Jätkuvat jahun oma tsoonidest, sest need on mulle olulised. (Kes ei tea, millest ma räägin, võib vaadata eilset postitust ja esimest postitust pulsipõhise treeningu kohta.) Hea, et jahun, sest tänu sellele võttis minuga ühendust mitu tublit blogilugejat, kes oma kogemustega ja tsoone jagades mu selgemale teele suunas. Aitäh, Liina ja Marion, olite mulle tõesti suureks abiks. 🙂 Mis ma küll oma suurepäraste lugejateta ette võtaksin!
Tänu Liinale leidsin ühe huvitava blogipostituse Pulleritsu spordiblogist: LINK
See postitus, eriti pildid, aga eelkõige Vomax kliiniku tegelase Tõnis Saagi selgitus kommentaariumis tõid mulle mingisuguse (ma loodan, et piisava) selguse. Tema selgitas lahti, kuidas Vomaxis pulsitsoonid määratakse (tsiteeritud eelviidatud postituse kommentaariumist):
Meie poolt pakutav skeem sobib väga hästi kõigi tasemete harrastussportlastele ja ei ole vale ka tippsportlastele. Kuna terminoloogia on osadele jäänud arusaamatuks, siis seletame tsoonide nimetused pisut täpsemalt lahti:
- Maksimaalse pingutuse tsoon = anaeroobne tsoon = max tsoon = 5. tsoon, jne
- Tugeva pingutuse tsoon – aeroobse ja anaeroobse läve vahelise diapasooni ülemine pool
- Mõõduka pingutuse tsoon – aeroobse ja anaeroobse läve vahelise diapasooni alumine pool
- Põhivastupidavuse tsoon – u 20-löögine vahemik aeroobse läve all
- Taastav tsoon – pulsid allpool põhivastupidavuse tsooni
Vot selline lugu. Vaadates blogipostituse autori tsoone ja fotosid tema testist, sain mina aru, et tsoonid on paigas nii:
- Maksimaalse pingutuse tsoon ehk Z5: anaeroobne lävi – maksimumpulss
- Tugeva pingutuse tsoon ehk Z4: anaeroobse ja aeroobse läve vahele jääva ala ülemine pool
- Mõõduka pingutuse tsoon ehk Z3: anaeroobse ja aeroobse läve vahele jääva ala alumine pool
- Põhivastupidavuse tsoon ehk Z2: (aeroobne lävi–20 lööki) – aeroobne lävi
- Taastav tsoon ehk Z1: puhkeolek (kas seistes või istudes arstikabinetis?) – (aeroobne lävi–20 lööki)
Natuke teooriat, natuke näidise uurimist ja käes nad olidki. 🙂 Maksimumpulsiks võtsin arvutusliku maksimumi (198 lööki), sest ma tegelikult oleksin jaksanud veel vähemalt 30 sekundit kuni minut joosta ja pulssi üles ajada. Miinimumiks võtsin selle pulsi, mis minult seisvas asendis enne testi mõõdeti (102 lööki). Valmis! Ma ise ikka ka vahel imestan, kui osav, tubli ja tark ma olen. 😀 (Siin ma muidugi liialdan).

Ehk siis selle loogika ja minu lävede (AeT: 159, AnT: 175) järgi minu tsoonid:
- Z5: 175–198
- Z4: 167–174
- Z3: 159–166
- Z2: 138–158
- Z1: 102–137
Ma arvan, et nüüd on nad õiged ka. Oh, kui hea tunne! Lõpuks käes see, mille üle 1,5 kuud pead olen vaevanud.
Nagu ilmneb ja tõdes oma kommentaaris ka Tõnis Saag, annavad erinevad tsoonide määramise metoodikad erinevaid tulemusi ja ei saa kunagi täpselt öelda, milline neist kõige täpsem ja parem on. Üks sobib ühele, teine teisele, järgmine tippsportlasele jne. Ilmselgelt ei tohi ära unustada või alatähtsustada enesetunnet. Ühel päeval võib pulss 155 tunduda hoopis teistsugune kui teisel. 🙂 Liialt elektroonikasse kiinduda ka ei tohiks, aga ma usun, et minusugusele liiga kõrge pulsiga treenijale tuleb kasuks meeldetuletus, et iga trenni ei saa 160–170 pulsiga teha. Suurem osa treeningtundidest peaks jääma ikkagi aeroobse läve alla tsoonidesse Z1 ja Z2 (kiiruse juurde 7:30 – appikene 😀 ), intensiivsem trenn tsoonidesse Z3 ja Z4 (kiiruse juurde 6:00).
Hea lugeja, kes sa teemat veidi mõikad, avalda arvamust, kas Sinu arvates on mu tsoonid nüüd adekvaatsed. 🙂
