Rubriik: Rühmatrennid

3 nädalat maratonini (29.07–4.08.2024)

Published on by Margit Partei2 kommentaari

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Fartlek. Nagu trennikaaslane Garminis kirjutas: lõputu arv 1- ja 2-minutilisi lõike, pluss kõige lõppu üle 2 km pikk lõik. Oli väga tugev tuul ja Ihaste poole minnes tuul lausa lükkas tagant. Tagasi tulles see-eest tuli ise rohkem tööd teha. Jooksin koos Edgariga, kes tegi tempot ja ei lasknud uimerdama jääda, seega tulid päris kõrge pingutusastmega lõigud:

  • 5x 2′:
    5:00, 161
    4:59, 163
    5:07, 164
    5:20, 162
    5:08, 164
  • 5x 1′:
    4:52, 163
    5:20, 165
    5:08, 165
    5:26, 165
    4:42, 166
  • 3x (2’+1′):
    5:06, 169
    4:57, 166
    5:22, 169
    5:07, 167
    5:10, 168
    5:12, 166
  • 12′:
    5:36, 169

Väga korralik pikk fartlek. Kuna ilm oli oluliselt leebem kui eelmistel nädalatel, olid nii enesetunne kui ka numbrid ikka kohe palju paremad. (12.23 km, 5:48 min/km, 160 l/min) Hiljem tegime kiire ÜKE peale (23 min, 104 l/min).

Teisipäev: rahulik jooks. Pärast tööd jõudsin kahe vihma vahel praktiliselt kuivalt jooksmas käia. Jalgades oli siit-sealt tunda, et eelmisel päeval sai päris kiired liigutusi tehtud, aga üldiselt oli mõnus. Nautisin õhku ja palavuse puudumist. Sellised võiksidki need suvised jooksud olla. (6.07 km, 6:52 min/km, 137 l/min)

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenn. Jätkuvalt sadas igapäevast vihma. Lausa nii palju, et vaevu sain kuivalt töölt trenni tuldud, kuigi maad ju vaid 400 meetrit. Staadion seega iseenesest mõista oli out. Treener andis meile ülesande kätte ja igaüks ise sai valida, palju teeb. Menüüs oli 4 kuni 7 korda 1000 meetrit üle 500 meetri sörgi.

Läksime seda tegema Anne kanali ümber. Kella sisse panin 6 lõiku. Saime Kairega vist 5 ringi ümber kanali tõmmata, minule väga sobib seal tonniseid joosta. Meeldis lausa nii palju, et tagasi joostes otsustasin 7. lõigu ka ära teha. Viimaks oli käes see tunne, et jaksan hästi pingutada ja võikski neid lõike jooksma jääda, andke ainult ette. Absoluutselt parim tunne ja nii hea, et lõpuks selle jälle kätte sain. Lõikude ajad ja pulsid:

  • 5:19, 160
  • 5:15, 160
  • 5:15, 161
  • 5:26, 161
  • 5:21, 161
  • 5:24, 162
  • 5:21, 165

Täpselt kell 19.30, kui meie trenn läbi sai ja juba TYSKi poole tagasi jooksime, hakkas jälle sadama.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: rahulik jooks. Täpselt nagu teisipäeval, sama kellaaeg, sama rada, sama ilm. Isegi enesetunne oli sarnaselt hea. Nautisin. (6.09 km, 6:42 min/km, 139 l/min)

Laupäev: pikk jooks. Selle nädala kõige raskem trenn. Läksin sellele jooksule vastu mõttega, et ainult kaks päris pikka jooksu on veel enne maratoni jäänud. See polegi enam ju peaaegu mitte midagi. Teadsin muidugi ette, et tuleb päris raske ja palav jooks, sest niiskus oli laes, kraadiklaas oli 22 peal ja päike küttis pilvede vahel korralikult. Ei tahtnud aga kogu päeva trenni järgi sättida, seega tegin hommikused asjad ära ja kella 12st läksin jooksma. Kui on raske, siis olgu.

Võtsin ette tee Kärknasse ja tagasi, sest vaja oli joosta 2 tundi rahulikult ja pool tundi maratonitempos. Kokku umbes 23 kilomeetrit minu praeguste tempodega. Et kuskilt juua saada, tuli aga Kärknasse välja joosta, seal on Terminali tankla minu kodust täpselt 12 km kaugusel. Tunni aja peal, kui täis sai 9 km, tundsin väga selgelt, kuidas janu on kohal. Lootsin, et saan tuntava januta tanklasse kohale, aga kahjuks nii ei läinud. Oli ikkagi liialt päikseline.

Tanklas sain kraanist vett kaanida ning ostsin vedeliku- ja energiapuuduse leevendamiseks pooleliitrise Coca-Cola. Mõikas päris hästi, aga kui olin 14 km peal, oli mul jälle jook otsas ja janu kohal. Kuskilt enam midagi saada polnud. Ning maratonitempos jupini oli omakorda veel 4 km minna. Kuivasin seal nagu rosin päikese käes. Lõpuks jõudis kätte maratonitempo 5 km. Mingit eriliselt lendu loomulikult sees polnud, pigem selline 35. km tunne. Lõpp läks suhteliselt raskeks, aga siis olin juba jälle linnas kohal. Maratonitempos lõik: 6:10, 159. Kodu ja jook jäi vaid kilomeetri kaugele. Tehtud. Raske õppustel, kerge lahingus? (24.13 km, 6:38 min/km, 150 /min)

Pühapäev: trennivaba.

Kokkuvõttes:

Suhteliselt hull on mõelda, et nüüd ongi vaid vähem kui 3 nädalat maratonini jäänud. Järgmisel nädalal ootab ees maratonitrennide kõige pikem jooks, mille pean kuidagi Ida-Virumaal tehtud saama, seega pean hakkama nuputama rada ja joogipunkte. Seda 28–30 km annab seal kokku otsida. Vähemalt saab olema põnev.

5 nädalat maratonini (15.–21.07.2024)

Published on by Margit ParteiLisa kommentaar

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Fartlek. Tegime sellist põnevat minutifartleki formaati, et alustasime 1 minutist ja ronisime minuti kaupa kuni 7 minuti kiire jooksuni, vahele iga kord 3 minutit rahulikult. Rõvedalt palav ja päikseline, poolel maal oli juba täiesti toss väljas. Lihtsalt üks suur kannatamine (9,05 km, 6:38 min/km, 153 l/min). Kiired jupid:

  • 5:34, 154
  • 5:44, 155
  • 5:53, 157
  • 5:56, 159
  • 5:57, 160
  • 5:59, 161
  • 6:15, 161

Lõpetasime ÜKEga, mis nagu ikka oli palav ja raske. (27 min, 102 l/min)

Teisipäev: rahulik jooks. Mul oli/on kõrini sellest kuumusest, seega ma läksin sisehalli ja jooksin seal. Venisin oma 6 km ära ja rohkem eesmärke polnud. Üks nendest jooksudest, mille lihtsalt teed ära, et oleks tehtud. (6 km, 7:14 min/km, 136 l/min)

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigud. Treeneril olid plaanis meile tonnised lõigud, aga kuna päeval sadas ja staadionil oli märg, siis sinna me end vigastama ei läinud. Sisehallis tegime hoopis 600-meetriseid, tervelt 10 tükki. Minu õnneks oli mul Kaire, kes aitas tempos püsida ja mitte hullult ära kukkuda. Aitäh! Kuskil 7. lõigu peal sai sellest väikses ringis tiirutamisest kopp ette, aga tegime koos ilusti lõpuni. 600 m:

  • 5:13, 159
  • 5:30, 164
  • 5:32, 162
  • 5:38, 160
  • 5:30, 162
  • 5:35, 162
  • 5:40, 162
  • 5:37, 162
  • 5:38, 163
  • 5:34, 165

Neljapäev: trennivaba.

Reede: lõigud | õhtujooks. Lõunast algas Prorunneri laager Käärikul 1000-meetriste lõikudega. Kadiliis soovitas mulle 4 kuni 5 tk, tunde järgi. Ma olin valmis, et teen neli, rohkem kindlasti mitte. Hakkasin pihta ja kohe esimesel lõigul üllatasin end tempoga 5:07. Õues oli mõnusalt alla 20 kraadi, pilvine ja kurjad vihmapilved ja see oli ikka tohutult abiks. Kaks päeva varem ei suutnud kuidagi sellises tempos isegi 600 meetrit joosta, nüüd ladusin tonniseid kiiremini ja kokku isegi viis tükki:

  • 5:07, 163
  • 5:10, 165
  • 5:11, 166
  • 5:16, 166
  • 5:21, 166

Pärast hilist lõunasööki ja paari tundi arvutitööd tuli minna õhtujooksule. Ei hellita need Otepää teed, igal pool on tõus tõusu otsas. Venisin jälle ühe toreda 6-kilomeetrise ringi ära (6,33 km, 7:30 min/km, 142 l/min), tegime korralikult intensiivse ÜKE (37 min, 115 l/min) ning oligi esimene päev purgis.

Laupäev: hommikujooks | tõusufartlek | õhtujooks. Hommik algas ühe kange kehaga. 4 km, aga ma isegi ei oska loendada, mitu tõusu. Nii saadaksegi tugevaks? (4 km, 7:48 min/km, 128 l/min)

Lõunane trenn viis meid Apteekrimäele tõusufartlekile. Õigemini minu puhul tähendas see, et püüan joosta nii palju tõuse, kui jaksan, tõele au andes osad hullemad ikka kõndisin ka. Tegin kaks 3-kilomeetrist ringi metsas ja koos mineku-tulekuga sai väga sisukas trenn kokku. (10,12 km, 8:07 min/km, 144 l/min)

Õhtul tegin jälle ühe lühema ringi, seekord 5 km. Äikesevihm kaugelt juba paistis, aga sain enne oma asja tehtud. Sääsed olid metsa vahel jube kurjad. Täitsa kenas tempos jõudsin seekord isegi neid tõuse võtta. (5,04 km, 7:20 min/km, 137 l/min) ÜKE vihma käes jätsin ära.

Pühapäev: hommikujooks | pikk jooks. Hommikujooks üllatas uskumatult normaalsete jalgadega. Paks udu oli Otepää kohal, nii mõnusalt jahe. (4,1 km, 7:17 min/km, 131 l/min) Sellele autojuhile, kes linnas sees uduga selgelt üle piirkiiruse kihutas ja seetõttu ühe pisikese linnu elu lõpetas, soovin küll edaspidiseks ainult kõike halba.

Hommikujooksult otse hommikusöögile, siis kiire pesu, asjad kokku, 20 minutit pikutamist ja juba ootas laagri pikim trenn ehk pikk jooks. 23-kilomeetrine ring oli ette valmistatud, Viljar viis kõigi joogipudelid kahte kohta valmis ja mina võtsin esimesest endale veel väikse pudeli Kääriku otsale kaasa. Kõik oli ära planeeritud.

Sain teha jupi Pühajärve ringist, nägin toredat kitsekest, võtsin tunni peal geeli ära. Päris hea esimene tund, pulss ja tempo ilus, enesetunne hea. Ja siis sai kõik otsa. Pulsiga midagi nii hullu polnudki, aga kogu keha lihtsalt lõpetas vabatahtliku koostöö.

Ülejäänud ca kaks tundi tulid sunnitööna. Loivasin Käärikule, puhkasin korraks, roomasin tagasi Sihvale ja siis oli ikka veel peaaegu 8 km minna. Jube! Vaated ilusad, aga täielik haamer. Jõin oma väikese vee ära, 2 tunni peal võtsin veel ühe geeli, 18 km peal oli viimane joogipunkt. Kõndisin lõpus peaaegu kõik tõusud, aga lõpuks Tehvandi staadion paistis. 2:45 tegin ära, ühes sellega täitus sellel nädalal 90 km. Ulme. Lihtsalt ulme. Laagri lõpp. (22,65 km, 7:22 min/km, 138 l/min)

Kokkuvõttes:

See oli ametlikult minu 11 aasta jooksjaelu kõige mahukam nädal: 90 km jooksu. Ma ei tea, kuidas see keha vastu pidas, aga tundub, et pidas. Järgmisel nädalal võtan oluliselt rahulikumalt, mahud ja koormused tulevad korralikult alla. Siis jääb veel viimane plokk korralikku tööd, et maratoniks valmis olla.