Workout Week 13.–19.11.2017

13.–19.11.2017

Esmaspäev: Jooks Jõus Venitus. Off-season algas: jookseme veidi vähem ja teeme jõudu veidi rohkem. Imekombel oli trennis kohe üllatuslikult palju inimesi. See aga tähendab, et jõuosas muutub harjutuste ettenäitamine jaamade paljususe tõttu pikemaks ning samuti venivad pikemaks jaamade vahed, sest suurem grupp = aeglasem liikumine. Seekord keskendusime valdavalt kerelihastele ja ülakehale. Kohati oli ikka päris raske, aga trenni lõpuks oli ikka hea tunne sees nagu ikka.

Teisipäev: kerge jooks. Öösel sain ainult 3 tundi katkendlikult magada ja siis tuli juba lennujaama poole sõita. Oeh. See-eest sai päikesetõusu lennukiakna vahendusel nautida ja lõunaks olime juba päikselises Sevillas, Hispaanias. Õues oli veidi üle 20 kraadi sooja, taevas ei olnud ühtegi pilve ja jõeäärne jooksurada oli lihtsalt imemõnus. Tegin kohe väsimuse pealt 8 km (6:30 min/km, 153 bpm) ja kuigi pulss sooja kliimaga kohaneda ei suutnud, oli siiski see jooks – lühikestes riietes ja puha – lihtsalt suurepärane. 🙂

 

 

Kolmapäev: kerge jooks. Kolmapäeval astusin jooksurajale juba kell 7.15 ning jooksin koos päikesetõusuga. Seekord jooksin jõeäärset rada mööda teisele poole. Sevillas jookseb jõe ääres vist ca 15 km pikkune lai kergliiklustee. Minusugusele orienteerumatule sobis see ülihästi: jooksed edasi, jooksed tagasi. 😀 Seekord pidin selga panema pikad riided, sest Hispaanias on siiski ka talv ja sisemaal oli hommikul 7–8 kraadi sooja. Mõnus oli siiski. 6 km, 7:06 min/km, 138 bpm.

 

 

Neljapäev: puhkus.

Reede: puhkus. Neljapäev ja reede olid pikad konverentsipäevad. Kuna kohal olla tuli juba kell 8, siis hommikul jooksma ei jõudnud. Kuna õhtud olid samuti sisustatud, siis jooksma ei jõudnudki.

 

Laupäev: pikk jooks. Laupäeval võtsin enne lennujaama poole asumist ette ühe pikema jooksu. Algus oli paljulubav, aga lõpp kiskus raskemaks. Jalad olid eelmise päeva pikast jalulolekust väsinud ja kõht kleepus tühjusest selgroo külge. Aga päikesetõusuga jooksmise juures on siiski midagi maagilist, kuigi jätkuvalt ei ole mina hommikujooksja ega ilmselt selleks ka kunagi ei saa. Igal juhul viimased croissantid maitsesid pärast jooksu eriti hästi. 😉 10 km, 6:43 min/km, 143 bpm.

Pühapäev: puhkus. Oli küll võimalus minna koos teistega Vooremäele jooksu-kõnni matkale, aga otsustasin siiski pikemalt magada ja välja puhata. Kodus oli muidugi ka omajagu teha, alates pesu pesemisest kuni söögitegemiseni. Vahepeal olin 3 tundi elektrita. Remondielu rõõmud…


Kokkuvõte:

13.–19.11.17

Tegelikult painab mind mõte, et mingil hetkel peaksin ma väikse jooksupuhkuse võtma. Probleem on selles, et ma lihtsalt ei taha seda teha. Ma tahan joosta. No võta siis kinni, mida ma tegema peaks. Ehk piisab ka sellest, kui jooksukordade arvu 3 peale kärbin ja kilometraaži märgatavalt vähendan? Loodetavasti.

Advertisements

5 thoughts on “Workout Week 13.–19.11.2017

  1. Hei, kuidas Zealotid ka tunduvad? Mis aga kergemalt võtmist ja/või puhkust/puhkamist puutub, siis ma olen kuskilt lugenud sellist nö rusikareeglit, et lihtsalt poole vähem teha. Ja sh võimalusel jooksule lisaks ka muid asju.

    1. Olen nendega hetkel veel vähe jooksnud, aga midagi halba pole veel tähele pannud. Toestust on veidi rohkem kui Mirage’il, aga drop siiski 4 mm. Arvan, et just pikkadel jooksudel tuleb nende parim külg kõige paremini esile. 🙂

  2. Pls jaga oma saladust, kuidas sa hommikuti nii mõistliku pulsiga joosta saad. Ja kuidas sa üldse mõtled, et “oo, ma nüüd ei maga, vaid lähen hoopis jooksma, trallalaa” ? 😀 CAN NOT, see on nii õudne 😀

    1. Tegelikult on minu hommikune pulss ka ikkagi õhtusest natuke kõrgem. Õigemini tempo ja pulsi suhe enamasti on kehvem. Ma arvan, et asi ongi lihtsalt selles, et mu keha ei ole hommikuinimene. Võib-olla saaks seda kuidagi muuta, aga mul pole eriti motivatsiooni selle nimel pingutada. 🙂
      Panen õhtul kõik riided valmis, äratuskell peale ja seda edasi EI lükka. Kui ma tean, et ma kindlasti ei jõua õhtul jooksma ja ainus variant trenni nautida on hommikul, siis enamasti (aga mitte alati) on mul piisavalt motivatsiooni, et end õue vedada. Eestis seda motti ilmselt ei oleks, sest sellisel juhul peaks ma kell 6 ärkama või varem, mida ma parema meelega harrastaks ainult ekstreemsetes oludes. 😀

  3. “Probleem on selles, et ma lihtsalt ei taha seda teha. Ma tahan joosta.”

    Spordinarkomaanile raskeim periood aastast.
    Hambad risti ja ei tee trenni-esimene nädal on raske, peale teist on juba raskusi et uuesti alustada 🙂
    Kui sobib võid selleks ära kasutada näiteks jõulude perioodi või mõnda töö- või puhkusereisi.
    Õpid olema “normaalne” inimene, elus võib seda vaja minna. 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s