Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Taastav trenn pärast poolmaratoni. Ausalt öeldes tundusid jalad ja olemine väga okei. Kuniks jooksma saime. 😀 Siis oli selline… meh tunne. Tühi tunne. Pärast võistlust täiesti normaalne. 144 bpm, 6:43 min/km. Lihasosa võistlejad ei teinud: meie pärusmaaks jäi rullimine ja venitamine ehk lihashooldus. Valus, aga kasulik.

Teisipäev: puhkus.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. 40 min kerget jooksu (142 bpm, 6:42 min/km), peale 40 min kerelihastele nii oma keharaskusega kui ka topispallidega. Mul oli juba 4. minutil kõik valus. 😀 Koju sörkides olin nagu ülekeedetud makaron, jalad lödid all.

Minu artikkel Eesti Ekspressi lisas Homme. 

Neljapäev: puhkus.

Reede: kerge jooks. Töönädala lõpuks oli tehtud ära üks SUUR hunnik tööd nii töökohal nr 1 (päev) kui ka kohal nr 2 (õhtu, nädalavahetus ja öötunnid). Lisaks sai missioonil Oma Kodu omajagu rügatud. Jooksma jõudsin tühja kõhuga kell 20. Tegin kiiruga 6 km ära, et koju sööma saada lõpuks. 😀 Õhtu ise oli muidugi imeline ja jooks super kerge sammuga ja lennukas. Poolmaratonist taastumine kulgeb vist edukalt.

Laupäev: puhkus.

Pühapäev: pikk jooks. Võtsin ette ühe natuke pikema otsa. Kindlat plaani ei olnud: panin jooksuriided selga, astusin uksest välja ja hakkasin kulgema. Liikusin Ihaste kandis. 12,5 km läks nii ruttu mööda, et arugi ei saanud. Eks mõtteid oli ka palju ja jooksmine aitas pead tühjemaks saada. Lämmatavat palavust leevendasid pilved ja mõnus tuul. Mõnus. 6:19 min/km ja 151 bpm.

Kokkuvõttes:

Mul on nii kiire nädal olnud, et kalendermärkmik on täiesti täis kirjutatud. 40 tundi tööd analüütikuna (aruande tähtaeg tuleb uskumatu kiirusega!); 3 fotosessiooni & hunnik importimist, konvertimist, töötlemist, eksportimist, üleslaadimist; uute üüriliste otsimine, et saaksime oma üürilepingu varem ära lõpetada; kokkamine, koristamine; trennid. Ja natuke blogimist ka. Pluss veel nipet-näpet iga tavainimese ellu kuuluvat. Ma olen suht läbi. 😀

Ega saabuv nädal parem ei ole. Samamoodi palju jooksmist (nii otseses kui ka ülekantud tähenduses), toimetamist, asjaajamist, hunnikutes pingelist tööd, fotosessioon, kunagi peaks jõudma süüa teha, sõprade lõpetamised… Ja jaanipäev tuleb! Juba. Alles oli aprill? Mis vahepeal juhtus? Kuhu see aeg kaob…

Kalendrisse vaadates avastasin, et ma ei jõua ei järgmisel ega suure tõenäosusega ülejärgmisel nädalal mitte ühtegi BodyPumpi. Vähemasti härra Jooksja tuleb lõpuks koju. Juhei! 🙂