Rubriik: Saksamaa 2014

Hommikul ärkasime umbes kella 7 paiku, aga tegelikult olin ma juba enne oma hamba pärast üleval. Loivasime aeglaselt ringi, panime end valmis ja käisime hommikust söömas. Selle odava hosteli kohta oli hommikusöögilaud tõeliselt rikkalik. Sõin müslit jogurtiga, leiba, saia, Nutella-laadset kreemi, mitut sorti juustu ja vorsti, mahla jne. Kõht sai tõesti täis ja mul oli väga hea meel, et Elari mu hostelivalikuga rahule jäi. Tal peaaegu õnnestus oma vinge Canoni kaamera ära kaotada, aga õnneks töötajad olid selle leidnud ja kõrvale pannud. Kella 9.20 paiku lahkusime hostelist ja hakkasime Alexanderplatzi poole sõitma, et Heidiga kokku saada.

Berliini Teletorn

Rong S5, S7 või S75 oleks pidanud viima meid otse Charlottenburgist sihtkohta, aga kuna peale Friedrichstrasset oli mingisugune raudteeremont, siis pidime vahepeal rongi vahetama. Jäime natuke kohtumispaika hiljaks, aga kuna Heidit polnud ka veel kohal, oli kõik OK. Kell 10.15 kohtusime Heidiga ja alustasime linnatuuri.

Esiteks suundusime läbi Museuminseli mööda Unter der Lindeni puiesteed Brandenburgi väravate juurde. Ilmselgelt ei saanud me pagariärist mööduda seda külastama. Aga no jummel küll, toit on siin hea! 🙂

 

Sealt liikusime edasi U-bahnile ehk metroosse ning edasi S-bahnile ehk rongile ja sõitsime Berliini loomaaeda, mida Elari nii väga külastada tahtis. Oli täitsa tore, nägime kenasid loomi, linde ja kalu, aga kahjuks hakkas vahepeal väga tugevalt vihma sadama ja kuna meil oli kolme peale vaid 2 vihmavarju, saime omajagu märjaks ja mul hakkas isegi täitsa jahe. Jalad olid nagu sõrad. 😀

 

 

Loomaaiast sõitsime rongiga jälle südalinna ja asusime toiduotsingutele. 😀 Leidsime ühe kebabikoha, kust alguses ostsin currywursti (mis oli päris hea) ja dönerit (mis polnud enam nii hea). Mul on siiamaani sellest sibulast paha olla…

 

Sealt sõitsime edasi Berliini müüri varemeid vaatama. Olime ikka juba päris päris väsinud ja kõik jäid järsku kuidagi väga vait. Mind võttis isegi päris mõtlikuks kõik need varemed, mõtted hukkunud inimestest ja sõjast. Sealt liikusime jälle metroosse ja sõitsime südalinna tagasi.

Enne Dresdeni bussile suundumist šoppasime Primarkis ja see värskendas meid uskumatult. 😀 Omajagu raha sai kulutatud, aga asjad olid kõik vajalikud, seega no regrets. Elari oli ikka eriti sillas ja ega mulle ka soodsad hinnad just vastukarva polnud. Nüüd istume bussis ja ligikaudu 1 tunni ja 15 minuti pärast jõuame Dresdenisse. Postitus saab avaldatud juba Heidi Saksamaa kodust.

EDIT: Jõudsime edukalt Heidi juurde. 🙂

Täna sai alguse minu trip Saksamaale. Kuna varem olen ma käinud selles riigis ainult Frankfurdi lennujaamas, siis on siin uskumatult põnev. Eriti tore on muidugi see, et reisida saab sõpradega. Elari tolkneb alates hommikust minuga kaasas 😀 , Heidit näeme juba homme hommikul.

Minu hommik algas kell 6 kohutava hambavaluga. Nimelt otsustas mu tarkusehammas, et on hea aeg suure valu saatel kasvama hakata. Ajastus – “ideaalne”. Valuvaigisti hoiab elus ja ega ma väga palju ei vingu. Ajasin endale korralikku hunniku hommikusööki sisse ja kell 8 läks buss Tallinna.

Kell 10.30 olin juba lennujaamas, kust ka Elari ruttu üles leidsin. Tüüp oli ikka täitsa ärevil. 🙂 Kaalusaate tegelased tõid Elarile veel GoPro, siis andsime ära pagasi ja oligi aeg suunduda turvakontrolli, kus mind ikka korralikult läbi katsuti. Tallinna lennujaamas sõime veel salatit ja nisukukleid, ootasime ja saimegi oma lennukile.

… mis oli suisa idiootselt väike. Kokku 79 kohta. Lend oli kiire ja sujuv. Kuna mina olen omajagu lennukiga lennanud, siis suuremad emotsioonid puudusid, aga Elarit oli nii naljakas vaadata. Õnneks suutsin ma end õhkutõusul talitseda ja ei öelnud talle, et nüüd saab kiirendusrada otsa ja me saame surma. 😀

Berliini jõudes just pärast maandumist hakkas vihma sadama, kuid õnneks möödus sadu kiiresti. Ostsime transpordi päevapileti, sain linnakaardi ning bussiga jõudsime oma hostelisse (teel tegime ainult 1 valepöörde, minu jaoks suur edu, sest ma ei oska orienteeruda). Täitsa korralik koht: normaalne voodi, vannituba ja hommikul saame süüa ka. Käisime pesemas ära, hävitasime minu banaanid, nektariinid ja mandlid ja suundusime S-bahniga linna. 

Venelased müüsid värsket puu- ja juurvilja ja sees veel mõningaid vene asju. Õhtul kulus see pood marjaks ära.

Linnas käisime Treffpunktis söömas. Tegu Saksa pubiga Friedrichstrassel Brandenburgi väravate läheduses. Toit oli tõesti maitsev. Mina sõin bulette’i leivaga ja magustoiduks õunastruudlit. Veepudel oli nii ilus, et võtsin selle kaasa. 😀 Teenindus oli ka väga hea, kiire ja sõbralik. Esialgu tahtsime currywursti tellida, aga meie teenindaja soovitas seda osta hoopis rongijaamast, seal pidavat olema see odavam ja parem. Homme proovime vast ära. 🙂 Peale selle arvas teenindaja, et me oleme Aserbaidžaanist. Kas ma olen tõesti juba nii tumeda nahaga?

Siis tuiasime niisama Berliini kesklinnas ja sõime rämpsu. 😀 Järjest sai proovitud Dunkin’ Donuts sõõrik, Häagen Dazs jäätis ja Elari võttis veel Starbucksi ka otsa. Suhkrulaks oli kiire ja totaalne. 

 

Igal pool nisu ja saiad. Carb-o-holic‘u põrgu ja taevas üheskoos. 😀

Brandenburgi väravate juures

 Hahahahahaaa 😀

Igal juhul on Berliin väga minu linn, kuidagi mõnus, kohati lage ja roheline. Mulle meeldib!

Koduteel otsisime veel mitmest kohast toidupoodi, aga mida pole, seda pole. Lõpuks saime metroopeatusest hingehinnaga vett osta, sest me olime täiesti janus, ja eelpool fotol olevast vene poest ostsin veel hapukurki ka, sest mul oli kogu sellest suhkrust nii neetult lääge olla. 

Nüüd aga ruttu tuttu, sest homme on ees pikk päev. Homme näeme, Heidi. 🙂