Rubriik: Rühmatrennid

Esmaspäev: Jooks Jõus Venitus. Off-season algas: jookseme veidi vähem ja teeme jõudu veidi rohkem. Imekombel oli trennis kohe üllatuslikult palju inimesi. See aga tähendab, et jõuosas muutub harjutuste ettenäitamine jaamade paljususe tõttu pikemaks ning samuti venivad pikemaks jaamade vahed, sest suurem grupp = aeglasem liikumine. Seekord keskendusime valdavalt kerelihastele ja ülakehale. Kohati oli ikka päris raske, aga trenni lõpuks oli ikka hea tunne sees nagu ikka.

Teisipäev: kerge jooks. Öösel sain ainult 3 tundi katkendlikult magada ja siis tuli juba lennujaama poole sõita. Oeh. See-eest sai päikesetõusu lennukiakna vahendusel nautida ja lõunaks olime juba päikselises Sevillas, Hispaanias. Õues oli veidi üle 20 kraadi sooja, taevas ei olnud ühtegi pilve ja jõeäärne jooksurada oli lihtsalt imemõnus. Tegin kohe väsimuse pealt 8 km (6:30 min/km, 153 bpm) ja kuigi pulss sooja kliimaga kohaneda ei suutnud, oli siiski see jooks – lühikestes riietes ja puha – lihtsalt suurepärane. 🙂

 

 

Kolmapäev: kerge jooks. Kolmapäeval astusin jooksurajale juba kell 7.15 ning jooksin koos päikesetõusuga. Seekord jooksin jõeäärset rada mööda teisele poole. Sevillas jookseb jõe ääres vist ca 15 km pikkune lai kergliiklustee. Minusugusele orienteerumatule sobis see ülihästi: jooksed edasi, jooksed tagasi. 😀 Seekord pidin selga panema pikad riided, sest Hispaanias on siiski ka talv ja sisemaal oli hommikul 7–8 kraadi sooja. Mõnus oli siiski. 6 km, 7:06 min/km, 138 bpm.

 

 

Neljapäev: puhkus.

Reede: puhkus. Neljapäev ja reede olid pikad konverentsipäevad. Kuna kohal olla tuli juba kell 8, siis hommikul jooksma ei jõudnud. Kuna õhtud olid samuti sisustatud, siis jooksma ei jõudnudki.

 

Laupäev: pikk jooks. Laupäeval võtsin enne lennujaama poole asumist ette ühe pikema jooksu. Algus oli paljulubav, aga lõpp kiskus raskemaks. Jalad olid eelmise päeva pikast jalulolekust väsinud ja kõht kleepus tühjusest selgroo külge. Aga päikesetõusuga jooksmise juures on siiski midagi maagilist, kuigi jätkuvalt ei ole mina hommikujooksja ega ilmselt selleks ka kunagi ei saa. Igal juhul viimased croissantid maitsesid pärast jooksu eriti hästi. 😉 10 km, 6:43 min/km, 143 bpm.

Pühapäev: puhkus. Oli küll võimalus minna koos teistega Vooremäele jooksu-kõnni matkale, aga otsustasin siiski pikemalt magada ja välja puhata. Kodus oli muidugi ka omajagu teha, alates pesu pesemisest kuni söögitegemiseni. Vahepeal olin 3 tundi elektrita. Remondielu rõõmud…

---

Kokkuvõte:

Tegelikult painab mind mõte, et mingil hetkel peaksin ma väikse jooksupuhkuse võtma. Probleem on selles, et ma lihtsalt ei taha seda teha. Ma tahan joosta. No võta siis kinni, mida ma tegema peaks. Ehk piisab ka sellest, kui jooksukordade arvu 3 peale kärbin ja kilometraaži märgatavalt vähendan? Loodetavasti.

Esmaspäev: puhkus. Pärast pühapäevast (natuke) plaanivälist pikka jooksu otsustasime Treeneriga esmaspäeva puhkamiseks jätta. Imelik oli tavapärasel trenniõhtul hoopis kodus olla, süüa teha ja härra Jooksjal remontimisel abiks olla, aga südames muidugi teadsin, et see oli mõistlik otsus. Väsinuna koos teistega Cooperi testi joosta poleks olnud mingit kasu, pigem kahju.

Esmaspäeval sain juba samal päeval tellitud tossud kätte. Aitäh, Jooksuekspert!

Teisipäev: Cooperi test + lihashooldus. Mis eelneval päeval jäi tegemata, tegin üksinda järgmisel päeval järele. Alustuseks väike soojendusjooks, võimlemine ja jooksuharjutused: käteringid, ristijooksud, põlve- ja sääretõstejooksud ning 2 kiirendust. Jalg oli päris kerge ja uued Saucony Kinvarad on kiiremate trennide jaoks lihtsalt imemõnusad. Enne Cooperi algust oli pulss seistes 140, närv ikka sees. 😀 Kuna aega oli vähe, siis tuli minna, ei saanud kaua oodata ja passida. Kergejõustikuhall oli pungil igasugustest noorte- ja lastetrennidest, keskenduda oli päris keeruline. Aga pidin need 12 minutit ehk 12+ ringi ära kannatama. Algus oli enam-vähem, lõpp oli ikka päris kangutamine, aga tehtud ma selle sain. 2490 meetrit. 60 m vähem kui kevadel. Sügise vormi ja tingimuste (üksi jooksmine, palju segajaid) kohta pole üldse mitte paha, pigem vastupidi.

Edasi läksin otse lihashooldusesse, mida seekord andis Ivika. Sai rullida palju rohkem selga, täiesti uue asjana ka käsi. Jalgadele jäi kahjuks pigem vähe aega.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Plaanis oli hästi kerge trenn, et jalg oleks võistluseks valmis. Esiteks ikka jooksime natuke soojenduseks (kuigi see aeg ikka tohutult venib seal sisehallis joostes) ja seejärel võimlesime, tegime jooksuharjutusi ja mõned lahtijooksud. Viimaks rullisime veel natuke ning sellega kogu treening piirduski.

Neljapäev: puhkus. 

Reede: puhkus. Pidin tegema kerge võistluseelse soojenduse, aga hommikul ei jõudnud kuidagi rajale ja õhtul tegin hoopis remonti ja turnisin redelil. Soojendus missugune. 😀

Laupäev: Tartu Novembrijooks. Kokkuvõttes: kõik läks väga hästi, aga ikka rõve oli ka. Aga tehtud sain ja täitsin oma kõige ambitsioonikama eesmärgi. 🙂 Jooksin võistlusel veidi üle 5 km kiiremas tempos kui teisipäevase Cooperi testi!

Pühapäev: puhkus. Tegime viimaseid remonditöid, härra Jooksja sõitis ära ja mina veel lihvisin seinu, endal higimull otsa ees, ja pahteldasin. See töö on lõputu, täiesti lõputu…

---

Kokkuvõttes:

Järgmise nädala plaan on lihtne. Homme lähen ikka traditsiooniliselt JJV-sse ja teisipäeva öösel sõidan ära välislähetusse Hispaaniasse. Väisame koos kolleegidega ICERI konverentsi Sevillas. Minu esimene konverents, seega täitsa põnev, mis sest, et vaid vaataja-kuulajana. 🙂 Lähetusest naasen alles pühapäeva esimestel tundidel. Nõmedad öised-varahommikused lennuajad ja piiiikad päevad tõotavad väsitavat lähetust, aga tahaks seal olles ikkagi 3 korral jooksma jõuda. Eks näis. Vähemalt saab natuke sooja ja päikest. Kergem trenninädal kulub kehale kindlasti ka marjaks ära.