Rubriik: Rühmatrennid

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Ülakeha päev. Jooksime natuke (7:17 min/km, 141 bpm) ja siis tegime paar ringi ülakehaharjutusi peale. Huh, päris mõjuvad harjutused on Treener meile üles leidnud. Pealtnäha ei ole justkui midagi keerulist, kuniks neid tegema hakkad. Nii võib isegi kevadeks ja uueks hooajaks tugevaks saada. Ma olen vist ainus, kes juba vaikselt uuele hooajale mõtleb. 😂 Mis teha, kui see hooaeg poolikuks ja rekordinälg veel sisse jäi.

Teisipäev: trennivaba. 

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Jalapäev. Natuke jooksu (7:23 min/km, 133 bpm) ja kolm ringi ÜKEt peale. Väljasted, kükid, kummilintidega astumised, jalatõsted küljele, puusatõsted mitme variatsioonis. Viimasel ringil oli selline tunne, et see puus ei tõuse enam küll mitte kuskile. Ilmselt sai siis korralikult neid harjutusi tehtud. 🙂

Neljapäev: trennivaba. Plaanisin jooksma minna, aga kuna pärast tööd olin härra Jooksjale veel remondil abiks ja lõpetasime toimetustega kell 19, siis valisime hoopis poodi minna ja korralikult mitmeks päevaks süüa teha. Jooksu lükkasin reede peale.

Reede: jooks + BodyPump. Läksin pool tundi varem kohale ja tegin oma neljapäevase jooksu tagantjärele ära. Ei olnud kehv jooks, täitsa asjalik kulgemine. 🙂 7:20 min/km, 142 bpm. Kuigi enesetunne on justkui iga jooksuga veidi parem, siis VO2max lihtsalt ei liigu, sest pulss võib sama tempoga kõikuda 20 lööki. Istub põikpäiselt 43 peal, tuntud ka kui all time low. BodyPump see-eest oli mega! 😍 Oma Treeneriga trenn on lihtsalt parim. Nautisin iga hetke ja pigistasin endast maksimaalse välja. Hästi tore oli.

Laupäev: trennivaba.

Pühapäev: jooks. Kuna õues olid tänavad kaetud lume ja lörtsi segu ehk ehtsa plögaga, siis vaatamata ilusale ilmale läksime hoopis sisehalli jooksma. Tund möödus üpris kiirelt ja ühtlases tempos. Samal ajal toimusid hallis jõutõstmise võistlused, seega sai igal ringil natuke seda kuulata ja näha. Eks see hallis tiirutamine on veel veidi harjumatu, aga igal juhul parem kui külma ja/või märjaga õues vettida. 7:09 min/km, 152 bpm.

Kokkuvõttes:

Järgmine nädal tuleb tavapärasest veidi erinev, kuna nädalalõpu veedame härra Jooksjaga tema koduklubi ehk Prorunneri sügislaagris Pärnus. Ilmselt saab kõvasti trenni teha, rohkelt lõbusalt aega veeta ja natuke rutiinist välja. 🙂 Nädala esimeses pooles ikka natuke jooksu, rohkelt ÜKEt ja ehk ka üks BodyPump. Näis, mida see olematu vorm pärast laagrit teeb.

3. nädal tagasi rajal.

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Ülakeha päev. Alustuseks ikka üks kerge sörk alla. Täitsa tore oli, õues oi veel meeldivalt soe. 7:27 min/km, 143 bpm. Seejärel andsime ÜKE osas ikka jälle kerelihastele tuld. Taaskord sai selja ja kõhu lihasvalu täis.

Teisipäev: trennivaba.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Mis värk nende kolmepäevaste jooksudega on, aru ma ei saa. Alati viskab pulsi üle 150 ja alla see enam ei tule. Muidu on kõik hea ja tore, aga pulss pole üldsegi eeskujulik. Njah. 😕 7:12 min/km, 152 bpm. Ja ÜKEs jalapäev ehk siis higi voolab, lihased nutavad, aga ikka teed, sest muidu tugevaks ei saa. Tuhar tegi veel laupäeval sellest ÜKEst haiget.

Neljapäev: kerge jooks. Tegin õhtul pooleldi pimedas ühe kiire Anne kanali ringi ja jooksin koju tagasi, et oma tööasju edasi teha. See pime aeg on nii ahistav: lähed kell 18 välja ja õues on juba täiesti hämar. Võeh. ☹️ 7:19 min/km, 147 bpm.

Reede: BodyPump. Üle 3 kuu Pumpis. Huuuuuh. 😅 Kuna Treener oli koos teistega Saaremaal 3 päeva jooksul, siis esimene BP üle pika aja möödus koos asendustreeneriga. Noor, tore ja asjalik, aga vahepeal oli muusika kuidagi liiga vali ja mikker liiga vaikne, seega juttu polnud kuulda ja muusika järgi üritasin aru saada, mis harjutus järgmiseks tuleb. Üldiselt täitsa põnev kava oli, aga ehk järgmiste kordadega saab parema aimduse kätte.

Laupäev: trennivaba.

Pühapäev: pikem jooks. Osa jooksu sain härra Jooksjaga rahulikult koos kulgeda, osa venisin üksinda. Jälle sama asi: jalad tahaks tunduvalt kiiremini edasi minna, aga pulss sunnib pidevalt pidurdama. Kiskus teine jälle end üle 150, kuhu ma teda üldse lasta ei tahaks. VO2max kündis jälle muda 43 peal. Muidu oli huvitav jooks paksu udu sees, paksult riides, sest õues oli vaid 2 kraadi sooja. Nädal tagasi samal ajal oli vist 19 kraadi ja päike ning lühikeses vormis hakkas megapalav. Nüüd on siis päris sügis käes. 7:14 min/km, 151 bpm.

Kokkuvõttes:

Ootan huviga, millal see pulsi ja tempo suhe siis kunagi paranema hakkab. Seniks tuleb see lonkimine lihtsalt ära kannatada, mis muud. Lennata on tore, aga vahel läheb veidi kauem aega, et kiirendusrajale jõuda. 🙃