Rubriik: Rühmatrennid

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Seekord üldsegi mitte tavapärane esmaspäev: valmistusime hoogsalt, ent mõõdukalt Tartu Linnamaratoniks. Teadupärast ootab meid seal ees Lossi mägi, kust üles joosta (kõndida / roomata) tuleb. Alustasime seega soojendusega, kokku 15 minutit, minul natuke rohkem, sest jooksin lisaks kodust spordiklubisse (6:24 min/km, 145 bpm), siis tegime jooksuharjutusi ja treppidel hüppeid ühel ja kahel jalal, samuti trepijookse. Sealt suundusime staadionile ja õhtupimeduses jooksime staadionil 4 “ümbrikku”: diagonaalid murul jooksime kiirelt, otsasirged aeglaselt, vahele puhkasime. Isegi päris head jalad olid, kuigi enne sai need trepil puhta lödiks joostud. Lõpuks jooksin staadionilt koju.

Teisipäev: lihashooldus. Tavapäraselt valus. Tegime ka paarisharjutusi: üks masseeris tennisepalliga teise ülaselga ja õlavöödet. Kuna trennis oli 5 inimest, siis minu selga masseeris Marit (treener) ise. Kui füsioterapeut, kes pidevalt sportlasi masseerib, ütleb su selja kohta: “Oi-oi-oi-oi, mis meil siin on,” siis on asjad vist halvasti. 😀 Kõik krudises ja krigises. Sääred tegid trepitrennist põrguvalu.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Mäkkejooksud. Andsin kiiresti tudengitele praktikumi lõpuni, spurtisin koju, jooksuriided selga, 2 banaani sisse ja jooksuga trenni. Jõudsin isegi õigeks ajaks. Suundusime Lossi mäele, et Linnamaratoni raskeimat kohta harjutada. Huh. Jooksuharjutused peale, tegime päkkadele seekord eriti palju sooja ning siis ootas mägi. Kuna mind ootas pühapäeval ees võistlus ja esmaspäevastest treppidest olid kõik lihased valusad (sh isegi kõht!), siis tegin 3 mäkkejooksu. Lossi tänava algusest kuni tõusu lõpuni välja. Osad tegid 4–5. Oi, raske oli. Aga trenni lõpus oli nii hea tunne. 🙂

Neljapäev: puhkus. Jalad olid makaronid ja tahtsid veel taastuda.

Reede: kerge jooks. Tegin sellised enam-vähem kerged 9 km. Plaanis oli ca tund aega jooksu ja selle plaani ka täitsin. Sisse põimisin näiteks Jakobi tõusu ja Sõpruse silla tõusu, mis võtsin kiirema sammu ja pulsiga. Üldiselt oli mõnus, kuigi algus oli raske. Lõpp läks normaalsemaks. 6:34 min/km, 152 bpm.

Laupäev: puhkus. Kuna teha ja toimetada oli nii palju, siis võistluseelsele soojendusele ei jõudnudki. Kell näitas reedese trenni järel 24 h taastumist, seega võib-olla hea oligi.

Pühapäev: Paide-Türi Rahvajooks. Sai natuke rohkem vajutatud, kui plaanis oli ja ennast võimeliseks pidasin. Järjekordne üllatav pauk sellest väsinud ja taastumisprotsessis luuavarrest. Hämmastan iseennastki…

Kokkuvõttes:

Selline mitte-midagi-ütlev, pigem raske nädal oli. Kust kohast see Paide-Türi üllatus tuli – ei oska öelda. Üksinda joostes ilmselt poleks nii kiirelt viitsinud, hea tempogrupp vedas kohale.

Järgmisel nädalal ootab ees Tartu Linnamaratonil poolmaraton. Täna mõtlesin sellele, et kurja seal see maratonidistants olema peab: muidu saaksin Linnajooksude sarjas jälle Kuldraja kokku, aga kaht maratoni ühes aastas mina (veel) joosta ei taha. Kavatsen Tallinna suurepärase kogemuse jätta endale järgmise aasta motivatsiooniks, ei taha seda kuidagi enda jaoks ära rikkuda. 🙂

Ehk siis järgmise nädala plaan on teha üks taastav trenn, rullimine, kolmapäevane trenn (eks näis, mis treener välja mõtleb), reedel võistluseelne soojendus ja siis laupäeval rajal olla ja mitte väga surma saada. Eks näis!

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Samal ajal kui teised tegid fartlekki, jooksin mina väga rahulikult sisehallis (6:53 min/km, 124 bpm), sest ma olin just pärast haigust tagasi rajale saanud ja nina nohises veel nohus ning keha oli tuntavalt nõrk. Pärast 40 min jooksu tegime harjutusi kerelihastele: kõhule, külgedele ja seljale. Ma olin ikka päris läbi peale trenni, aga vähemalt tuli natukenegi inimese tunne tagasi.

Teisipäev: lihashooldus. Rullides andsid lihased pea kohe märku, et hei, oled olnud haige ja vist nädal tagasi päris palju jooksnud. Esireis oli vist kõige hullem. Kuigi ma eriti trenni minna too päev ei viitsinud, oli mul siiski hea meel, et läksin.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Kavas oli fartlek “mägedes”. Ehk siis alustasime 20 min soojendusjooksuga (6:28 min/km, 133 bpm), võimlesime, tegime TYSKi kõrval jõeäärsel Ranna teel jooksuharjutusi ja 4 lahtijooksu. Edasi viis tee meid Tähtvere spordiparki suusarajale tõuse jooksma. Harjutus nägi ette järgmist: tõusud jookseme kiirelt, alla ja vahepealsed osad väga rahulikult. Vahele üks ring asfaldil/laasturajal ja siis veel üks ring tõusudega ning sealt jooks spordiklubisse tagasi. Ära ma selle trenni koos Kaire ja Liisiga tegin, aga hing oli paelaga kaelas (7:27 min/km, 141 bpm). Selline tunne, nagu poleks elu sees varem jooksnud. Eks haigus oli oma võtnud. Järgmisel päeval andsin kehale heaga puhkust.

Neljapäev: puhkus.

Reede: lühike jooks. Enne Tartu Elamusretke käisin ühel lühikesel jooksul. Täitsa mõnus jooks oli: ilm klappis, tunne oli märkimisväärselt parem kui kogu nädala jooksul kokku. Vist enam-vähem ainus nädala trenn, millega päriselt rahule võis jääda. 6:29 min/km, 146 bpm.

Laupäev: puhkus.

Pühapäev: pikem jooks. Saatsin härra Jooksja Norra poole teele, tundsin end 45 min väga haledalt, lükkasin jooksutossud jalga ja asusin oma negatiivseid emotsioone välja jooksma. Kokku 10 km mõtete mõlgutamist, mis kulges päris raskesti ning vastutuul ei teinud asja kergemaks. 6:25 min/km, 153 bpm.

Kokkuvõttes:

Mis seal ikka: järgmisel pühapäeval ootab ees Paide-Türi Rahvajooks, milleks mul ühtegi eesmärki pole, kavatsen minna lihtsalt rada läbima ja natuke suurema pingutusega pikemat trenni tegema (kui endale transpordi leian…). 2 nädala pärast ootab ees Tartu Linnamaratonil poolmaraton: kes selle veel ära jookseb, ma ei tea. Praegu tundus isegi 10 km pikk maa. 🙂 Loodame, et 2 nädala jooksul suudan ära taastuda ning selle jooksu rõõmsameelselt ära joosta.