Rubriik: Spordijutud

Sünnipäeva Food Friday 27.02.2015 ja 23 km jooks

Published on by Margit Partei9 kommentaari

Food Friday postitustes jagan oma reedest menüüd. Tervislik või mitte: kirja saab pandud kõik.

Täna on minu 23. sünnipäev ning selle puhul tegin ma ära oma eesmärkides lubatud 23 km jooksu – iga eluaasta kohta üks kilomeeter – ning pärast peaaegu 3-tunnist trenni sõin südamerahus torti ja sushit. Sünnipäev ju ikkagi, do not judge me. 😉 Homme pean lähedastega sünnipäevapidu ja söön veel kooki. Kas see teeb minust ebatervisliku inimese? Sellest kirjutan juba pikemalt järgmisel nädalal, kui julguse kokku võetud saan.

Hommikusöök

Laadisin teadlikult natuke süsivesikuid, kuna lõunal ootas mind ees pikk-pikk jooks. Puder sai tänu banaanile ja kaneelile jälle nagu hõrk magustoit. Väga maitsev!

  • pool tassi 7-viljahelbeid
  • pool tassi piima
  • 1 väike üleküpsenud purustatud banaan
  • kaneel
  • 1 spl rosinatega kohupiima
  • sõstrad
  • õun

Lõunasöök enne jooksu

Kui ma pärast pikka arvutipraktikumi ja linnaskäiku koju jõudsin, oli mul kõht tühi ning teadsin kohe, et nii tühja kõhuga ligi 3-tunnisele treeningule minna mõtet pole. Sõin korralikku lõuna, lasin pool tundi seedida ning asusin jooksurajale. Natuke pelgasin, et äkki toit hakkab sees loksuma, aga sellega polnud absoluutselt probleeme. 

  • tomatikaste:
    • 125 g purustatud tomateid
    • ¼ suurt sibulat
    • ½ küünt küüslauku
    • natuke oliiviõli
    • 125 g kalkunihakkliha
  • täisteraspagetid
  • salatisegu, kurk, tomat, paprika, oliiviõli

23 aastat – 23 kilomeetrit

Pärast lõunat läksin peaaegu kohe jooksma. Ilm oli tuulevaikne, temperatuur paras paar soojakraadi ning midagi taevast alla ei sadanud, kahjuks päikest ei paistnud. Teed olid kuivad ja mõnusad. 🙂 Ainult kahju oli sellest, et minu sääred, mis on vähem või rohkem valusad olnud ligi 3 nädalat, polnud ei kerged ega head. Esimesed kilomeetrid oli valu neis korralik ja ega see mind väga optimistlikuks ei teinud, kui 18 km oli lõpuni ning jalad lõid tuld. Paaris kohas kergelt lõdvestasin ja venitasin sääri ning imelikul kombel andis painav valu järele ning alles jäi lihtsalt raskus ja väsimus. Ma olin sellega juba palju rohkem rahul kui valuga, olukord tundus kohe palju rõõmsam. 😀

Alustasin teekonda Ülejõelt, sealt liikusin Tähtverre, Veerikule ning Tammelinna. Kuidagi õnnestus mul mingi pöördega puusse panna ja niimoodi ma siis ekslesin seal mööda väikseid tänavaid, aga kuna ma umbes teadsin, kuhu ma liikuda tahtsin, siis jõudsin lõpuks ikkagi Ropkasse välja ning sealt suundusin Ringtee tänavale, kus sain paari kilomeetri jagu allamäge kulgeda ning see oli ikka ülimõnus. Edasi tuli juba uus Ihaste sild (üks lemmik pika ringi kohtasid Tartus), Annelinn, Karlova ja Kesklinn. Kuskil 17.–18. km juures tundsin, et päris väsinud oli juba olla, aga samas mingit “appi-ma-kohe-langen-ja-suren” tunnet ei tulnud isegi päris lõpus. 

23 km jooks
Tunne oma kodulinna ring. 🙂

21. kilomeeter algas kurikuulsa Lossi tõusuga. Kui Tartu Linnamaratonil ma seal enam joosta ei jaksanud, siis seekord rühkisin meelekindlalt sealt jooksusammuga üles. Tundsin end ikka eriti vingelt. 😉 Tiirutasin natuke Toomemäel, siis veel natuke Ülejõe pargis ja niimoodi see 23 km täis saigi. Aega kulus palju ja tempo oli aeglane, aga see oli pigem kinni säärtes kui üldises enesetundes. 

Siiski: üle pika aja jälle tõeliselt pikk jooks tehtud ning üks 2015. aasta eesmärkidest täidetud. Parim viis sünnipäeva veeta on teha seda, mida sa armastad, ja nautida. Sellega sain ma suurepäraselt hakkama. 🙂

Õhtusöök kohe pärast jooksu

Pärast pikka pingutust lubasin ma endale õhtusöögiks täpselt seda, mida minu hing sünnipäeval ihkas. 🙂 Sushi on üks minu viimase aja leide, millesse ma esimesest ampsust ära armusin. Seekord tuli see Sushimeistritelt ja meeldis mulle väga, ka hind tuli ühe ampsu kohta päris mõistlik. Kook pärineb Tartu Kaubamajast, pagaritöökoda ei mäleta.

  • 6 ampsu avokaado hosomakit
  • 8 ampsu lõhe-kurgi futomakit
  • wasabi ja sojakaste
  • 130-grammine lõik meetorti
  • autoga Idasse sõites jõin ära ühe High5 spordijoogi

Hilisõhtune vahepala

  • väike banaan
  • apelsin
  • 2 spl ahjuõunajogurtit
  • pool viilu leiba juustuga (pildile ei jõudnud)

Mul oli tegelikult väga lahe sünnipäev. 🙂 Do what you love, love what you do. See on üks korralik õnnelik olemise retsept.

Tänane lugemissoovitus: “Kui sul on eesmärgid, siis ära lase neist lahti!”

25 suvalist fakti

Published on by Margit Partei14 kommentaari

Kuna mul on sellel nädalal pea postituse-ideedest täiesti tühi, siis tuleb hoopis selline suvaline meelelahustuslik postitus. 25. veebruar – 25 fakti – miks mitte? Kui tahad siin blogis kuulda ainult spordist ja/või toitumisest, siis võid julgelt selle postituse lugemata jätta. Ma ei solvu. 🙂

  1. Ma jumaldan üksinda kodusolemist.
  2. Ma ei kannata täielikku korralagedust. Väike korratus on OK, aga minu eluruumid, kapid ja riiulid peavad olema loogiliselt organiseeritud ja korras.
  3. Ma olen läbi ja lõhki maatüdruk ning linna kolisin alles 19-aastaselt.
  4. Lapsepõlves kasvatasime me küülikuid.
  5. Ma armastan eestlaslikku huumorit.
  6. Kui see oleks normaalne, siis sööksin ma hea meelega igaks toidukorraks erinevaid putrusid. Või pehmet sooja rukkileiba või ja soolaga.
  7. On vähe asju, mida ma ei söö, aga piimasupp on üks neist (kuigi minu isu teades sööks ma isegi seda, kui oleks nälga suremas XD ).
  8. Minu kõige vihatum õppeaine koolis oli kehaline kasvatus.
  9. Mu lemmikõppeaine oli matemaatika, kuigi esimeses ja teises klassis ei osanud ma seda üldse (siis miski järsku muutus 😀 ).
    Sellised naljad meeldivad mulle ka. :D
    Sellised naljad meeldivad mulle ka. 😀 allikas
  10. Ma teen pidevalt igasuguseid reisiplaane, kuigi mul puudub nende realiseerimiseks nii aeg kui ka raha.
  11. Väiksena meeldis mulle luuletusi kirjutada ja laulda enda väljamõeldud laule.
  12. Esimesel kahel aastal pärast Tartusse kolimist ei meeldinud mulle siin absoluutselt olla. Nüüd ma armastan Tartut. 🙂
  13. Minu pilt on olnud kahel korral Ida-Virumaa kohalikus ajalehes Põhjarannik, 7-aastasena tegid nad minuga mini-intervjuu teemal, mida meeldib mulle emaga koos teha. 😀
  14. Ainus asi, mille ma elus läbi olen kukkunud, oli esimene ARKi sõidueksam. Teisel korral sain ilusti läbi. 
  15. Ma olen elus 2 korda korralikult trepist alla kukkunud (see seletab nii mõndagi XD ).
  16. Ma räägin tihti liiga valju häälega.
  17. Ma ei salli kahepalgelisi inimesi ja hoian end neist võimalikult kaugele.
  18. Võimalusel üritan ma vältida seltskonnas poliitikast rääkimisest, sest elu on näidanud, et see on parim viis inimestega tülli minna. 😀
  19. Kui ma näen pagaritoodete letis riisitäidisega Karjala pirukaid, siis pean ma tõeliselt pingutama, et neid mitte osta, sest miski neis meeldib mulle üliväga. Sama kehtib odrakaraski kohta.
    Juba pilti vaadates neelud käivad… allikas 1 & allikas 2
    Juba pilti vaadates neelud käivad… allikas 1 & allikas 2
  20. Gümnaasiumiajal kogusin ma naljakaid kilde, mida meie õpetajad tundides pildusid. Kokku sai neid vist sadakond ning neist valmis 2 videot.
  21. Unenägudes näen ma väga tihti kõrgelt kukkumist, vett või kõrgelt vettekukkumist.
  22. 1992. aasta oli liigaasta. Ma olen enda peale natuke vihane, et mul ei õnnestunud sündida 29. veebruaril. Läks paar päeva nihu see arvestus mul emme kõhus. 😉
  23. Minu suguvõsas on halenaljakalt palju aprillikuus sündinud inimesi.
  24. 90% inimestest hääldavad mu perekonnanime valesti (panevad rõhu selle algusesse, mitte lõppu).
  25. Ma päevitun üpris kergesti ning sporti tehes on see väga tüütu, kui juba pärast tunniajast trenni on mulle kõik varrukad ja sääred nõmedad randid tekitanud (first world problems).

Varem ilmunud: 50 Random Facts About Me

PS! Kui kellelgi on mingeid ettepanekuid või soove, millest ma kirjutada võiksin ja mida te lugeda tahaksite, siis andke palun kommentaariumis teada. 🙂