Workout Week 2.–8.11.2015

2.–8.11.2015

Esmaspäev: JJV+BP. Ainus päev võtta need tunnid trenni tegemiseks. Või nii ma veel nädala alguses mõtlesin. Pärast pikka ja väsitavat päeva ma isegi kahtlesin korraks, kas minna jooksutrenni või teha ainult BodyPump. Võtsin jõuvarud kokku ja liigutasin end kiirelt pärast loengut koju, kaks ampsu süüa ning juba jooksin jooksma. Kuna jõudsin üpris täpselt, siis oli grupp juba läinud ja jooksin seekord üksinda Tähtveres. Aeg möödus kuidagi väga ruttu. Jõuosas tegime kerelihaseid ja täitsa intensiivseks kiskus. Mõnus. BodyPumpis olid osad lood vahetatud ja väljaastetes üks mu suur lemmik NRG 92. programmist. Olin natuke väsinud ja köha piinas, aga Pump oli väga hea. Tore trennipäev.

Teisipäev: puhkus. Käisin lihashoolduses. Valus oli.

IMG_3996

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Kuna Novembrijooks läheneb uskumatu kiirusega, siis oli kavas väike lõigetrenn. Soojenduse ajal olid mul kõik kohad nii valusad, et korraks mõtlesin koju ära minna. 😀 Õnneks jooksuharjutuste ajal hakkas vaikselt paremaks minema ja kiirendused tulid juba täitsa inimlikud. Lõikudes oli plaanis 2 blokki 3×200 m kiiret, kiirete vahel 230 m aeeeeglast sörki ja blokkide vahel 3×230 m aeglast. Suht OK tuli välja, proovisin ilusti pöial joosta ja pulsi sai üles küll. Muidu kahtlen kogu aeg, kas minu pulss ongi seal 140 juures või kell valetab (arvan, et valetab ka). Trenni lõpus jõudsime veel paar harjutust tagareiele teha ja nii 1,5 tundi otsa saidki. Hea oli.

Neljapäev: puhkus.

Kuidas uus blogipilt paremal servas meeldib? :)
Kuidas uus blogipilt paremal servas meeldib? 🙂

Reede: BodyPump. Kuna uue kavani pole enam liiga palju aega jäänud, kõiget napilt üle kuu aja, siis on käes lugude kombineerimise aeg. Saab vanu (raskeid) lemmikuid meelde tuletada. 🙂 Kükid oli ikka 95. ehk praegusest kavast ja no ma ei saa aru, kas need kunagi lihtsamaks ka lähevad… Need aeglased kükid pole just meelakkumine, mina teen juba poole loo peal korralikke grimasse. 😀 Rinna- ja õlaloos proovisin mõned päkkadel kätekad teha: väga ilusad just polnud, aga vaikselt peab rohkem üritama hakkama, mitte ainult mugavalt põlvedel olema igas tunnis. Pärast ametliku osa lõppu nõudis rahvas veel üht kõhulugu, seega otseloomulikult saime Americanot teha. Kes ei tea, siis see on üks raskemaid kõhulugusid üldse. Palju planku. Huh. Täitsa läbi võttis. Soovijad tegid veel ‘Bring Sally Up’ push-up challenge’it. Ehk siis iga up’i peal surud end üles, iga down’i peal alla. Kokku 32 kätekat, aga ärge laske end sellel illusioonil petta. Esimesed tegin päkkadel, ülejäänu põlvituses. Järgmiste päevade lihasvalu sai 100% kindlustatud. Vabandage väljendust, aga kuradi hea trenn oli. Oli täiega minu päev.

IMG_4014

Laupäev: puhkus.

Pühapäev: kerge jooks. Õues oli (on siiani) koerailm ja ma läksin TYSKi sisehalli jooksma. Tund aega ringitada pole just eriline meelakkumine, aga vähemalt soe ja kuiv. 😀 Sattusin täpselt sellisel ajal sinna, et peagi olid algamas laste võistlused ja hull siblimine käis. Lõpp läks juba täiesti slaalomiks kätte ära. Aga üldiselt aeg möödus päris ruttu ja lõpuks sain veel hea rulliga rullida ka. Lihased olid valusad ja tänasid.

IMG_4094

Kokkuvõttes: 7 h 55 min (neto: 6,5 h)

2.–8.11.15

Hea nädal oli. Võtsin aega iseendale. Õigesti tegin: juba tunnen end õnnelikuma inimesena. Win.

Vähem kui 2 nädala pärast hooaja lõppakord Tartu Novembrijooksul. Kes veel tuleb? 🙂

Workout Week 26.10–1.11.2015

Nädalat alustasin sellega, et üritasin igast asjast midagi head leida. Vahel on see nii-nii raske, aga kui nukrutsema jääda, siis ei saa üldse elada. Always look on the bright side of life. Jah, ma tean, et see on raske, aga vahel peab end sundima halvast mööda vaatama, et ellu jääda. 

26.10-1.11.2015

Esmaspäev: JJV+BP. Lemmikkombo. Jooks oli hea, kerelihased olid head, BodyPump oli täiesti täis broneeritud, aga tekkis korralik tiimitunnetus ning kõik oli hea. Lihtsalt hea trennipäev oli. Mõtted kõigest muust eemale ja aeg minu inimestega. Trenn TYSKis pole enam ammu pelgalt mingisugune enda meeletu vormiajamine või püüdlemine suurte trennieesmärkide poole. Ei. See on aeg olla seal, kuhu ma kuulun, teha midagi, mis on minu niivõrd loomulik osa, ja tunda end nii, nagu ainult seal on võimalik. Tundsin seda toetust oma trennikaaslaste poolt, sest osad teadsid mu eelmisest nädalast ja läbielamistest. See tunne, et sa ei ole üksi ja et sinust hoolitakse… Pole vist vaja rohkem öelda. 🙂 

Teisipäev: puhkus. Õhtul jõudsin lihashooldusesse.

Kolmapäev: JJV. Üks korralik Anne kanali ring ning siis killer jalalihaste trenn. Huh, ikka täitsa läbi võttis. 😀 Kristeliga õnneks oli vähemalt fun juttu ajada ja koos kannatada. Suutsin 1 minuti jooksul 150 hüppenööri hüpet teha nii, et kordagi ei takerdunud. Minu jaoks juhtus selline asi esimest korda elus, seega päris äge oli. Trepijooksud, väljaasted ja muud toredad harjutused muutsid jalad ikka päris pakkudeks. Juba trennis tundsin, kui ‘tore’ neljapäeva hommikul olema saab. 😀

Neljapäev: YogaFunC. Päris kange oli olla, aga YogaFunC Indrekuga on alati tore. 🙂 Mind võtab see trenn küll alati higistama ja kätekõverduste lugu kiskus täitsa intensiivseks kätte ära. Lõpulõdvestuse ajal oli natuke raske omi mõtteid mõelda, kui allkorrusel keegi täishooga palli põrgatas, aga üldiselt vana hea feelinguga trenn. Kahju, et tavaliselt töökohustused mul seal käimise võimaluse ära võtavad. 

Reede: BodyPump. Reedene Marise pump – hell yeah! Megatund oli jälle. Mõnedes lugudes isegi naaaatukene lisasin raskust ning lõpus saime tavapärase 2 kõhuloo asemel hoopis lisaks ühe triitsepsi loo Prantsuse surumistega. Oh issand küll, käed tahtsid pärast trenni küljest ära kukkuda. 😀 Nii mõnusalt rammestav väsimus oli peal. BodyPump on ikka alati hea. Päris tõsiselt.

Laupäev: puhkus. 

Pühapäev: lühike jooks. Tahtsin tunnikese joosta, aga ei olnud seda õiget jooksutunnet sees. Pärast 15 minutit jooksu keerasin otsa ringi ja läksin sealt pimedast külmast üksindusest ära. Kodu juures tegin paar kiirendust lõppu, et mingi hea tunne sealt trennist kätte saada. Njah. Vahel ei ole iga trenn hea. Küll homme jälle parem on. 🙂

IMG_3977

Kokkuvõttes: 7 h 38 min (neto: 6 h 45 min)

26.10-1.11.15

Mul oli koolis ja tööl natukene vaiksem nädal ja see tähendas, et aega trenni teha oli natuke rohkem. Järgmisest nädalast jätkub kõik täielikul täistambil, kohustusi on nii palju ning aeg tahab kätte ära sulada. Kas see on normaalne, et mul ei tohigi kunagi nädalavahetusi olla ja kui ma isegi võtan nädalavahetuse vabaks nagu näiteks sellel nädalal, et pere ja kallimaga koos olla, siis tunnen end hiljem süüdi, et kohustustega ei tegelenud? Päris OK see ju ei ole. Minu meelest küll mitte. Lisaks tunnen end päris halvasti, et blogi nii unarusse jätnud olen. Ime pole, et keegi enam eriti ei loe ega kommenteeri. Ma ei pane seda teile pahaks. Kui mina ei kirjuta, siis on see loomulik, et lugejaskond laiali valgub. Selline on elu.