Portugali treeninglaager 2017 (2. osa)

Esmaspäev, 13. märts

Hommikut alustasime rikkaliku hommikusöögiga ja mõttega, et varsti tuleb see nuumamine ära lõpetada. Edasi oli kell 10 trenni minek: alustuseks 40 minutit rahulikku jooksu (7:05 min/km, 141 bpm), siis mõned jooksuharjutused ja lõppu 7 mäkkejooksu. Võttis läbi ja jalad just maailma värskeimad enam ei olnud. Kohtasime korduvalt ka Treeningpartneri kolleegi ja püüdsime nad endaga isegi ühele pildile. Pärast trenni pistsime jalad külma ookeanisse (ilm hakkas just sellel päeval veidi pilvisemaks ja jahedamaks muutuma).

Ennelõunal rentisime 3€ eest jalgrattad ja sõitsime kõrvallinna Vila Real de San Antoniosse. Sõime lõunat (mis oli tõesti väga maitsev) ja lobisesime niisama. Käisime kohalikust Lidli toidupoest läbi ja hankisime natuke puuvilju ja muud kraami. Sõime jäätist ja kruiisisime Monte Gordosse tagasi. Tõesti ülichill lõuna oli. Peaks endale Tartusse ka linnaratta hankima.

Kell 17 suundusime trenni nr 2. Pulsi poolest oli jooks kerge, jalad olid ainult kanged. Jooksin umbes 40 minutit (7:26 min/km, 140 bpm) ja siis tegime hotelli katusel päevitusalal ÜKEt. Huh. Kui raske. 😀 Tegime mõned pildid ka ja siis oligi aeg pessu ja sööma minna. Toit oli muidugi jälle ülimaitsev, praegueks oleme saanud süüa nii veist, siga, mitutmoodi kala, kaheksajalga, parti, kana, ühesõnaga kõike. Seltskond hea. Õhtul libistati vaikselt jälle (s)portveini. 😀

Teisipäev, 14. märts

Hommik algas taaskord toreda hommikusöögiga ja jätkus laagri ühe raskeima treeninguga. Kavas olid pikad lõigud. Alustuseks jooksime 3 km vastutuult teise linna poole ja tegime mõned jooksuharjutused. Siis oli aeg lõikudeks: 3000, 2000 ja 1000 m kiiret, vahele 600-1000 m taastumist (sörki ja/või kõndi). Minul olid tempod ette nähtud vastavalt 5:20 min/km, 5:00–5:10 min/km ja 4:50–5:00 min/km. Kui selle ära jooksen, pidavat Lissabonis suutma 1:55 poolikut joosta. 😀

Üldiselt oli trenn edukas: 3 km lõigu jooksin 5:02 tempos (allatuult), 2 km tuli 5:20 tempos (tugevas vastutuules) ja 1 km allatuules jälle 4:49. Lõigud ei tundunud üldse nii pikad ja pulss püsis allpool anaeroobset. Super.

Pärastlõunal hakkas sadama, käisin vannis ja vaatasime filmi ning sõime apelsine. Njomm.

Lõpuks tuli päike uuesti välja, käisime veidi poodides suveniire vaatamas ja niisama rannas jalutamas. Mõnus pärastlõuna ühesõnaga. Õhtul jooksin eriti mõnusa ja kerge 6 km jooksu päikesepaistes (7:00 min/km, 145 bpm). Kõik oli super. Õhtu lõpetasime oma väga tühjadega kõhtudega õhtusöögilauas ja hiljem niisama tšillides ja Juventus-Porto mängu vaadates.


Kolmapäev, 15. märts

Hommik algas kella 7 äratusega ja 10 km jooksuga (7:26 min/km, 140 bpm). Jooks oli natuke raske, sest jalad olid konkreetsed pakud all. Umbes pool jooksu läks selleks, et kuidagi jalad liikuma saada. Tegin ka kõnni- ja lõdvestuspause. Lõpuks oli tunne juba päris okei. Ilm oli õnneks mõnus: tuul oli raugenud ja pilved varjasid päikest. Jooksmiseks väga hea ilm.

Lõunaks kavatsesime jalgratastega Hispaaniasse sõita. Google Mapsi järgi oli sinna 16 km. Saime piirist 3 km kaugusele, aga siis oleks pidanud lisaks kiirtee ääres sõitmisele (mida teha ei tohi) sõitma ka üle kitsa autosilla (mida teha ei tohi). Pärast arupidamist pöördusime tagasi Vila Reali, kust peaks saama laevaga Hispaania poolele. Selleni oli aga aega, meil olid kõhud tühjad, seega istusime hoopis sadamasse maha ja tegime lõuna. Tellisin mereannipaellat, sain kanaga paella, aga jumal temaga: kõht oli liig tühi ja ma ei viitsinud seal nendega vaidlema hakata. Maitsev oli. Sõitsime tagasi Monte Gordosse, sõime jäätist (ma pole jätsifänn, aga see Snickersi jäätis oli ülihea) ja läksime õhtusele treeningule.

Jooksin 5 km hästi rahulikult (7:23 min/km, 139 bpm) ja siis pidime ÜKEt tegema. Lõpuks aga jätsime selle ära, sest sääsed sõid nii meeletult. Ilmselt olen Eestisse jõudes kaotanud pooled oma lihased…

Õhtul ikka sõime (üllatus-üllatus) ja tšillisime ning kell 22 olime juba tudus, sest väsimus hakkab ligi tikkuma. Miks see aeg nii kiirelt kaob?


Laagri kilometraaž pärast 5 päeva ja 9 treeningut: 81,41 km

Portugali treeninglaager 2017 (1. osa)

Puhkus on kiirelt ja tegusalt läinud. Esmaspäeval tegime tiiru Tartumaa kruntidel, teisipäeval käisime pankades asju uurimas (natuke tuli masendus peale, võib-olla kirjutan kunagi pikemalt), kolmapäeval vaatasime oma uusima sugulase üle ja viisin läbi ühe toreda fotosessiooni TÜ Kliinikumis. Neljapäev kulus pakkimisele ja ERMis käimisele. Ja jõudiski kätte reede: meie jooksulaagri esimene päev.

Reede, 10. märts

Reede hommikul enne kella 8 asusime Tallinna lennujaama poole teele. Õues oli hall, udune ja vaid paar kraadi sooja. Maad kattis kerge lumekirme. Sõit Tallinna oli nagu ikka: ilgelt tüütu. 10.30 viskas härra Jooksja mu lennujaama koos kohvrite ja kodinatega maha (hea, et mu käsipagasit ei kaalutud…) ning läks ise autot ühte soodsamasse parklasse parkima (kokkuhoidlikud nagu me oleme).

Natuke passimist lennujaamas ja oligi minek Viini poole. Austria pealinn tervitas meid jaheda ilma ja korraliku vihmaga. Õnneks oli ümberistumine lühike, haarasime kiire lõuna (täistera baguette, sink, toorjuust ja paprika – täitsa tervislik kokkuvõttes) ja oligi aeg Lissaboni lennule astuda. Lend möödus kiirelt, sest pool aega sai suu ammuli Alpe vahtida. 😀

img_0092

Seiklused jätkusid Lissaboni Oriente bussijaamas. Õigemini sinna tuli metrooga minna, sellega saime edukalt hakkama. Renexi bussiputkas ootas meid Portugali keelt rääkiv tädi, kes printis meile 3 korda vale pileti ja kirus meid maa põhja. Lõpuks saime oma edasi-tagasi bussipiletid suunal Lissabon-Monte Gordo siiski ostetud. 35€.

Bussireis oli huvitav. Õues oli juba pimedaks läinud. Enne bussi istumist sai veel kohalikelt nõu küsitud, kas oleme ikka õigele bussile minemas. Olime. Pärast 3 tundi sõitu pidime bussi vahetama. Teavitati bussi valjuhääldist, et need sihtkohad buss number see ja nood sihtkohad buss number too. Kõik loomulikult portugali keeles. 😀 Me ainult irvitasime, et meile on buss number U. 😀 Ilmselgelt oli see number 1. Üks kohalik naine muidugi raputas pead ja irvitas selle meie itsitamise peale, et meie midagi aru ei saa.

Väikese hilinemisega jõudis buss kesköö paiku Monte Gordosse. Olin väsinud nagu laip. Saime oma suhteliselt tagasihoidliku hotellitoa kätte, pakkisime asjad kiirelt lahti ja kell 1.15 (olime üleval olnud 21 tundi) vajusime voodisse.

img_0096

Laupäev, 11. märts

Kahjuks ei olnud uni väga pikk, sest 2-tunnine ajavahe ajas meid kell 7.30 üles. Käisime hommikusöögil ja tankisime end korralikult täis. Õnneks kõik ilusad saiatooted polnud väga maitsvad, seega saab järgmistel päevadel neid äkki vähem söödud. Jooksulaagrist kaalutõusuga tagasi tulla oleks omamoodi tase. 😀

Pärast hommikusööki tegime esimese jalutuskäigu rannas ja linna peal. Armas pisike linnake. Näha on siin kaht tüüpi inimesi: a) pensionärid b) sportlased. Kõik. Igal juhul esmamulje oli tore.

img_0098

Suundusime laagri esimesse trenni, kus Viljar näitas meile kohalikke jooksuradasid. Riburada pidi hakkas eestlasi igalt poolt vastu tulema. Kohati tundub, et kõik Eesti kõvemad jooksjad on praegu Monte Gordos. Kaisa Kukk, Luiged, Jekaterina Patjuk, Keio Kits jne. Äge igal juhul.

img_0101img_0102

Trenn oli aga raske. Üle 20 kraadi sooja ja minimaalselt tuult ning päikesepaiste on ikka suts palju ühe talvega harjunud eestlase jaoks. Prorunnerite tempo on ka muidugi midagi muud. 5 km püsisin nendega, edasi tulin koos härra Jooksjaga omas tempos. Esimene tutvumine männumetsade vaheliste radadega sai tehtud ja edasi sain juba omaette jooksma hakata. Ei pidanud keegi enam minu tempos lonkima. 🙂 Esimese trennina sai tehtud üks korralik raske 10 km (166 bpm, 6:31 min/km). Nädal enne poolmaratoni isegi täitsa asja ette trenn.

Lõuna paiku käisime poes, sõime kohalikku värsket kraami ja kodust kaasa toodud musta leiba. Samuti käisime ookeani ääres ujumas ja veidi päikest võtmas. Mina sain ju otseloomulikult endale randid juba esimese jooksuga. Vesi oli jahe, aga mõnus. Täitsa puhkuse tunne tuli sisse. 🙂 Vaatasime ka hotelli basseini üle, mis asub katusel ‘kasvuhoones’. Mõnus. Hotell ise on veidi vananenud, aga söök on hea, asukoht on hea ja üldiselt olemine mõnus.

Õhtul läksin päeva teise trenni ehk siis kergele jooksule. Mõtlesin teha 6 km, aga siis tahtsin ikka Hispaania piiri äärde Vila Reali ära joosta ja kokku tuli 8 km. Hästi mõnusa rahuliku pulsiga (143 bpm, 7:20 min/km), päikeseloojang, jahe tuuleke, kõik oli super. Õhtul käisime veel hotellis õhtust söömas – süüa pakutakse siin rohkelt ja kõik on maitsev – ning jalutasime pundiga natuke linnas. Kell 23 pugesime tuttu.

Pühapäev, 12. märts

Äratuskell oli minul kell 7, kuna olin veendunud, et mina enam palavas joosta ei taha. Kell 7.30 olin juba jooksurajal. Tuul oli meeletu, hetkel toimub vist mingisugune rõhkkondade vahetus ja ilmselt ei pääse me lähipäevil ka vihmast. Jooksin igal pool: kergliiklusteel, linna tänavatel, jõe ääres, männimetsas ja lõpuks ka ookeani ääres. Pulss oli ilusti alla 150, ainult ookeani ääres vastutuules kippus kõrgemaks minema. Üldjoontes jäin jooksuga vägagi rahule ja mõnus oli. Sõin korraliku suure hommikusöögi ja läksin hotelli katusele päevitama ja basseini ujuma, kuniks teised oma jooksu lõpetasid.

Lõunaks sõime kehva burgerit ja smuutit. Degusteerisime natuke portveini ja tšillisime niisama. Puhkuserežiim ühesõnaga. Õhtust trenni kavas ei olnud. Pärast õhtusööki tšillime veel ja ongi tuduaeg.

Järgmistest laagripäevadest juba edaspidi. Jälgige laagri FB lehte ja hoidke silm peal mu Instagram story’del, seal saate palju pilte ja videosid. 🙂