Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala trennid.
Esmaspäeval jätsin JJV jälle ära 😦 , sest mu sääred olid Nike treeningpäevast meeletult valusad, kõik need hüpped jätsid säärtesse ikkagi oma jälje. BodyPumpile soojenduseks väntasin rattal ning siis läksin esimest korda BP93 oma silmaga kaema. Peab ütlema, et minu jaoks ei olnud see niiiiiii hull, kui kõik rääkinud olid. Oli siis asi liiga väikestes raskustes või enda alateadlikus tagasihoidmises – ei tea. Eks aja jooksul saan oma lõpliku arvamuse asjast kujundada.
Teisipäeva hommikul toimus pikamaajooksu praktikum, mille põhiosa koosnes kahest ringtreeningu blokist. Vatti said vist kõik suuremad lihasrühmad ning järgmisel päeval andsid igasugused huvitavad kohad endast märku. Õhtul käisin lihashoolduses rullimas nagu ikka. Jalad olid tavalisest palju valusamad, aga jäin ellu.
Kolmapäeval pidin lisaks tavapärasele õppetööle ennast kogu oma kodinatega ühest kohast teise kolima. Kottide tassimisest ja edasi-tagasi mööda treppe neljandale korrusele käimisest ning siis kogu kraami lahtipakkimisest olin ma tegelikult väsinud, aga läksin ikkagi BodyPumpi. Väga hea otsus, sest tundsin seal end uskumatult hästi. 🙂 Minu lemmikud selles kavas on väljaasted ja õlad, sest saab ilusti pingutada ja maksimumi anda ning muusika meeldib nendes lugudes ka.
Neljapäev: intervallid. Soojendus oli seekord natuke teistmoodi, treenerid nimetasid seda üheks liigiks fartlekist. Jooksime sisehallis ringe nagu ikka, aga igal ringil oli meil lühike lõik, kus tegime erinevaid jooksuharjutusi. Pärast soojendust alustasime ruttu 10×300 m intervallidega, iga lõigu vahele 100 m kõndi. Peaks ütlema, et lõpp läks juba päris raskeks ning enesetunne polnud nii lendav ja kerge nagu eelmisel nädalal 10×200 m lõikudega. Tegelikult pingutasin ma vist tempoga ka natuke üle, lõigud väid vahemikku 4:33–4:55 min/km. Lõdvestuseks sörkisin natuke peale ning siis venitasime pikalt ning oli võimalus igasuguseid küsimusi esitada. Eriti hirmutav oli see, et ühel tüdrukul hakkas trennis väga halb ning nii ta istus seal, jääkott laubal, kui me intervallitasime. 
Õnneks sai kõik korda.
Reedel ja pühapäeval trenni ei teinud (aga see-eest tegin täna ühikas lepingu lõpetamise eelse suurpuhastuse ning olen praegu täiesti läbi).
Laupäeval käisime TYSKiga Tartus pikemal jooksuotsal. Käisime ringiga ära jälle uuel Ihaste sillal ning minu grupp tuli läbi linna tagasi. Ilm oli täiesti võrratu, soe ja päike säras taevas, vinguda ei saanud üldse. Isegi päike hakkab vist vaikselt näole peale. Keskmine pulss tuli aeroobse läve juurde ning keskmine tempo oli 6:45 min/km, enesetunne väga hea. Täna pole jalgadel justkui midagi häda. Mulle ikka nii meeldivad need pikad jooksud. 🙂
Kokku: u 9 h (neto: 7 h 20 min)
Sellel nädalal kulges kõik jälle väga ilusti ning mul tõesti pole eriti midagi, mille üle viriseda. Säärelihased sain jälle ilusti korda ning jooksutrennide kvaliteet on väga hea. Ma tunnen, kuidas vaikselt hakkab jooksuvorm tulema ning see “õige” tunne tuleb kehasse ja jalgadesse sisse. See kahe hooaja vaheline aeg oli kogu aeg tunne, et jalad on kuidagi kinni ja rasked ja lõpuks on see kehv tunne kadunud. Eelmisel aastal enne Narva Energiajooksu oli mul selline eriti lendav tunne ning iga päevaga liigun praegu selle poole. 🙂 Megalahe! Praegu treeningrežiim on lõpuks vist õigesti paika saanud ning trennide ja puhkuse vahekord toimima hakanud. Woop-woop!
Nourish, Train & Flourish 