Muu – Lehekülg 46 – Nourish, Train & Flourish

Tänast postitust alustaks hoopis eileõhtuste suurepäraste uudistega. Minu treener Maris võitis Pärnumaa Võidupüha maratoni ja olin parim naine rajal! Jooks oli olnud raske, aga võit jällegi sedavõrd magusam. Olin terve päeva Anne-Liisile ja Marisele pöialt hoidnud ning terve õhtu tikutulega internetist tulemusi otsinud. 😀 Kui Anne-Liis lõpuks FaceBooki teatas, et Maris võitis, olin ikka täitsa sillas ja tüütasin kogu pere sellega, et “Maris võitiski ära, ma teadsin, ma teadsin!” 😀

Vot sellise naise käe all on mul au treenida. 🙂

Juba homme/ülehomme üritan lõpuks valmis saada postituse vahurullimise kohta, mida minult juba piinlikult kaua aega tagasi küsiti.

Täna käisin juba ära pikal rattaringil mööda pankrannikut Ontikal ja Toilas. Kohtasin tee peal laulupeo tuleviijate kolonni, kust mitu inimest mind kaasa kutsusid ja üks ütles, et sõidan valele poole. 😀 Neid oli tee ääres tervitamas päris palju kohalikke inimesi, kaasas suured ja väiksed sinimustvalged lipud ning ka hobused olid mitmes kohas tee äärde aetud. Ma sõitsin küll vastupidises suunas, aga sain ka mitmeid naeratusi ja lehvitusi. Igati kena rattasõit oli.

Nüüd aga sooviks kõigile ilusat jaani! Ärgem siis söögi ja joogiga liiga palju liialdage (natuke ikka võib!), liigelgem turvaliselt ning ärge liiga suuri lõkkeid tehke. Pidutsegem mõistlikult! 🙂

Viimased ööd olen ma kogu aeg mingisuguseid veidraid unenägusid näinud. Räägin oma tänastest “seiklustest” unemaal.

Olin kuskil välismaal (Bangkokis?) ning oli õhtu, tegelikult vist isegi öö. Kõndisin tagasi oma ööbimispaika. Üksi. Teel olles nägin mitmeid baare ja hotelle, mille suured maast laeni klaasist aknad olid katki visatud. Suured klaasikillud igal pool. Sama saatus oli ka minu hotelli tabanud. Kõik oli katki ja segamini, nagu oleks keegi sisse murdnud. Siis võtsin ma oma jaki riidenagist koridoris (miks peaks mu jakk kuskil suvalises koridoris rippuma?) ning avastasin, et rahakotist (miks mu rahakott oli kuskil taskus niimoodi avalikus kohas?) on kadunud korralik hulk eurosid, ikka üle 100€. Niimoodi ma siis istusin seal segaduse ja klaasikildude keskel ja vihastasin oma saatuse üle.

Vot selline veider uni. Kui järele mõelda, siis iseloomustab see minu viimase nädala seisundit päris hästi. Eelmisel kolmapäeval oli pärast oma hinde teada saamist täpselt selline tunne, et minult on midagi röövitud ning maailma varises natuke kokku küll. Küllap alateadvus lihtsalt mängib mulle mingeid trikke nüüd.

Ärkasin kohe unenäo lõppedes üles ka ning kuna kell oli juba 9, siis ajasin end voodist välja ja hakkasin hommikusööki valmistama. Nüüd istun ja mõtlen, mis trenni täna teha. BodyPump vs pikk jooks. Eile oli mul täiesti trennivaba päev, kuna lihased olid lihtsalt nii valusad. Täna on juba tunduvalt parem olla, aga jalad on siiski kanged. Nüüd ma siis kaalun siin, mida teha või kuhu minna. Siinne pikk jooks oleks lihtsalt maanteeäärset kergliiklusteed pidi edasi ja tagasi sörkimine, pole võimalust teha huvitavaid ringe nagu Tartus. Make the best of what you’ve got!

Et natukenegi asjalikum postitus saaks, siis üks naljakas video maratonijooksust.