Kuna minu üleskutsele minult midagi küsida vastas üllatavalt palju lugejaid, siis ilmuvad vastused kahes osas. Siin on vol. 1.
T: Kui palju jälgid päeva üldist kaloraaži? Et see mis sööd oleks ka ikka ära kulutatud. Kuidas alustasid kaalulangust? Kas lõpetasid täielikult süsivesikute (kartuli, pasta, riisi, tatra) söömise või mingil määral ikka sõid?
Nagu on ka minu toitumise lehel kirjas, ei jälgi ma praegu mitte midagi. 🙂 Ei kaloreid, ei rasvasid, valke, süsivesikuid ega mineraalaineid ja vitamiine. Üritan toituda võimalikult intuitiivselt, süüa oma näljataseme järgi ning mitte mõelda üle. Tegelen hetkel sellega, et taastada tore, mõistlik ja normaalne suhe toiduga. Olen 4 kuud nii tegutsenud ja kaalu pole juurde tulnud.
Alustasin kaalulangust 2013. aastal LCHF toitumise ehk low carb, high fat lähenemisega. Lähemalt saad lugeda eelnevalt viidatud toitumise lehelt. Lõpetasin tõepoolest täielikult süsivesikurikaste toitude söömise, ei mingit suhkrut, kartulit, pastat, riisi, tatart või muud taolist. Olin väga puhas LCHF ja kaal hakkas ka VÄGA kiiresti langema. Kui oled füüsiliselt väga ebaaktiivne, suures ülekaalus ja/või diabeediohus, siis on mõtet low carb lähenemisi proovida, kuid üldiselt suhtuksin mina siiski igasugusesse ülimasse piiramisse suure ettevaatusega. Minu LCHF teekonna lõpus oli mu suhe toiduga väga väga sassis ja praegu on kaalulangusest olulisem minu jaoks see, et olen toiduga sõbralikes suhetes.
anonüümne: Hei, küsin siis kohe mitu küsimust 🙂
1. Kuidas on Sul lood näonahaga? Pean silmas seda, et kas tervislik toitumine on aidanud näonahka ilusamaks muuta? Või ei ole sul sellega kunagi probleeme olnud?
Mul on väga probleemne nahk. Olen hädas aknega nii näol, rinnaesisel kui ka seljal. Tervislik toitumine pole minu naha olukorda kahjuks kuidagi parandanud. 😦 Tean aga inimesi, kelle jaoks tervislik toitumine on imesid teinud. Minu akne on hormonaalse iseloomuga ja vahelduva eduga olen sellega võitlemiseks igapäevaselt sisse söönud hormoone. Olen üritanud ravimitest 3–4 korda vabaneda ja need maha jätta, aga kuna nahk pöörab täielikult ära, siis olen alati nende juurde tagasi pöördunud.
2. Kas sa hetkel absoluudselt ei ürita kaalust alla võtta, või oled siiski “väikesel” dieedil? Ma ei mõtle sugugi, et sa seda peaksid, aga olen ise lugedes sedasi aru saanud et nagu tahaksid, või vähemalt varem tahtsid.
Vaata vastust eelmisele küsijale, ma tõesti ei ürita hetkel kaalust alla võtta. Eks võiksin ikka kergem olla, et kiiremini joosta, aga hetkel olen talutavas vormis ja endaga piisavalt rahul, et mitte kaalulanguse nimel vaeva näha. 🙂
3. Seoses eelneva küsimusega siis natukene. Nimelt kui ma su toidupäevikuid vaatan – mulle tundub et sa sööd kuidagi vähe ja vahed on kohati väga pikad (vähemalt minu jaoks). Kas need sööginõud ja pildid võivad lihtsalt petlikud olla? Saad sa sellest tõesti kõhu täis? Ise olen 164 cm ja hetkel tsirka 57 kg, aga endale nagu tundub, et söön kõvasti rohkem (trenni teen 3x nädalas, rattaga edasi-tagasi 34km jõusaali), aga olen sealjuures ka tegelikult kergel dieedil ning kaal langeb.. Lihtsalt tundub kuidagi imelik, ei mõtle midagi halvasti..
Ma arvan küll, et pildid on petlikud. Lisaks ka see, et reedeti kipubki toitumine “eeskujulikum” olema, kui ikka pilti pean tegema, siis ei hakka niisama näksima leiba vms, mida nädalavahetusel tihti ette tuleb. 😛 Ma söön tegelikult ikka päris palju, juba hommikusöök umbes 600 kcal või enam ja pakuks nii silma järgi keskmistades päevaseks kaloraažiks umbes 2500 kcal. Mõni päev rohkem, teinekord vähem. Toidukordade vahed venivad vahel pikaks lihtsalt sellepärast, et ma ei ela oma toidukordade järgi. Kui juhtub, et olen väga hõivatud, siis on vahe pikem ja mis siis ikka. Söön siis, kui kõht tühjaks läheb, ja nii palju, et ta jälle täis saaks. 🙂
4. Ilmselt küsib ka keegi teine neid kuid siiski 🙂 Mis on su lemmik toit, lemmik jook, lemmik vahepala, lemmik ebatervislik toit/maius ning lemmik spordiala?
Ausalt öeldes mul sellised tugevad lemmikud puuduvad. Aga lemmiktoit… võib-olla midagi minu ema valmistatud roogadest? Need on kõik niiiiii maitsvad, võiks kõik siia kirja panna. 😀 Näiteks maksakaste pastaga ja hapukurgiga, ahjukartulid köögiviljade ja lihaga, kanasupp, kaneelisaiad või siis pannkoogid jnejnejnejne. Lemmikjook on kindlasti vesi. Lemmik vahepala: banaan. Lemmik ebatervislik maius: vanaema tehtud Napoleoni kook, mis lausa nõretab võist ja suhkrust. 😀 Lemmik spordiala: jooksmine.
5. Kas sa naudid jooksmist? Pean silmas otseselt jooksmist, mitte seda head tunnet mis peale jooksmas käimist on. Ise käisin varem väga tihti jooksmas, sest peale trenni oli super tunne, aga jooksmine ise ausalt öeldes ei meeldi üldse. Kogu trenni vältel ootasin õhinal millal see ometi lõppeb.. Kas võtad asja mõnuga või tunned vahel samamoodi?
Eks see oleneb ka jooksust. Mõnda intervalltrenni meenutan siiani õudusega, kui jooksen 2-kilomeetrise intervalli viimast sadat meetrit nii, et surm on silme ees ja süda paha. Enamasti jooksutrenni siiski naudin, kui midagi väga rasket ja intensiivset ei tee. Kui kulgen näiteks mõnusas tempos kuskil kenas kohas ja veel koos sõbra(nna)ga, siis naudin ikka 100%. 🙂
sille: Kui palju kaloreid võib sinu arvates süüa trennipäeval ja trennivabal päeval? Kui sooviks on kaalulangetus.
Kuna ma ise kaloreid ei jälgi, siis pole ma ala spetsialist. Eks trennipäeval võib ikkagi rohkem energiat saada kui puhkepäeval. Kui soovid kaalu langetada, siis pead sööma natuke vähem, kui oleks vaja kaalu hoidmiseks. Liialt suureks ei tohi aga energiadefitsiiti ajada, sellele vastab keha kaalu kinnihoidmisega. Eri kohtades soovitatakse erinevat defitsiiti, päevane vajalik kaloraaž miinus 200–500 kcal jms. Oma päevase energiavajaduse võid arvutada näiteks siin ja sellest siis natuke vähem süüa. Jälgi, kuidas keha reageerib ja vastavalt sellele redigeeri oma tegevust või jätka samas vaimus.
T.: Ma tean, et sa ühes postituses jagasid nippe palava ilmaga trenni tegemiseks, sh mainisid ära variandi, et võtta veepudel kaasa. Kas sa ka tavalistel jooksutrennidel kui jooksed näiteks rohkem kui 10 km, veepudeli kaasa võtad või joodki alles pärast trenni kodus? Mul endal on nii, et kui juba 7-8 km peal tahaks ikka juua ja siis ei kujuta hästi ette, kuidas peaks välja nägema minu jaoks pikem jooksutrenn ilma joogita.
Oleneb ilmast. Kui on ikka väga kuum, võtan igal jooksul vee kaasa, kas siis lihtsalt pudeliga või kasutan joogivööd. Kui on normaalne suveilm, siis 10+ km jooksudel. Kui õues on väga jahe, võin joosta ka pikemad jooksud kuni 15 km ilma veeta ja joon alles kodus. Eks tegutsegi oma janu järgi: kui ikka juba 7. kilomeetril on janu, siis võta igale sellest pikemale jooksule vesi kaasa. Janu ongi väga individuaalne asi. 🙂
Anonüümne: Mis on sinu tulevikuplaanid karjääri mõistes? Mis positsiooni/valdkonda rihid ja kus riigis? Mis on üldse sinu mõtted välismaal töötamise ja õppimise osas?
Ära küsi nii keerulisi asju. 😀 Plaan on saada tööd riigisektoris, kuskil ametkonnas, ministeeriumis vms kohas. Tervisevaldkond oleks päris tore, aga sobib ka muu avalik sektor. Esialgu on plaan siiski Eestisse jääda, mulle täitsa meeldib oma kodumaa. Aga kui ikka kutsub välismaale, siis soovitan kindlasti minna, tänapäeval on võimalusi väga palju. 🙂 Saadud kogemused ja tutvused tulevad kasuks.
Anonüümne: Tere Margit! MULLE EI MAITSE PUDRUD! Ma ei suuda neid lihtsalt süüa ja usu mind, ma olen proovinud. Mis oleks siis hommikusöögi alternatiiviks, et söök oleks ikka toitaineterikas, toitev ja eelkõige tervislik. Ehk oskad hüva nõu anda? Praegu söön ma hommikul muna, erineval kujul… aga ma tunnen, et jääb nagu üksluiseks. Aitähh.
Kui puder ei meeldi, siis variante on veelgi. Kindlasti sinu valitud muna on väga hea valik, saab valmistada eri meetoditel ja on tervislik ja maitsev. Sõin isegi üle aasta ainult mune hommikul. Peale selle võid proovida ka isetehtud müslit keefiri või maitsestamata jogurti või piimaga. Müsli tegemiseks röstid ise kergelt ahjus soovitud helbed (kaer, 4-vilja, 7-vilja ja valikuid on veelgi), lased jahtuda ja lisad kuivatatud puuvilju ja/või pähkleid ja ongi hea hommikusöök. Miks mitte süüa ka paar (sooja) võileiba (leib, juust, sink) ja juurde köögivilju. Paljud armastavad ka isetehtud puuviljasmuutisid. Kui maitseb, siis miks mitte ka kama keefiri ja marjadega. Valikuid on. 🙂
Maarja: Kas oled kaloraaži järginud ka põhimõttel, et oleks kindla suurusega kaloridefitsiit? (Mäletan, et LCHF toitumise ajal lugesid mingil määral kaloreid) Kui jah, kas jälgisid, et saadud energia ei oleks alla baasainevahetuse (BAV)?
Mingil ajal sõin 1800 kcal, 1600 kcal, 1400 kcal, 1200 kcal… Igasuguseid lollusi sai proovitud. 🙂 Vahepeal ei söönud täis isegi baasainevahetust, mis on IDIOOTSUS. Ei soovita kellelegi sellist käitumist.
Anonüümne: Kas plaanid ka täispika maratoni millalgi läbi joosta?
Viimase 2 nädala jooksul on minult seda küsitud 5+ korda. 😀 Plaanin, kunagi kindlasti. 😉 Kirjutasin maratonist rohkem selles postituses.
T.: Kas oled oma CEPi sääriseid juba proovinud ka? Ootan muljeid! 🙂
Olen mitu korda proovinud. Enne CEP sääriseid kasutasin nõrgemaid ja vähem kompresseerivamaid no-name põlvikuid, seega kompressioonid polnud mulle võõrad. CEP on tugevamad ja paremad. Parandavad verevarustust, hoiavad säärelihast ja nendega on tõesti kergem joosta. Eriti hästi tuleb see välja siis, kui lähen kangete jalgadega jooksma, siis aitavad säärised palju. Soovitan!
Jessika:
1. Mida sa õpid, kas see meeldib sulle ja kas on vahel raske ka?
Bakalaureuse omandasin majandusteaduse alal spetsialiseerumisega rahvamajandusele. Magistrit hakkan tegema matemaatilise majandusteaduse alal. Mulle tõesti meeldib. 🙂 On küll raske ja mitte vähe raske ja vahel mõtlen, et milleks mulle seda vaja vaja on, näiteks professor Reiljani ainete ajal, aga ega elu ei peagi lihtne olema.
2. Nimeta mõni sinu unistus, mille sooviksid täita 10a jooksul. Kas oled rohkem unistaja või realist?
Eks mul on palju unistusi ja eesmärke, kõiki ju ka avaldada ei saa. 😉 Tahan palju reisida, käia veel Aasias ja külastada korra New Yorki, saada hea ja põnev töökoht, osta oma kodu, palju joosta, luua pere. Pigem olen siiski realist, kuigi unistan omajagu.
3. Nimeta mõni sulle eriti iseloomulik omadus või tegevus. (nt pidev hilinemine või midagi rutiinset vms..)
1. Planeerimine. Ma planeerin kõike ja kogu aeg. 2. Pakkimine. Ma praktiliselt elan oma kohvrite ja kottide otsas, kuna elan nii vanematekodus kui ka Tartus ja mulle meeldib reisida. 3. Ülemuretsemine. Vahel põen ma liiga palju ja võiksin asju vabamalt võtta.
4. Kuidas läheb sinu eraelul? Millised plaanid on seoses pereloomisega?
Olen hetkel vaba ja vallaline. 🙂 Lähima 5 aasta plaani pereloomist ei plaani, aga liiga kaugesse tulevikku seda ka lükata ei taha.
5. Millised ilu- või juuksetooted on sind truult teeninud ja kui tihti neid ostad või vahetad? Kas meeldib proovida erinevaid tooteid või jääd pigem oma lemmikule kindlaks?
Olen ilu- ja juuksetoodete suhtes üpris ükskõikne. 😀 Vahetan neid pidevalt ja ostan seda, mis silma jääb või millel on poes soodukas. Erilisi lemmikuid pole. Üks kindel asi, mis mul alati olemas peab olema, on kookosõli. Kasutan seda nii juustes, näol, kehal kui ka küüntel, et neid niisutada, kuna mul on väga kuiv nahk ja juuksed.
6. Nimeta mõni 1) piinlik 2) naljakas 3) õpetlik seik sinu elust. Aitäh! 🙂
Pean siin ikka korralikult ajusid ragistama hakkama. 😀
Piinlik seik kooliajast: 7. klass. Oli tervisepäev ning matkasime kogu meie kooli põhikooli osaga Kukruse aherainemäe otsa. Kui sealt alla tulema hakkasime, kasutasid kõik mäenõlva treppide asemel. Ma küll kartsin, aga kuidas ma siis sain mitte sealt minna, kus teised. Hakkasin minema, aga kuna nõlv läks VÄGA järsuks, hakkasid jalad aina kiiremini all ringi käima ning lõpuks juba jooksin. Ei suutnud hoogu pidada ning lendasin kukerpallidega kogu põhikooli silme all mäest alla. Olin must ja jube ja šokis. Kuna elan selle mäe lähedal, sõitsin bussiga otse koju ja enam kooli tagasi ei läinud. Kodus avastasin, et õlg on väga valus ning õhtul traumapunktis selgus, et olin murdnud vasaku rangluu. Paranemine oli ülivaevaline ning ei saanud tükk aega kehalises kasvatuses osa võtta, end ise riietada, kammida vasakut poolt pead, voodist püsti ja teha ühtki tegevust, mis veidigi õlapiirkonda liigutas. Lisaks olin tuntud kui see tüdruk, kes mäest alla kukkus. 😀 Rangluu oli mu esimene ja siiani ainus murtud luu ning sellest kukkumisest sai alguse minu kõrgusekartus.
Naljakas seik kooliajast: oli kehalise kasvatuse tund. Mängisime tüdrukutega jalgpalli ning mängu lõpus palus õpetaja palli talle tagasi visata. Ma mõtlesin, et äge oleks jalaga pall talle koksata. Kuidagi sai aga hoog liiga suur ning pall kihutas täie hooga õpetajale näkku. 😀 Prillid lendasid, kuid jäid siiski terveks. Eks ma siis vabandasin ja punastasin kogu järgneva veerandi vältel.
Õpetlik seik: bakalaureusetöö ja selle kaitsmine. Andsin endast absoluutselt parima, sain kogu aasta vältel head tagasisidet, kõik tundus olema justkui hästi, kuid hindeks ei tulnud ihaldatud A. Kursusekaaslased, kes olid hakkama saanud korralike töödega, said retsensentidelt laastavaid hinnanguid, näiteks ühele tööle pakuti väga ebaõiglaselt F, teisele E. Mõlemad said kaitsmisel C. Mõned inimesed (siinkohal õppejõud) on lihtsalt scumbagid. Ja nii ongi. It’s not me, it’s them. Lepi sellega ja liigu edasi. Elus tuleb kohata igasuguseid inimesi.
Selline oli siis 1. osa vastusest. Järgmine juba varsti tulekul. 🙂
Nourish, Train & Flourish 
