2015. aasta eesmärkide kokkuvõte

Nonii: on aeg üle vaadata, kuidas mul 2015. aasta eesmärkide saavutamine läks. 🙂

1. Läbida täispikk maraton.

Tehtud! 13. septembril läbisin oma esimese täispika maratoni Tallinnas ajaga 5:08:14. Oli parim päev, mis korvas kogu eelneva kehva hooaja. Tõsiselt kohe. 🙂

"I just ran a freakin' marathon!"
“I just ran a freakin’ marathon!”

2. Poolmaraton alla 2:00.

Feil! Selle aasta poolmaratonid – Tartu Jooksumaraton ja Narva Energiajooks – ebaõnnestusid täielikult. 2 tunnist jäin ikka valgusaastate kaugusele…

3. 10 km alla 55 minuti.

Feil! Isiklikku rekordit küll parandasin ja sellega peab rahul olema. Minu parimaks ajaks sellel aastal jäi 56:49.

4. 5 km alla 25 minuti.

Feil! Jällegi parandasin isiklikku rekordit. 25 minutit veel kätte ei saanud, aga ajaga 26:25 olen ma siiski väga rahul.

5. Teha läbi Cooperi test.

Tehtud! 6. mail jooksin 12 minutiga 2430 meetrit. Rahul.

6. Joosta oma 23. sünnipäeval 23 kilomeetrit.

Tehtud! 27. veebruaril läbisin 23 km. Aega läks ligi 3 tundi ja sääred olid igatpidi kanged ja valusad, aga ära tegin. Ilm oli külm, aga õnneks kuiv. Lund ega jääd polnud, puhas asfalt.

7. Läbida Tartu Rattaralli pikk distants (135 km).

Tehtud! Rattaralli venitati sellel aastal lausa 142 km pikkuseks. Oli väga meeldejääv võistlus ja kokkuvõttes üks parima emotsiooniga võistlusi sellel hooajal.

8. Läbida triatlonil olümpiadistants (1,5+40+10 km) või midagi pikemat.

Feil! Kuna tervis andis juulikuu keskpaigaks lõplikult alla ja diagnoos oli põhjalik üleväsimus, siis TriSmile 111’le ma minna ei saanud. Kogu suvi olin rohkem audis kui terve ja nii see triatlon tegemata jäigi. Järgmisel aastal 111 ei korraldata, seega tegemata ta jääbki. Väga kurb.

9. Hoida kehakaalu/rasvaprotsenti/lihasmassi.

Tehtud! Sellega sain enam-vähem hakkama.

10. Hoida toitumises oma tervislikku tasakaalu.

Enam-vähem. Mingite hullustega pole kaasa läinud, aga aasta teises pooles hakkas toitumine natuke liialt ebatervislikku poole kaldu minema. Loodan, et olukord paraneb uue aastaga.

11. Läbida asjalik tööpraktika.

Tehtud! Sain õpitud teadmisi praktikas rakendada ja tänu praktikakohale hiljem veel ka väikse palgalise tööotsa. Väga rahul!

12. Leida minu jaoks põnev teema ja alustada oma magistritööga.

Tehtud! Põnev teema on leitud ja naaaaatuke olen tööga ka tegelenud, kuid siiski tunduvalt vähem, kui peaks ja ma tahtnud oleks. Eks pean nüüd edaspidi eriti tubli olema, et diplomitöö valmis kirjutada ja kõrgem kõrgharidus kätte saada.

13. Vähem stressata.

Tehtud! Üldiselt olen heas mõttes ükskõiksemaks muutunud ja ei stressa enam iga väikse asja pärast (nii palju kui varem). Don’t worry, be happy.

14. Olla jätkuvalt iseendaga heades suhetes ja õnnelik.

Tehtud! Õnnelikum olen kohe kindlasti. 🙂

IMG_3588
Õnnelik-õnnelik-õnnelik 🙂

15. Naeratada iga päev.

Tehtud (vist).


Kokkuvõttes läks ju päris hästi, kui 15 eesmärgist kümme sai tehtud. 😉

Lähiajal kuulete Pekist Priiks matkast, näete minu 2015. aasta statistikat ja pildikokkuvõtet ning kuulete uue aasta värvikatest eesmärkidest. Stay tuned!

Tänulikkus

Laupäeval hakkasin mõtlema sellele, kui uskumatult õnnelik neiu ma tegelikult olen. 🙂

Reedel sai selle semestriga selleks aastaks ühele poole, eeldusel, et kõik eksamid õnnestus positiivsele tulemusele teha, siis on minu kirjutada veel üks projekt ning SUUR magistritöö. Kui kõik õnnestub, peaksin juunikuus ‘korralikult’ kõrgharituks saama. Jah, tööd on veel palju teha, aga teadmine, et see meeletult raske semester, kõige raskem terve elu jooksul, on põhimõtteliselt seljataga, on ikka kuradima hea tunne. JÕULUVAHEAEEEEG! 🙂

See tähendab, et lõpuks ometi on mul aega rohkem oma kallite inimestega veetmiseks. Laupäeval tšillisin oma kursusekaaslastega, keda nüüd mõned kuud enam ei näe, sest kõik sõidavad oma koduriikidesse tagasi. Samuti saabus jõuludeks koju minu parim kursakas Laura, kes veedab aasta Konstanzis vahetusüliõpilasena. Nii tore oli jälle kursusega koos midagi mõnusat teha, mitte ainult õppida. 😀 Edasi kohtusin veel ühe oma parima ja kauaaegseima sõbranna Triinuga, keda tean juba lasteaiast saati. Nii mõnus oli jälle näha ja jutustada. 

Werneri chai latte ja forellitort. Njomm!

Tundub, et kõik mu head sõbrannad on Saksamaale koondunud ja nüüd korraga Eestisse tagasi jõudnud. 😀 Nimelt lähen homme Heidiga jooksma! Nägime küll augustis, mis pole ju niiiii ammu, aga siiski ikka igatsen temaga jutustamist ja sõbrannatamist ikka päris-päris palju. Blogi kaudu leida üks parimaid sõpru… Tasub ära küll see blogimine. 😉 

… seda enam, et just tänu blogile ristusid minu ja härra Jooksja teed. Ma ei hakka oma eraelu siin blogis pikemalt lahkama, aga seda pean küll ütlema, et ma poleks kunagi uskunud, et keegi mind nii õnnelikuks teha suudab. Härra Jooksja = täielik jackpot. Millega ma ta ära teeninud olen? 🙂

Eile (ja tegelikult ka täna) tegelesin aga hoopiski millegi põnevaga… Nimelt vahetasin selle aasta sees juba teist korda elukohta. Kolisin ühest megamõnusast Tartu korterist teise. Raske sõnadega väljendada, kui rahul ja õnnelik ma praeguse kodu ja olukorra üle olen. 🙂 Ootamatult kukkus sülle nii hea pakkumine, millest ei saanud lihtsalt keelduda. Algas jälle uus peatükk minu elus. Nii põnev!

Seal mõnusas Ülejõe korteris veetsin 9 toredat kuud.

Varsti ongi jõulud. Lund küll pole, aga kuna kõik ülejäänu on lihtsalt nii hästi, siis see mind isegi ei häiri. Kolmapäeval sõidan Itta vanematekoju ära. Olen seal viimase 4 kuu jooksul kokku vast paar päeva viibinud. Igatsen neid. Perega on mul samuti vedanud. Meeletult.

Mul on nii paljuga vedanud. Olen ju õnnega koos? On põhjust väga palju üle tänulik olla.

Kui nüüd blogi põhiteema ehk spordi juurde lõpuks jõuda, siis see on vist osa mu elust, mis natuke metsapoole kisub. 😀 Kõik ei saagi ju 100% hästi olla, kuskil peab olema see tõrvatilk meepotis. Nimelt pole ma jätkuvalt veel 100% terve, see parem põlv annab endast ikka aeg-ajalt märku. Kui arvestada, et laupäeval peaks 47 km jooksma-kõndima (Pekist Priiks jooksumatk)… Siis see arvestus ei klapi nagu kuidagi. :/ Pean veel mõtlema, mis ma ikkagi täpselt teen. Kas minna ja kui minna, siis kindlasti varuvariant juurde mõelda, kuidas vajadusel katkestada. Eks vaatab, mis saab.

Aga kokkuvõttes naudin ma praegust aasta ilusaimat aega ja olen tänulik kõige üle, mis mind nii õnnelikuks teeb. 🙂