nädalat!