(Jõulu)kingid spordiarmastajale

Olen siin omaette vahel ikka mõtlema jäänud, mida kõike oleks spordiga tegelemise tarvis veel soetada. Muidugi saan ma nende asjadeta hakkama, aga mõned asjad teeksid lihtsalt elu natuke mugavamaks. Sport on tore ja tervislik, aga vahel muutub see rahakoti jaoks päris kurnavaks. Ajendatuna oma mõtetest, mida kõike mul vaja oleks, aga millele ma siiski raha kulutada ei taha, mõtlesin kokku panna ühe sportliku inimese jõulukingilisti. Lisasin sinna veel mõned ideed juurde ja kokku sai korralik kotitäis kinke. Kui kellelgi peaks ideid puudu jääma, siis siin on ideid igas hinnaklassis.

Seekord jätsime siis kõik mittemateriaalsed kingid kõrvale, eks igaüks nuputab need ise välja. 🙂 Ja muideks, sportlik inimene võib ka mitte spordiga seotud kinke saada, aga kuna minu blogi keskendub spordile, siis räägime sellest.


1. Talvetossud

Mida rohkem me neid talviseid jooksumatkasid teeme, seda rohkem tunnen vajadust spetsiaalsete talviste jooksutossude järele, mis ei lase vett sisse ja kust ei puhu tuul võrgust läbi, libisemisvastasest tallast rääkimata. Teisele inimesele tossude ostmine eeldab muidugi täpselt tema jooksujalatsi numbri, jala iseärasuste ja eelistuste teadmisest.

Allikas: saucony.com
2. Korralikud spordisokid

Kulumaterjal, mis alati ära kulub. Alati. Näiteks minu lemmikud on musta värvi Nike DriFit sokid. Uuri enne salaja, mis värvi ja milliseid sokke kingisaaja kannab. Tean inimesi, kes kannavad ainult valget värvi sokke (tšau, Kaili! 😀 ).

3. Kompressioonisäärised või -põlvikud

Jälle üks asi, mida inimesed vahel ise endale osta ei raatsi. Säärised ja põlvikud on väga head abimehed raskest treeningust taastudes, reisides ja osad inimesed nagu minna kannavad neid ka raskematel treeningutel. Mina eelistan CEPi sääriseid. Ostmiseks vajad kingisaaja sääreümbermõõtu. Edu selle diskreetsel väljaselgitamisel. 😀

4. Jooksu- ja või jõusaalikindad

Kui kingisaajale meeldib talvel jooksmas käia, siis korralikud jooksmiseks mõeldud kindad on must have, eriti hea oleks sellised, millega saab nutitelefoni kasutada, sest kuidagi peab ju pärast trenni selfiesid tegema. 😀 Neile, kellele meeldib raskustega möllata, pakuks ilmselt rõõmu head jõusaalikindad.

5. Korralik windbraker JAkk

Eesti keeles on selle asja nimi vist tuulejope. Igal juhul üks tõsiselt korralik talvisteks jooksudeks sobilik jopelaadne isend, mis peab vett ja tuult, aga samas ei tekita jope ja keha vahele sauna. Vot selline asi kulub kohe kindlasti ära, aga kui nende asjade hinnad spordipoodides jäävad sinna 100+€ juurde, siis… Siis ise eriti ei raatsi ja ajan oma, maika, T-särgi, pika varrukaga särgi, fliisi ja kile komboga ka läbi. Loovus. 🙂

6. Korralikud talvised jooksupüksid

Talvised jooksuretuusid, millel on sees peenike fliisikiht, on mul küll olemas, aga lisaks sellele, et ma nende põlve puruks kukkusin, ei pea need grmmigi tuult. Enamasti kannan ma ikka kaht paari retuuse ja sellestki jääb veidi väheks ning nahk on õuest tulles tulipunane. Mugavad  kilelaadsest materjalist püksid, mis ei piira liikumist, kuku alla ega hakka hõõruma: need kuluvad ära igale jooksjale.

7. Soe pesu

Võib-olla tundub nõme ja/või naljakas kink, aga kui kingisaaja on külmavares ja armastab talvel õues olla, siis võib see olla väga mõnus ja praktiline kingitus. Eriti kui tal veel sooja pesu ei ole. Nagu mul.

8. Ujumisprillid

Ilmselgelt väga spetsiifiline kingitus, aga kui kingisaaja naudib ujumist, siis uued ujumisprillid on kindlasti vägagi tervitatav kink. Tasub muidugi iga mudelit eraldi uurida ja mõelda, kas see sobib kingisaaja näokujuga. Minu lemmikränd on Zoggs, mis saadaval näiteks Pringstore’is (seal on vist saadaval kõik head spetsialiseeritud asjad, mida vaja läheb, näiteks ka CEPi tooted, triatlonivööd ja -paelad jms).

9. Joogipudel

Jälle üks universaalne ja praktiline kingitus. Isegi kui kingisaajal on juba olemas korduvkasutatav joogipudel, pole kunagi halb mõte veel üks kinkida. Kes vähegi selliseid pudeleid kasutanud on, see ilmselt teab, et küll muutuvad plastikust pudelid vaatamata pesemisele lõpuks ikkagi vastikuks ja ebahügieeniliseks, nn lutipudeli otsad hakkavad vett läbi laskma ja klaasist pudelid võivad katki minna. Kui ma peaks praegu endale uue pudeli ostma, valiks vahelduseks klaasist variandi (hügieenilisem ja ilusam). Siiani olen truu olnud EQUA pudelitele.

No vaadake kas või neid iludusi! Allikas: equa.com
No vaadake kas või neid iludusi! Allikas: equa.com
10. Spordiks mõeldud päikeseprillid

Jõulukingina üpris rändom, aga sellele vaatamata alati praktiline kingitus, eriti kui sportlane tegeleb rattasõiduga. Samas teeb päikselise ilmaga mugavamaks ka rulluisutamise, jooksmise ja muud alad. Lisaks muudab boonusena välimuse professionaalsemaks-sportlikumaks (vähemalt seniks, kuni ma jooksma ei hakka, sest siis kõik näevad, kui aeglane ma olen 😀 ).

11. Randmelt mõõtev pulsikell (monitor või jooksukell, pulsivöö võimalusega)

Kingilistist ilmselt kõige kulukam kingitus, mis iga sportliku kingisaaja silmad ilmselt särama paneks. Miks just randmelt mõõtev? Siin tuleb mängu minu kiiks. Nimelt minu keha on pulsivööle allergiline. Mu nahk on nendest kohtadest, mida pulsivöö mõõtev osa puudutab, pöördumatult kahjustunud. See pole ei mõnus ega ilus vaatepilt. :/ Aga et mitte endale liiga kõrge pulsiga treenides karuteenet teha, kannan ma pulsivööd treenides siiski.

Minu ideaalkell oleks pulsikell, mis suudab randmelt piisavalt väikse veaga pulssi mõõta, seda ka kiiretes ja intensiivsetes trennides. Samas peaks kell suutma ka siseruumis distantsi mõõta (kell õpib ära käe liikumise ja arvestab selle järgi uskumatult täpselt distantsi) ning olema võimekas kuvama ringiaegasid ja rohkelt infot ka treeningu ajal. Paljud praegu saadaval olevad soodsamad mudelid on pigem aktiivsusmonitorid, mille funktsioonidest mulle kahjuks ei piisa. Lisaks peab kell vajadusel ühenduma pulsivööga, sest talvel väljas kella otse naha peale ju ei pane, kui just kätt otsast ära külmutada ei taha. Garmin 735XT koos pulsivööga oleks täiuslik, kui 500€ hinnasilt välja arvata. No way, Jose. No way!

allikas
allikas
12. Vereanalüüs

Mina sain sellel aastal trennikaaslastelt sünnipäevakingiks Synlabi Tervisesportlase paketi, mis oli nii ideaalne kingitus. Nimelt on tegu laiahaardelise vereuuringuga, mis on sobilik jus spordiga tegelevale inimesele. Mina sain näiteks teada, et mu D-vitamiini tase oli liialt madal. Oma tervise eest ei saa iial liiga palju hoolt kanda.

13. Koormustest

Samasse auku eelmise kingiideega. Oma sportliku vormi ja tervisliku seisundi hindamiseks hindamatu (see what I did there) kingitus. Kindlasti soovitan kardiopulmonaalset testi, kus mõõdetakse ka hapnikutarbimist, selgitatakse välja aeroobne ja anaeroobne lävi ja palju muud põnevat ja vajalikku.

14. Kinkekaart spordipoodi

Basic. Kui ise kinki valida ei oska, siis kingisaaja kindlasti leiab endale poest midagi meelepärast. Turvaline kindla peale minek.

15. Regamine võistlusele

Kui kingisaaja on aktiivne tervisespordiüritustel osaleja ning tal on välja kujunenud oma lemmikvõistlused, siis miks mitte regada ta järgmisel aastal mõnele neist. Maratonile ja muudele SUURTELE eneseületustele registreerides olla valmis tagajärgedeks, mis kingitegijat oodata võivad. 😀

16. Personaaltreening

Mitte päris minu teetass, aga treening personaaltreeneriga, olenevalt kingisaajast kas jõusaalis, jooksurajal või mujal, võib paljudele vägagi meelepärane olla. Kas või kinnitamaks teadmist, et oled oma spordialal hea ja liigud oma eesmärkide poole.

17. Spordiklubi kinkekaart / kaardi pikendus

Esmalt pead olema veendunud, et kingisaajal poleks võimalik Sinu kingitusest valesti aru saada, nt et suunad teda spordiklubisse, kuna ta peaks alla võtma vms. Vahel inimesed teevad valesid järeldusi, seega võib tegu olla veidi riskantse kingiga. Aga kui kingisaaja juba käib mõnes spordiklubis, siis hea kingiidee on pikendada tema teadmata ta pääset. Näiteks meie oleme trennikaaslastega varem selliseid kinke oma tiimiliikmetele teinud ja need on alati rõõmsalt vastu võetud.


Kus nüüd sai alles pikk nimekiri valmis vorbitud. 😀 Loodan, et see on abiks, kui otsite kellelegi kingitust, aga ei tea üldse, mida kinkida. Aga eelkõige ärge unustage jõulude tõelist tähendust: see on aeg olla tänulik, üksteist meeles pidada, leida aega, olla koos perega ja üksteisest hoolida. Ilusat advendiaega! 🙂


* Postituses kasutatud lingid ei ole reklaamlingid ja mina ei saa neist mingit kasu või tulu.

Päev minu elus (5.10.2016)

Kuna minult küsitakse tihti:

a) millega ma nüüd pärast ülikooli lõpetamist tegelen?

ja

b) milline on hetkel mu toitumine?

siis ma mõtlesin, et tapaks kaks kärbest ühe hoobiga. Tutvustan teile üht päeva oma elus. See on siis selline tavaline argipäev.

Kell 6.50

Äratus on mul igal tööpäeval hiljemalt kell 6.50. Kui pean töö tõttu Tallinnas koosolekutel osalema vms, siis ärkan 5.20 ajal. Enamasti on ärkamine natuke raske, vaatamata 8-tunnisele ööunele. Mida pimedam õues on, seda keerulisem on ka ärgata. Tavaliselt veedan umbes 10 minutit voodis, vaatan kiirelt sotsiaalmeedia ja uudised üle. Kell 7 ajan end voodist üles.

Kell 7–7.50


Teen voodi ära, panen riidesse, pesen hambad ja näo ära, teen juuksed korda. Meiki enamasti ei tee, ainult siis, kui mõni tähtsam koosolek on ees ootamas. Riietun samuti üpris mugavalt ja päriselt ‘asjalik’ näen välja vaid koosolekutel. Tavaliselt panen toimetuste ajaks taustaks endale mõne YouTube’i video mängima. Asun putru keetma (puder on hommikusöögiks umbes 95% juhtudest, sest ma lihtsalt armastan seda), võtan sisse igapäevase D-vitamiini (10 000 IU), söön, vestlen härra Jooksjaga ja pesen nõud ära. Enne kella 8 hakkan tööle minema.

Kell 7.50–8.10

Jalutan tööle.

Kell 8.10–12.30

Alates augustist töötan ma Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas poole kohaga. Reaalsus on see, et päris tihti teen ka ületunde. Järgmisest kuust võtan loodetavasti kolleegi töö täies mahus üle ja alustan tööd täiskohaga. Põhimõtteliselt teen ma analüütiku tööd ja vastutan Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmi EduTegu tulemuslikkuse seire eest. Vahel paisuvad tööpäevad 11-tunniseks, kui Tallinnas töötama pean. :/ Õnneks sai praegu üks väga hull periood peaaegu läbi ja sellel päeval sain normtundidega hakkama. 🙂

Kell 12.30-12.50

Jalutan koju.

Kell 13
Taipärane riisinuudliroog sibula, paprika, tomati, seente ja singiga, lisaks natuke rohelist ja tomatit. See on nii hea, et iga päev mõtlen, et tahaks seda veel ühe portsu süüa. 😀

Vahetan kähku riided ära, pakin asjad lahti ja asun ruttu sööma. Lõunad on mul alati 3–4 päevaks karpidesse ette valmistatud, tihti haaran ma lõuna karbiga igaks juhuks tööle kaasa. On juhtunud, et ei saa õigel ajal töölt minema ja siis pean mingi kräpiga leppima, sest enda toitu kaasas ei ole. Paha. :/ Nüüd võtan karbi ka siis kaasa, kui arvan, et saan 12.30 ajal minema. Igaks juhuks. 🙂

Kell 13.30–18

Kui ma tööl ületunde tegemas ei ole, siis kulub see aeg mitmesugustele asjadele. Vahel pean käima poes ja/või tegema järgmiste päevade lõuna- ja/või õhtusöögid ette. Vahel koristan, pesen pesu vms. Vahel olen kliendiga fotosessioonil, töötlen pilte või kirjutan foto- või spordiblogisse postitusi. Õpin midagi uut fotograafia kohta. Vahel vaatan telekat. Kui härra Jooksja juhtub kodus olema, veedame koos aega. Kui vähegi võimalik, üritan pärast lõunat (pooleks) tunniks võtta aja maha, teha mitte midagi (lemmik puhkus!) ja lihtsalt diivanil horisontaalis vedeleda.

Poole kohaga töö on selles mõttes mõnus, et aega oma tegemiste jaoks on piisavalt, aga kuu lõpus kontol palganumbrit vaadates enam nii mõnus ei ole. 😀

Enne trenni sõin banaani ja ühe Valio PROfeel valgupiima. Valio saatis mulle eelmisel nädalal hunniku asju proovida. Siiani on see šokolaadipiim lemmik olnud, täitsa nagu magustoit. 🙂

Panen kokku trenniasjad, riietun trenniriietesse, panen läätsed silma, söön trennieelse vahepala.

Kell 18–20.30
img_5165
Üks vana pilt, unustasin TYSKis pilti teha. 🙂

Hiljemalt 18 ajal hakkan kodust trenni liikuma. Kell 18.30–20 viibin JJV trennis. Seekord tegime kerge jooksu ja peale lihasharjutusi, mis pärast pikka pausi üle mõistuse rasked olid. Tõmban kuiva ja puhta trennisärgi ja pusa selga, jope peale ja kõnnin ruttu koju.

Kell 20.30–21.30

Saabun koju. Käin pesemas, panen pidžaama selga. Vahel rullin lihased üle, seekord olin laisk. 😀 Söön õhtust. Räägin härraga Messengeris (kaugsuhte rõõmud). Pesen nõud ära.

Kell 21.30–22.50

Vaba kodune puhkeaeg. Vahel vaatan telekat (nt kolmapäeval vaatan pärast trenni kordusTV-st Tõeliseid Eesti Mehi, mõnusalt humoorikas spordisaade), surfan niisama netis või teen midagi muud meelelahutuslikku. Kui härra Jooksja on kodus, siis veedame tavaliselt koos aega. Kui millegipärast pole ma jõudnud pärastlõunal sööke järgnevateks päevadeks valmis teha, siis kokkan veel vastu ööd. Panen kaerahelbed likku, et need hommikul kiiremini valmis saaks.

Hiljemalt kell 23 lähen magama, et saada 8 tundi und. Muidu ma lihtsalt ei puhka end välja. Vahel jääb ka 8 tunnist liialt väheseks.

Veel üks väga oluline fakt. Olen üritanud enda jaoks paika panna ühe kindla põhimõtte: tööl olles teen tööd ja kodus olles tööd ei tee. Enamasti loen ikka mõne töömeili läbi, aga tihti ma isegi ei vasta sellele kohe, vaid alles järgmisel hommikul (kui just tegu mingi kiireloomulise asjaga pole). Enda vaimse tervise nimel töötab selline süsteem minu puhul kõige paremini. Kodus töötamist üritan vältida. Muidu saab kiirelt minust see inimene, kes töötab tööl, kodus ja puhkehetkel. Been there, done that. Nagu ma ikka naljatledes ütlen, nii hästi mulle ka ei maksta, et oma isiklik elu loovutada. Tööl olen selle eest pühendunud ainult tööle ja teen seda efektiivselt.

Vot selline minu üks tavaline päev ongi. Ei midagi erilist. 🙂