Workout Week 15.–21.10.2018

3. nädal tagasi rajal.

15.–21.10.2018

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Ülakeha päev. Alustuseks ikka üks kerge sörk alla. Täitsa tore oli, õues oi veel meeldivalt soe. 7:27 min/km, 143 bpm. Seejärel andsime ÜKE osas ikka jälle kerelihastele tuld. Taaskord sai selja ja kõhu lihasvalu täis.

Teisipäev: trennivaba.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Mis värk nende kolmepäevaste jooksudega on, aru ma ei saa. Alati viskab pulsi üle 150 ja alla see enam ei tule. Muidu on kõik hea ja tore, aga pulss pole üldsegi eeskujulik. Njah. 😕 7:12 min/km, 152 bpm. Ja ÜKEs jalapäev ehk siis higi voolab, lihased nutavad, aga ikka teed, sest muidu tugevaks ei saa. Tuhar tegi veel laupäeval sellest ÜKEst haiget.

Neljapäev: kerge jooks. Tegin õhtul pooleldi pimedas ühe kiire Anne kanali ringi ja jooksin koju tagasi, et oma tööasju edasi teha. See pime aeg on nii ahistav: lähed kell 18 välja ja õues on juba täiesti hämar. Võeh. ☹️ 7:19 min/km, 147 bpm.

Reede: BodyPump. Üle 3 kuu Pumpis. Huuuuuh. 😅 Kuna Treener oli koos teistega Saaremaal 3 päeva jooksul, siis esimene BP üle pika aja möödus koos asendustreeneriga. Noor, tore ja asjalik, aga vahepeal oli muusika kuidagi liiga vali ja mikker liiga vaikne, seega juttu polnud kuulda ja muusika järgi üritasin aru saada, mis harjutus järgmiseks tuleb. Üldiselt täitsa põnev kava oli, aga ehk järgmiste kordadega saab parema aimduse kätte.

Laupäev: trennivaba.

Pühapäev: pikem jooks. Osa jooksu sain härra Jooksjaga rahulikult koos kulgeda, osa venisin üksinda. Jälle sama asi: jalad tahaks tunduvalt kiiremini edasi minna, aga pulss sunnib pidevalt pidurdama. Kiskus teine jälle end üle 150, kuhu ma teda üldse lasta ei tahaks. VO2max kündis jälle muda 43 peal. Muidu oli huvitav jooks paksu udu sees, paksult riides, sest õues oli vaid 2 kraadi sooja. Nädal tagasi samal ajal oli vist 19 kraadi ja päike ning lühikeses vormis hakkas megapalav. Nüüd on siis päris sügis käes. 7:14 min/km, 151 bpm.

Kokkuvõttes:

15.–21.10.18

Ootan huviga, millal see pulsi ja tempo suhe siis kunagi paranema hakkab. Seniks tuleb see lonkimine lihtsalt ära kannatada, mis muud. Lennata on tore, aga vahel läheb veidi kauem aega, et kiirendusrajale jõuda. 🙃

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.